Obsah (8)
§ 630§ 187§ 442§ 178§ 436§ 438§ 173§ 164KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. juuli 2024, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number
§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).
Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (
§ 187lg 6).
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (
§ 442lg 6, § 633 lg 7).
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (
§ 178lg 1).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
§ 178lg 2).
Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid
- Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 1.
- A. (hageja I) ja B. (hageja II) esitasid 06.11.2023 hagi C.e (kostja) vastu miinimumsummas elatise väljamõistmiseks vastavalt 260,33 eurot ja 221,28 eurot, kokku 481,61 eurot. Hagejad paluvad elatise maksta elatise väljamaksmise kuu 10-ndal päeval D.i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „A. ja B. elatise makse“. 1.
- Esitatud asjaoludel hagejad elavad ema juures alates 07.07.2021 ning sellest ajast ei ole kostja nende ülalpidamist toetanud, kuigi Eestist lahkudes 29.07.2021 seda suusõnaliselt lubas. Laste ülalpidamist on toetanud kostja õde ajavahemikus 18.03.2022 kuni 15.02.2023 kokku summas 2350 eurot. Hagejate seaduslik esindaja pöördus 16.08.2023 kohtuväliselt kostja poole elatise maksmise nõudega (dtl 7-13), kuid kostja ei ole sellele vastanud ei suuliselt ega ka kirjalikult. Kostja on lastega veetnud koos ühe nädala oktoobris 2022 ja kaks nädalat augustis
- 1.
- Hagejate ema töötab Xxxxxxxxxxxs õpetajana ning tema sissetulekuks on töötasu 1290,94 eurot (neto) ja peretoetus 160 eurot. Hagejale kuulub Pärnu linnas korter. Kostja on hagejate andmetel töötu ning tal puudb vara. 1.
- Hagejate tegelikud igakuised vajadused on kokku 1298,73 eurot – 1382,23 eurot järgmiselt: 2
(6)Tsiviilasi nr 2-23-15713 Hageja I kulud eluasemele 124,61 eurot (dtl 105), kommunaalkuludele 21,37 eurot (dtl 106), elektrile 17,54 eurot (dtl 107–108), küttele 19,47 eurot (pliidipuud 5,80 eurot, ahjupuud 5,75 eurot, brikett 7,92 eurot), internetile + TV 6,27 eurot, TV-le 9,41 eurot, sidekuludele 4,63 eurot (dtl 109–111), toidule 160 eurot, majapidamisvahenditele (koristustarvikud, pesupesemisvahendid, nõudepesuvahendid jne) 10 eurot, hügieenitarvetele (pesemisvahendid – šampoonid, dušigeelid, seebid, hambapasta, hambaharjad jne) 10 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervishoiule (nahakreem väärtusega 15,30 eurot, päikesekaitsekreem, D-vitamiinid, Multi vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – ninatilgad, palaviku alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud jne) 30 eurot, sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus 20 eurot, tantsustuudio 70 eurot (dtl 112), tantsutrenniga seotud kulud (tennised, sussid, retuusid, särgid, kostüümid, võistlused (näiteks jaanuaris koolitantsu osalustasu oli 10,25 eurot, veebruaris osalustasu 20 eurot, laagrid (veebruaris maksumusega 65 eurot ) jne) 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks (koolikott, spordi riided, spordi tossud, tööõpetuse materjalid, kunsti tarbed, muuseumid, üritused, vihikud, pstakad, pliiatsid, üritused koolis, klassiraha, pildistamised, väljasõidud jne) 40 eurot, suvelaagrid 18 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, muuseumid, kino, teatrid, basseinid, mänguasjad, raamatud jne 30 eurot ja alates september 2024 Xxxxxxxxxxx 43,50 eurot. Kokku on hageja I kulud 671,30 eurot kuni september 2024 ja alates september 2024 714,80 eurot. Hageja II kulud eluasemele 124,61 eurot (dtl 105), kommunaalkuludele 21,37 eurot (dtl 106), elektrile 17,54 eurot (dtl 107–108), küttele 19,47 eurot (pliidipuud 5,80 eurot, ahjupuud 5,75 eurot, brikett 7,92 eurot), internetile+ TV 6,27 eurot, TV-le 9,41 eurot, sidekuludele 4,56 eurot (dtl 109–111), toidule 160 eurot, majapidamisvahenditele (koristustarvikud, pesupesemisvahendid, nõudepesuvahendid jne) 10 eurot, hügieenitarvetele (pesemisvahendid – šampoonid, dušigeelid, seebid, hambapasta, hambaharjad jne) 10 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervishoiule (D-vitamiinid, Equaseni vitamiin (maksumusega 47,80 eurot – jätkub 2 kuuks), allergiaravimid, päikesekaitsekreem, multi vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – ninatilgad, palaviku alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud jne) 40 eurot, sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus 20 eurot, spordiklubi 36,20 eurot (dtl 113), spordiklubiga seotud kulud (tennised, särgid, võistlused jne) 10 eurot, koolikohustuse täitmiseks (koolikott, spordi riided, spordi tossud, tööõpetuse materjalid, kunsti tarbed, muuseumid, üritused, vihikud, pstakad, pliiatsid, üritused koolis, klassiraha, pildistamised, väljasõidud jne) 40 eurot, suvelaagrid 18 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, muuseumid, kino, teatrid, basseinid, mänguasjad, raamatud jne 30 eurot ja alates september Xxxxxxxxxxx 40 eurot. Kokku on hageja II kulud 627,43 eurot kuni september 2024 ja alates september 2024 667,43 eurot. 1.5. Hagejad vaidlevad kostja kuludele vastu. 2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2.1. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja avaldab, et ei ela lastega alates august 2023. Kostja on alati toetaud hagejaid rahaliselt, on teinud ülekandeid hagejate esindajale ja ka otse laste arvetele. Kostja annab lastele ka sularaha. Kuni augustini tasus kostja hagejate kommunaalkulud. Kostja sissetulek on töötasu ca 750 eurot ja ta pole võimeline maksma hagiavalduses nõutavat summat. Kostja annab lastele raha, kuid laste ema keelab selle võtmist. Kostja on nõus ja võimeline kompromissi korras tasuma igakuiselt lapsele 100 eurot, kokku 200 eurot. 2.2. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 13.05.2024 kostja avaldas, et ta ei ole võimeline tervise pärast rohkem töötama kui kaks päeva nädalas. Ta saab elatistoetust ja küttetoetust. Tema elukoha üür on 900 eurot, elekter 140 eurot, telekas ja internet 108,25 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate poolt näidatud eluaseme- , toidu -, sidekulud jne suurusega. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-23-15713 2.
- Kostja esitas 03.06.2024 kulutabeli enda sissetuleku ja väljaminekute kohta (dtl 120). Kostja igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 1164,15 eurot (dtl 121) ja sotsiaaltoetus 406 eurot, s.o kokku 1570,15 eurot kuus. Kostja väljaminekud koosnevad rendikulust 452 eurot, telefonikulust Vodafone 76,16 eurot, internetist 108,25 eurot, AXA kindlustusest 50,92 eurot, elektrikulust 70 eurot, kütusekulust 125 eurot, teemaksudest 48,30 eurot, õliküttest 160 eurot, advokaadi kuludest 106,50 eurot, toidukulust 310,72 eurot ja muudest kuludest 20 eurot, mis kokku teeb 1507,85 eurot kuus. Kostja esitas tõendi ka selle kohta, milline on tema tervislik seisund ja kust nähtub, et kostja võib töötada mitte rohkem kui 2 päeva nädalas (dtl 133). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
- Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 4.
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436
lg-te 6 ja 7 järgi ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas ja poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on alaealised ja põlvnevad kostjast. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
- aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
- aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
- Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hagejate vajadused ületavad seaduses sätestatud kahekordset määra, samas on hagejatega koos elav vanem avaldanud, et on valmis miinimumelatisest ületavat ülalpidamiskulu ise kandma. Hagejad on esitanud elatise nõuded miinimummääras. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-23-15713
- Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on küll väitnud, et ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuid tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta esitanud ei ole. Hagejad ei ole kostja väidet õigeks võtnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
- Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 06.11.
- Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
- Hagiavalduse kohaselt moodustavad hagejate igakuised kulud kokku kuni septembrini 2024 1298,73 eurot ja alates september 2024 1382,23 eurot. Hagejate kulud eluasemele on 249,22 eurot (124,61 eurot x 2, dtl 105), kommunaalkuludele 42,74 eurot (21,37 eurot x 2, dtl 106), elektrile 35,08 eurot (17,54 eurot x 2, dtl 107–108), küttele 38,94 eurot (19,47 eurot, sh pliidipuud 5,80 eurot, ahjupuud 5,75 eurot, brikett 7,92 eurot x 2), internetile + TV 12,54 eurot (6,27 eurot x 2), TV-le 18,82 eurot (9,41 eurot x 2), hageja I sidekuludele 4,63 eurot, hageja II sidekuludele 4,56 eurot (dtl 109–111), toidule 320 eurot (160 eurot x 2), majapidamisvahenditele (koristustarvikud, pesupesemisvahendid, nõudepesuvahendid jne) 10 eurot, hügieenitarvetele (pesemisvahendid – šampoonid, dušigeelid, seebid, hambapasta, hambaharjad jne) 20 eurot (10 eurot x 2), riietele ja jalanõudele 100 eurot (50 eurot x 2), koolikohustuse täitmiseks (koolikott, spordi riided, spordi tossud, tööõpetuse materjalid, kunsti tarbed, muuseumid, üritused, vihikud, pstakad, pliiatsid, üritused koolis, klassiraha, pildistamised, väljasõidud jne) 80 eurot (40 eurot x 2), suvelaagritele 36 eurot (18 eurot x 2) ja meelelahutusele - sõprade sünnipäevad, muuseumid, kino, teatrid, basseinid, mänguasjad, raamatud jne 60 eurot (30 eurot x 2), sünnipäeva pidamisele ja kingitusele 40 eurot (20 eurot x 2). Hagejate kulud erinevad mõneti tervishoiule ja huvitegevusele. Hageja I kulud tervishoiule (nahakreem väärtusega 15,30 eurot, päikesekaitsekreem, D-vitamiinid, multi vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – ninatilgad, palaviku alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud jne) on 30 eurot ja hageja II tervishoiule (Dvitamiinid, Equaseni vitamiin (maksumusega 47,80 eurot – jätkub 2 kuuks), allergiaravimid, päikesekaitsekreem, multi vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – ninatilgad, palaviku alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud jne) on 40 eurot. Hageja I käib tantsustuudio 70 eurot (dtl 112), millega kaasnevad kulud (tennised, sussid, retuusid, särgid, kostüümid, võistlused (näiteks jaanuaris koolitantsu osalustasu oli 10,25 eurot, veebruaris osalustasu 20 eurot, laagrid (veebruaris maksumusega 65 eurot ) jne) 30 eurot. Hageja II käib spordiklubis 36,20 eurot (dtl 113) ja sellega kaasnevad kulud (tennised, särgid, 5
(6)Tsiviilasi nr 2-23-15713 võistlused jne) 10 eurot. Alates september 2024 käib hageja I Xxxxxxxxxxxis, maksumusega 43,50 eurot ja hageja II Xxxxxxxxxxxis maksumusega 40 eurot. Kokku on hageja I kulud 671,30 eurot kuni september 2024 ja alates september 2024 714,80 eurot ning hageja II kulud 627,43 eurot kuni september 2024 ja alates september 2024 667,43 eurot.
- Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kostja vastuväited hagejate kulutustele ei ole asjas määrava tähtsusega, kuna hagejatega koos elav vanem katab miinimummäärast ületavaid kulutusi ainuisikuliselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised väljatoodud kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele.
- PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et ta on osaliselt töövõimetu, kuid tõendit selle kohta, et kostjal oleks tuvastatud püsiv töövõimetus, kostja esitanud ei ole. Kohtule esitatud arsti tõend ei tõenda püsivat töövõimetust. Kohus selgitas 13.05.2024 eelistungil kostjale, et tal tuleb enda käsutuses olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ka selle kohta, et tal ei ole võimalik enda kulutusi optimeerida või et tal üldse sellises suuruses kulutused ka tekkinud on. Hagejad on kostja kulutuste suuruse ka vaidlustanud.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Perioodil 06.11.2023 kuni 31.03.2024 on PKS § 101 alusel arvestatud elatis hageja I osas summas 1258,26 eurot (november 216,94 eurot (260,33 eurot / 30 kalendripäevaga x 25 kalendripäevaga), detsember 260,33 eurot, jaanuar 260,33 eurot, veebruar 260,33 eurot ja märts 260,33 eurot) ja hageja II osas summas 1069,52 eurot (november 184,40 eurot (221,28 eurot / 30 kalendripäevaga x 25 kalendripäevaga), detsember 221,28 eurot, jaanuar 221,28 eurot, veebruar 221,28 eurot ja märts 221,28 eurot) ja alates 01.04.2023 vastavalt summas 287,72 eurot ja 244,56 eurot. Märgitud elatis muutub iga aasta
- aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
- PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele igakuiselt
- kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejate seaduslikule esindajale maksnud elatist hagejate ülalpidamiseks, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 14.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 164
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6
(6)