O.O’le määrati karistuseks
lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 1800 krooni,
lg 1 alusel rahatrahv 7200 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja
Menetluskuludena mõisteti välja 1500 krooni. O.O vaidlustas 04.10.2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,011310 osaliselt lisakaristuse määramise osas. Kaebust põhjendab ta sellega, et vajab juhilube liikumispuudega ema transportimiseks. O.O andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et juhtis sõiduautot alkoholijoobes. 20. aprillil kell 21.20 tegi vasakpöörde Narva maanteele suunaga Pirita poole. Eesolev auto pidurdas järsult. Otsasõidu vältimiseks pidurdas järsult. pidurdama. Talle sõitis tagant otsa hele Jaguar. Sõidukite vigastused olid tühised, inimesed kannatada ei saanud. Asusid koostama liiklusõnnetuse teate blanketti, mis on autos kindlustusseltsilt olemas. Kui teade oli nõuetekohaselt vormistatud, siis 21:40 lahkus sündmuskohalt. Oli võtnud veidi veini. Hindas oma tervislikku seisundit paremaks kui tegelikult oli. Pirita teel kohale jõudnud politseipatrull tegi kindlaks alkoholijoobe. Hiljem materjalides nõustus, et otsus alkoholijoobe kohta oli õige. Autol oli läbimata korraline tehniline ülevaatus. Viga sai parandatud paari päeva jooksul. Ei olnud aga nõus liiklusõnnetuse põhjustamisega. Ei lahkunud ilma pabereid täitmata sündmuskohalt. Vaidlustab üksnes joobes juhtimise eest määratud lisakaristuse. Muus osas otsust ei vaidlusta. Ema elab XX, teda on vaja sõidutada. Meditsiiniprotseduuridel, pangas ja postkontoris käib ta vastavalt vajadusele, sõltuvalt tervislikust seisundist. Mõni kuu rohkem, mõni kuu vähem. Alates septembrist kaebaja ei tööta. Loodab, et kohus tuleb vastu, sest ta ei ole ei ole lisakaristust väärt. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Kohtuvälise menetleja otsus on õige. Kõik asjad olid tõendatud materjali, ütluste ja kaebaja ütlustega. Õnnetus on toimunud. Kaebaja on kinnitanud aktis õnnetuse skeemi, mille kohaselt Opel on tagurdanud Jaguarile otsa. Kaebaja on jätnud täitmata tähtsad punktid aktis nagu kindlustuse kehtivuse aeg ja juhilubade andmed. Seega ei ole asjaolud selged ja kaebaja ei oleks tohtinud liiklusõnnetuse kohalt lahkuda. Kaebaja on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Rikkumine on toimiku materjalides tõendatud joobe tuvastamise aktiga. Samuti on autol olnud tehnoülevaatus läbimata. Ka see on tõendatud toimiku materjalidega. Juhtimisõigus on ära võetud ainult 6 kuuks, mitte maksimumi ulatuses. Liiklusõnnetuse põhjustamine alkoholijoobes on raske rikkumine. Ei ole alust isiku karistust kergendada. Isiku väited haige ema kohta on ennastõigustavad, sest õnnetuse hetkel oli tal ka haige ema olemas. 6 kuu jooksul saab ta ema aidata ka ilma lubadeta, sest ta ei käi tööl. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2314,07,011310 (lk 67-69); OÜ Kivilinna PAK tõend (lk 5); Liiklusõnnetuse akt (lk 12-14); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 2324); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 2122); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisi otsus (lk 25); Fototabelid (lk 32-42); Ettekanded (lk 43, 45-46); Teade liiklusõnnetusest (lk 44); e-mailid (lk 48-50, 52-54, 66); ekspertiisiakt nr LL-164-07/4177 (lk 57-58); Väärteoprotokoll (lk 60-61); Õiend (lk 70). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Kaebuse esitanud isik ei vaidlusta enda süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
Kuna kaebuses ei ole vaidlustatud süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi, siis ei puuduta VTMS § 123 lg 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus O.O süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
Kaebuse esitanud isik tunnistab, et oli joonud veini, kuid hindas oma tervislikku seisundit paremaks kui see tegelikult oli. Kaebuse esitanud isik vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks. Kaebuse esitanud isik ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnoülevaatus ja rikkus sellega liikluseeskirja § 219 nõudeid. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 76 p1 rikkumine, s.t juht ei tohi olla joobeseisundis, on tõendamist leidnud lisaks O.O omaksvõtule ka protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 23-24), millest nähtub, et 2 O.O’l tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,56 mg/L. O.O nõustus sellega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest.
lg 4 teise lause kohaselt on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega tuleb peale indikaatorvahendi alkoholisisalduse kontrollimist määrata alkoholisisaldus veres üksnes juhul, kui juht seda taotleb.
lg 6 kohaselt kehtestab joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 p 2 kohaselt on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Korra § 5 lg 1 kohaselt peab ametiisiku poolt isiku alkoholjoobe indikaatorvahendiga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingu teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Vaidlusalusel juhul on vanemkonstaabel TP koostanud O.O’le protokolli alkoholjoobe tuvastamise kohta ja juures on viibinud tunnistaja ML. Korra § 7 p 8 kohaselt tuleb joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis koostatakse indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse kontrollimise korral, märkida isiku loobumine joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest sealhulgas vereproovis alkoholisisalduse määramisest. O.O on omakäeliselt märkinud protokolli et nõustub tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres ei nõua. Seega on O.O allkirja andmisega nõustunud joobeseisundi tuvastamisega. Korra § 8 kohaselt võib isik ametisiku poolt joobeseisundi tuvastamise vaidlustada viivitamata pärast protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. O.O ei vaidlustanud joobeseisundi tuvastamist politseiametniku poolt. Kuna isik ise tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, siis oli ta teadlik et ta võib olla alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata asus juhtima mootorsõidukit, on väärtegu toime pandud kaudse tahtlusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et O.O’le süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 1 santsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate asjaolud puudumist ja süü osalist tunnistamist ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Lisakaristus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast natuke suurem. O.O ütlustest nähtub, et ta hetkel ei tööta, seega ei ole tal juhtimisõiguse olemasolu vajalik tööülesannete täitmiseks. O.O sõnade kohaselt vajab ta juhtimisõigust haige ema hooldamiseks. Samas nähtub kaebaja ütlustest, et ema viiakse protseduurile vastavalt vajadustele, kuid ta ei osanud öelda kui tihti see toimub. Seega ei vaja kaebuse esitanud isik juhtimisõigust haige ema sagedaseks transportimiseks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses põhjalikult motiveerinud, miks tuleb kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohus nõustub, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.O kaebus jätta rahuldamata. 3 Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest, 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta O.O kaebus rahuldamata. 2. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak 04.10.2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,011310 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.12. 2007 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.