← Eesti

2-24-30/7

Obsah (10)§ 468§ 394§ 416§ 187§ 444§ 445§ 162§ 174§ 175§ 177

2-24-30 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad: ja Viru Maakohus Angelina

§ 468lg 1 p 1).

  1. Jätta Viru Maakohtu 03.01.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  3. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 420 eurot. Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 250 eurot.
  4. Välja mõista A. P.ilt ja V. P.lt solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 740 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 250 eurot).
  5. Välja mõista A. P.ilt ja V. P.lt solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (740 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud 1

(5)2-24-30 ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 02.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse A. P. (I kostja) ja V. P. (II kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt on A. P.ilt hageja kasuks välja mõistetud: 1) Pärnu Maakohtu 22.03.2023 otsusega kohtuasjas xxxx põhinõue 464.45 eurot, kõrvalnõuded 425.85 eurot, riigilõiv 65 eurot, menetluskulu 20 eurot, viivis 0,06% päevas põhinõudelt alates 23.03.2023; 2) Pärnu Maakohtu 21.03.2023 otsusega kohtuasjas xxxx põhinõue 2394.58 eurot, kõrvalnõuded 1134.43 eurot, riigilõiv 118.80 eurot, menetluskulu 20 eurot, viivis 0,06% päevas põhinõudelt alates 22.03.2023; 3) Pärnu Maakohtu 21.03.2023 otsusega kohtuasjas xxxx põhinõue 508.28 eurot, kõrvalnõuded 161.62 eurot, riigilõiv 65 eurot, menetluskulu 20 eurot, viivis 0,06% päevas põhinõudelt alates 22.03.
  2. Nimetatud lahendid on sundtäitmisele pööratud, kuid on käesolevaks ajaks endiselt täitmata. Kohtutäituri poolt hagejale I kostja kohta 02.01.2023 edastatud teatise kohaselt võlgnik nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõudeid ei rahuldanud. Arestitud on võlgniku kontod ja töötasu, kuid laekumised seni puuduvad. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga Xxxx, 2

(5)2-24-30 mis on ühisomandis V. P.ga, muud väärtuslikku registervara võlgnikul ei nähtu. Kohtutäitur kinnitab, et arvestades I kostja sissetuleku suurust ja varalist seisu ei ole hageja nõude rahuldamine võlgniku registervara ega sissetulekute arvelt täitemenetluste raames võimalik. Hageja palub: 1) lõpetada kostjate ühisomand kinnistule asukohaga Xxxx selle müümisega avalikul enampakkumisel ning kinnistu müügist saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades; 2) kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu müügiks avalikul enampakkumisel; 3) I kostjale jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja ees kohtulahenditest tsiviilasjades nr xxxx, xxxx ja xxxx tulenevad kohustused. Menetluskulud vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista.
  1. 03.01.2024 määrusega kohus: 1) võttis hagiavalduse menetlusse ühisvara jagamise nõudes; 2) jättis hagi menetlusse võtmata nõudes täita ühisvara jagamise tulemusel A. P.ile jäävate rahaliste vahendite arvel A. P.i kohustused, mis tulenevad kohtulahenditest tsiviilasjades nr xxxx, xxxx ja xxxx Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ees; 3) jättis hagiavalduse käiguta hageja nõudes kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara jagamiseks hageja taotletud viisil ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - nõude esitamise vajaduse põhjendamiseks ja nõude juurde jäämisel täiendava riigilõivu 210 eurot tasumiseks. Määrus jõustus 08.02.
  3. 03.01.2024 määrusega kohus rahuldas hageja hagi tagamise avalduse ja seadis hagi tagamise abinõuna kostjate ühisomandis olevalt kinnisasjale asukohaga Xxxx keelumärke hageja kasuks. Määrus jõustus 08.02.
  5. Kuna hageja jättis 03.01.2024 määrusega antud tähtaja jooksul hagiavalduse puudused kõrvaldamata, keeldus kohus 21.02.2024 määrusega hageja nõudes kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara jagamiseks hagis taotletud viisil menetlusse võtmisest ja luges hagiavalduse selle nõude osas esitajale tagastatuks. Määrus jõustus 15.03.
  6. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 7. Hagimaterjalid toimetati I kostjale kätte 23.01.2024 temaga koos elava isiku (abikaasa, II kostja V. P.) kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid I kostjale A. P. kättetoimetatuks. Hagimaterjalid toimetati II kostjale kätte 23.01.2024 isiklikult. Kohus andis kostjatele tähtaja hagile vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 8. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus märgib põhjendavas osas õigusliku põhjenduse ja esitab selgitused seoses menetluskuludega. 10. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. 3

(5)2-24-30 PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on asunud seisukohale, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p-d 12, 18, 19). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, mistõttu kuulub hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamisele. 11.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab Viru Maakohtu 03.01.2024 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 13.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu kokku 490 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h x 100 eurot/h, lisandub käibemaks) koos lisanduva viivisega. 14. Kohus leiab, et kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 490 (s.h hagiavalduselt tasutud 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud 70 eurot) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus leiab, et

§ 175lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2,5 tundi vaatamata sellele, et hagi aluseks on maksekäsust tulenevad nõuded mõlema ühisomaniku vastu. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetsete kostjatega seotud andmeid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega 4

(5)2-24-30 asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud, seega kohus arvestab hüvitamisele kuuluvat õigusabikulu ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 250 eurot ning menetluskulud kokku 740 eurot. Nimetatud summa koos hageja taotlusel lisanduva viivisega (

§ 177lg 4) kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.