← Eesti

3-23-2401/12

Obsah (4)§ 42§ 44§ 39§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 25.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2401 Haldusasi X ja Y kaebus Kohila Vallavalitsus

§ 42lg 8).

Selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete kohta esitab pädev asutus reeglina pärast ehitusloa väljaandmist. 3) Ehitusloa on välja andnud pädev organ, korralduse on allkirjastanud vallasekretär ja vallavanem. Otsus võeti vastu elektroonilisi kauglahendusi kasutades vastavalt Kohila vallavalitsuse 12.06.2023 määruse nr 2-1/8 „Kohila Vallavalitsuse istungite ettevalmistamise ja läbiviimise kord“ § 3 lg-le

  1. Korraldus on vastu võetud nõuetekohaselt. Ehitusluba on väljastatud 19.10.2023 korraldusega nr 2-2/280, mida arutati vallavalitsuse istungil, mille kohta on vormistatud 17.10.2023 protokoll nr 2-3/
  2. Mõlemad dokumendid on avalikud. Sellest tulenevalt ei ole alust tugineda asjaolule, et pole teada, kes on akti välja andnud. 4) Ehitusoa aluseks on ehitusprojekt, mille õigusvastasuse osas ei ole kaebajad ühtegi asjakohast seisukohta ega tõendit esitanud. Kaebajate seisukohad on ära kuulatud ning vastustaja on teinud põhjendatud otsuse. Vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
  3. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Kolmas isik on täitnud kõik kaebajate nõudmised. Välja on ehitatud drenaažisüsteem, tellitud päikese liikumise ja valgustuse kontroll, ümber on tehtud maja projekt, arvestades naabrite nõudeid maja kõrguse suhtes jne. 2) Kaebajad soovivad samuti oma maja ümber ehitada ja soovisid kolmanda isiku nõusolekut, et kui kolmas isik ei ole kaebajate maja vastu, ei esita ka kaebajad enam pretensioone. Poole aasta pärast esitati siiski kaebus. Kaebajate süül on kolmanda isiku maja ehitus veninud 3 a. Iga-aastased uued nõudmised pärsivad kolmanda isiku elu ja tekitavad kahju. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Esmalt lahendab kohus kaebajate menetlusliku taotluse korraldada Hiie põik 14 ja Hiie põik 16 asuvatel kruntidel vaatlus, et tõendada ehitise sobimatust ümbruskonda ning Hiie põik 16 krundi tõstmisest tingitud negatiivseid mõjusid. Kaebajad leiavad, et kohus saab otsustada miljöösse sobivuse pärast kohapealse miljööga tutvumist ja toovad välja, et võimatu on anda fotode teel ülevaadet Hiie põik 16 krundi tõstmise negatiivsetest mõjudest, sh liigvee liikumisest Hiie põik 14 krundile. Taotlus vaatluse korraldamiseks jääb rahuldamata. Vaatluse korraldamine ei ole põhjendatud ega vajalik, kui sellega on soovitud tõendada asjaolusid, mis ei ole vaidluse all või mida ei ole vaatlusega võimalik tuvastada. Vaatluse eesmärgiks peaks olema eelkõige tõendusteabe 5

(12)3-23-2401 kogumine või vajadusel menetlusosalise esitatud teabe kontrollimine. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate viidatud asjaolusid võimalik vaatlusega tuvastada. Sula- ja sadevee tuvastamise võimalikkus kaebajate kinnistul sõltub suuresti aastaajast ja ilmastikutingimustest ega pruugi olla ühekordse vaatlusega usaldusväärselt tuvastatav. Ka liigvee olemasolu tuvastamise korral ei annaks vaatluse läbiviimine teavet selle kohta, mis on konkreetses kohas liigniiskuse põhjustanud. Kohus saab kaebajate väiteid liigniiskuse kohta hinnata esitatud dokumentide pinnalt, kuna kaebajad on liigniiskuse olemasolu tõendamiseks esitanud asja materjalide juurde fotod. Samuti on kohtule esitatud mitu geodeetilist alusplaani (aastatest 2018 ja 2021), mille alusel on võimalik hinnata kinnistute kõrgusi ja omakorda selle asjaolu võimalikku mõju liigniiskuse põhjustajana. Mis puudutab miljöösse sobivuse hindamist, siis selles osas märgivad ka kaebajad ise õigesti, et tegu on diskretsiooniotsusega, kuhu kohus saab sekkuda vaid erandjuhtudel. Vaidlus, kas ehitis oma kujult ja mahult sobitub olemasolevasse keskkonda, on pigem esteetilist laadi, millesse kohus saaks sekkuda, kui seda eeldust ei ole kohalik omavalitsus üldse hinnanud või kui on ilmselge, et plaanitav hoone olemasolevasse keskkonda üldse ei sobitu. Praegusel juhul on juba 12.12.2022 projekteerimistingimuste väljastamise korralduses hinnatud vastavust arhitektuurilistele tingimustele, vastates Ya esitatud seisukohale, mille kohaselt kahe täiskorrusega üksikelamu lubamine Hiie põik 16 kinnistule ei ole tema arvates sobilik, kuna tegu on endise aiandusühistu piirkonnaga ja antud tänavalõigul on säilinud veel palju tüüpprojektide järgi rajatud suvilaid. Projekteerimistingimustest nähtuvalt on arvesse võetud ala kujunemist elamupiirkonnaks ning toodud välja eesmärk lähtuda mitmekesisuse printsiibist. Seega ei ole kohtu erandliku sekkumise eeldused täidetud ning kohus ei saaks ka vaatluse korraldamise tulemusel võtta seisukohta küsimuses, kas ehitis sobib esteetiliselt miljöösse ja keskkonda. 8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. 9. Kuna ehitusluba ei saa vaidlustada avalike huvide kaitseks, ei piisa ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks ainuüksi ehitusloa objektiivsest õigusvastasusest ja kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest. Kaebuse rahuldamise vältimatuks eelduseks on asjaolu, et ehitusluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi või sellise haldusakti (nt detailplaneeringu või projekteerimistingimuste) tingimusi, mille eesmärk on kaebajate huvide kaitse (vt ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 1; Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20). Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi, hindab kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebajate õigusi ega kontrolli haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebajate subjektiivsete õigustega. 10. Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest muu hulgas juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (

§ 44p 4).

Kaebajad tuletavad oma subjektiivsete õiguste rikkumise sellest, et Hiie põik 16 kinnistule elamu ehitamise tulemusel hakkavad sula- ja sademeveed kogunema kaebajate kinnistule, mis asetseb kolmanda isiku krundil maapinna tõstmise tõttu madalamal, tekitades seal liigniiskuse ning valgudes ka keldrisse. Samuti toovad kaebajad esile, et loomuliku päikesevalguse hulk kaebajate kinnistul ja hoones väheneb. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa alusel naaberkinnistule elamu püstitamine vähendab oluliselt nende elukvaliteeti ja privaatsust, kuna naaberkinnistult ja hoonest avaneb parem vaade nende 6

(12)3-23-2401 kinnistule. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust ega ole ehitusloa andmisel arvestanud nende seisukohtadega.
  1. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajad olnud kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse ja neile oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus (HMS § 40 lg 1). Kaebajad on saanud esitada omapoolseid vastuväiteid ja nendele on vastatud Kohila Vallavalitsuse 12.09.2023 kirjaga nr 7-5/871-1 (dtl 81-85). Asjaolu, et nimetatud vastuskirja on koostanud vallaarhitekt S. Rõõmus ja see on allkirjastatud abivallavanema poolt, ei viita ärakuulamisõiguse rikkumisele. Vaidlust ei ole, et eelnimetatud kirjale on muu hulgas selgelt viidatud ehitusloa väljastamise korralduses (allkirjastatud vallavanema poolt 20.10.2023). Kuna kaebajad on vallavalitsuse 12.09.2023 kirja kätte saanud, ei pidanud vastustaja asuma ehitusloa väljastamise korralduses kaebajate vastuväiteid uuesti käsitlema ning piisas sellele viitamisest. Asjaolu, et vastustaja vaatamata kaebajate vastuväidetele ehitusloa väljastas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust. Haldusorganile ei tulene õigusaktidest kohustust vastuväidete ja ettepanekutega nõustuda. Eeltoodut arvestades ei ole kaebajate menetluslikke õigusi rikutud.
  2. Kaebajate väidetest, et ehitusloa tõttu hakkab nende kinnistule valguma sademevesi ja väheneb päikesevalgus, ei järeldu kaebajatele püsivat negatiivset mõju ja seeläbi nende subjektiivsete õiguste rikkumist. 12.1 Vastustaja on kaebajate vastuväidetele vastates 12.09.2023 kirjas nr 7-5/871-1 selgitanud, et ehitusprojekti kohaselt planeeritava hoone katuselt tulev sademevesi juhitakse sademeveekanalisatsiooni ning suunatakse kinnistu loodenurka (seega kaebajate kinnistust eemale) kavandatud imbväljakusse, kinnistule tekkivad sademeveed immutatakse katastriüksuse piires haljasalal. Naaberkinnistutele ja tänavamaal paiknevatesse kraavidesse sademevee juhtimist ei toimu. Elamu ehitusprojektis on Hiie põik 16 osas samuti välja toodud, et krunt on tasane, üksikelamu ümbruses on absoluutsete kõrgusmärkide miinimum +51.84 ja maksimum +52.15; olemasolev pinnas üksikelamu ümbruses tasandatakse absoluutse kõrguseni + 52.20; krundi tasandamisel tuleb tagada naaberkinnistute pinnaga võimalikult sujuv üleminek ning tagada, et sadevesi ei valguks naaber kinnisasjadele. Samuti on märgitud, et hoone ümbruse ehitusjärgsel maapinna planeerimisel tuleb maapind kokku viia naaberkruntide maapinnaga samase tasapinda. 12.2 Lisaks on vastustaja eelnevalt viidatud vastuskirjas välja toonud, et maapinna kõrgused piirkonnas on laia amplituudiga. Vastustaja esitatud väljavõttelt OÜ Hades Geodeesia poolt 2018 a juulis koostatud piirkonna geodeetilisest alusplaanist (dtl 82) nähtub, et ka Hiie põik 14 kinnistul on maapinna kõrgused paiguti erinevad, olles tänavast kaugemale jäävas osas madalamad kui tänava pool. Viidatud geodeetiline alusplaan võimaldab Hiie põik 16 ja selle naaberkinnistute kõrgusmärke kõrvutades järeldada, et kinnistute kõrgem osa asetseb tänava ääres, samas kui tagumine osa on madalam ning nii oli see juba aastal
  3. Sade- ja sulavee valgumine kinnistu kõrgemalt osalt madalamale on looduslik paratamatus.
  4. a geodeetilise alusplaani väljavõttelt nähtuvad Hiie põik 14 kinnistule märgitud kõrgusmärgid, mis on Hiie põik 16 kinnistule lähimad, näitavad 52.22 ja 51.
  5. Hiie põik 16 kinnistu osas nähtuvad kinnistu keskosas kõrgusmärgid ca 51.7 ja 51.
  6. Tänavapoolsel osal (kaebajate kinnistul märgitud kõrgusmärgiga 52.22 paralleelset) kõrgusmärget küll ei ole, kuid arvestades Hiie põik 18 vastavat paralleelset kõrgusmärki 52.02, ei saa pidada põhjendamatuks vastustaja tõdemust kaebajatele 12.09.2023 tehtud vastuskirjas, et arvestades Hiie põik 16 kinnistuga piirnevate kinnistute olemasolevaid kõrgusi, ei erine Hiie põik 16 kinnistule planeeritava elamu joonel (kaugus tänavast) krundi piiridel maapind 52.10 ja 52.10 üldisest maapinna kulgemisest naaberkruntidel. 7
(12)3-23-2401 Vastustaja on seega ehitusloa väljastamisel arvestanud maapinna tõstmisega kolmanda isiku krundil, kuid pole tuvastanud, et sinna elamu püstitamine saaks kaebajate jaoks kaasa tuua üleliia koormavaid mõjutusi (sh sademevete kogunemist nende kinnistule). 12.3 Kaebajad ei ole asjakohastele tõenditele tuginevalt ära näidanud, et sademeveed eeltoodule vaatamata ja vaidlustatud ehitusloa tõttu hakkaksid valguma ja kogunema just nende kinnistule, tuues seeläbi kaasa nende omandi kahjustamise. Ainuüksi kaebuses rõhutatud asjaolu, et naaberkinnistul on toimunud maapinna ebaseaduslik tõstmine, ei anna veel alust järelduseks, et kinnistule ehitusprojekti kohaselt elamu püstitamisel hakkavad sademeveed tingimata kaebajate kinnistule kogunema ja kaebajate omandit seeläbi kahjustama. 12.4 Sellist järeldust ei saa teha ka kaebusele ja täiendavale seisukohale lisatud fotodest. Kaebajate esitatud foto (dtl 160, kuupäev 15.03.2024) kohaselt on niiskust kaebajate kinnistul tõepoolest näha, kuid see ei asu mitte alal, mis külgneb ehitatava hoonega, vaid hoopis kaebajate kinnistu tagumises osas, st pigem põhjapool, mis geodeetilisest alusplaanist (dtl 82) lähtudes ongi Hiie põik 14 kinnistu madalamaks osaks. 01.06.2024 dateeritud foto (dtl 162) kujutab kohtule arusaadavalt olukorda kaebajate aias vahetult pärast vihmasadu ning ka sellelt nähtuvalt on vihmavesi kogunenud kaebajate kinnistu osale, mis eelduslikult on muust osast madalam, seejuures pealegi kolmanda isiku kinnistust kaugemasse aianurka. 12.5 Seoses kaebajate kinnistule langeva päikesevalguse osalise varjamise väitega ei nähtu kohtule, et tegemist oleks märkimisväärse ja kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisena käsitatava riivega. Vastustaja on kaebajatele selgitanud, et ehitusprojekti juurde lisatud Loovmaastik OÜ poolt koostatud analüüsist „Hiie põik 14 ja 18 insolatsioonianalüüs“ (töö nr 261IA23; dtl 96 jj) ilmnevalt on Hiie põik 14 ja 18 kinnistutel paiknevates aiamajades tagatud piisav insolatsiooni kestus ka Hiie põik 16 üksikelamu ehituse järgselt (vt analüüsi lk-d 3 ja 4). Kaebajad ei ole esitanud mis tahes tõendeid, millest nähtuvalt kolmanda isiku kinnistule elamu püstitamisega kaebajate maja siseruumides insolatsiooninäitajad märkimisväärselt halveneksid ja valgustase muutuks nõuetele mittevastavaks. Kaebajad ei saa nõuda, et naaberkinnistule ehitatav elamu üldse nende kinnistu seniseid valgustingimusi ei mõjutaks ja päikesevalguse hulk nende kinnistul püsiks muutumatuna. Muu hulgas ei tunne Eesti õiguskord naabri subjektiivset õigust sellele, et päike valgustaks kogu talle kuuluvat krunti. Seega on asjakohatud ega viita omandiõiguse rikkumisele kaebajate väited seonduvalt sellega, et ehitusloa alusel ehitatav elamu varjutab muu hulgas kaebajate kinnistul asuvaid peenraid ja taimi. 13. Vaidlust ei ole, et Hiie põik 16 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa ning see asub kehtiva (s.o Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud) Kohila valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt väikeelamute maa juhtotstarbega alal ja olemasoleval tiheasustusalal. ÜP seletuskirja kohaselt on tiheasustusaladel lubatud nii pere-, paaris- kui ka ridaelamute ehitus, suurim lubatud täiskorruste arv on 2 korrust (vt lk 47). Ka koostamisel olev (29.09.2022 vastu võetud) Kohila valla ÜP lubab Aespa tiheasustusalale püstitada üksik- või kaksikelamu ning ehitustingimuste osas on täpsustatud, et elamu lubatud maksimaalne kõrgus on 8,5 m, maksimaalne korruselisus on 2 ning maksimaalne täisehitusprotsent kuni 20% (vt seletuskiri lk 19-20). Kohtule ei nähtu seega, et kolmandale isikule 2-korruselise ja 7,5 m kõrguse üksikelamu püstitamiseks ehitusloa andmisel oleks kõrvale kaldutud ÜP tingimustest. Ka ei ole vastustaja 12.09.2023 kirjast nr 7-5/871-1 nähtuvalt tuvastamist leidnud, et olemasoleva maapinna tõstmine oleks toimunud ulatuses, mis viitaks vastuolule Hiie põik 16 kinnistule lubatud planeeritava hoone maksimaalse kõrgusega (7,5 m). Olulisi kõrguste vahesid, mis ehitatava hoone kõrgust märkimisväärselt suurendaks, ei nähtu ka kaebajate esitatud tõstetud pinnasest tehtud fotolt (dtl 163). Vastustaja on samas selgitanud, et uue hoone planeerimisel on kinnistu maapinna ümberplaneerimine, sh tasandamine tavapärane ehitustegevusele eelnev protsess ning mõistlikus ulatuses maapinna osaline tõstmine on lubatud 8
(12)3-23-2401 (dtl 83). Eelnevat arvestades oli kaebajatel juba tulenevalt kehtivast ÜP-st võimalik arvestada sellega, et nende naaberkinnistule võidakse püstitada ehitusloas toodud tingimustele vastav elamu.
  1. Kaebajatel ei saa olla õiguspärast ootust, et kolmas isik talle kuuluvat kinnistut vastavalt selle sihtotstarbele ja kooskõlas ÜP-s sätestatud tingimustega kunagi ei hoonesta. Sellist õigustatud ootust ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et varasemalt on vastustaja kolmandale isikule väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistanud. Kaebusele lisatud Kohila Vallavalitsuse 29.04.2022 vaideotsusest nr 142 (dtl 87-90) nähtuvalt tunnistas vastustaja 21.02.2022 väljastatud ehitusloa nr 2212271/04681 kehtetuks kaebajate ehitusloa menetlusse kaasamata jätmise ja põhjendamiskohustuse järgimata jätmise tõttu, mitte seetõttu, et Hiie põik 16 kinnistule ei olekski võimalik õiguspäraselt elamut ehitada. Vastustaja ei ole andnud kaebajatele lubadust ning samuti ei saanud kaebuses viidatud HMS §-st 67 kaebajatel kuidagi tekkida kaitstavat usaldust, et kolmandale isikule enam kunagi õigusaktidega kooskõlas elamu ehitamiseks luba ei anta. Ka ei olnud kolmandale isikule uue ehitusloa andmise eelduseks kaebajate nõusolek. Nii on ilmselgelt põhjendamatu ka kaebajate seisukoht õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta.
  2. Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et keegi tema kõrvalkinnistule ei ehita. Kui isik valib elukohaks tiheda hoonestusega piirkonna, peab ta põhimõtteliselt leppima ka väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajatel taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebajatel ei ole alust eeldada, et nende naabruses ehitustegevust ei planeerita või ümbruskond muutub ainult neile meelepärasel viisil. Kaebajate huvi olemasoleva keskkonna muutumatuna püsimise suhtes ei prevaleeri kolmanda isiku omandiõiguse ees. Kaebajad ei ole asjakohastele andmetele tuginevalt ära näidanud, et naaberkinnistule elamu püstitamisel kaasnevad nende kinnistule sellised ülemäärased negatiivsed mõjutused, mille tõttu tulnuks keelata kolmandal isikul oma kinnistule elamu ehitamine.
  3. Kaebajad viitavad ehitusprojekti vastuolule kehtivate projekteerimistingimuste p-dega 6.11, 6.10, 6.18, 6.21 ja 8.
  4. Kohtule ei nähtu, et ehitusloa andmisel oleks neid tingimusi eiratud ning see toob kaasa kaebajate omandiõiguse rikkumise. 16.1 Esmalt ei nõustu kohus kaebajatega, et ehitusloas elamule katuse 0 kalde lubamine läheb vastuollu projekteerimistingimuste p-ga 6.11, mis näeb ette, et elamu arhitektuurne lahendus sobituks piirkonna hoonestuslaadiga. Vaidlust ei ole, et projekteerimistingimustes pole fikseeritud arhitektuuriliselt sobivat katusekuju ega kindlaks määratud, et kavandatud elamu puhul on lubatav üksnes viilkatus. Vastustaja on juba 12.12.2022 projekteerimistingimuste väljastamise korralduses kaebajate vastuväidetele vastates selgitanud, et kehtiv ÜP tiheasustusaladel lubatavate maksimaalselt kahekorruseliste pere-, paaris- ja ridaelamute arhitektuurilisi tingimusi ei käsitle ning koostatava ÜP kohaselt tuleb uute eluhoonete kavandamisel lähtuda mitmekesisuse printsiibist aladel, kus miljööst vms tingimustest tulenevalt ei ole ühetaolisus reegliks (varieerida hoonete tüpoloogiat, kõrgust ja viimistlust). Vastustaja on muu hulgas osundanud, et on varasemalt sel tänavalõigul andnud Hiie põik 3 kinnistule lamekatusega üksikelamu püstitamiseks ehitusloa ega välista sarnase arhitektuurse lahendusega hoone kavandamist ka Hiie põik 16 kinnistule. Kaebajad ei ole kehtivaid projekteerimistingimusi vaidlustanud ega saa käesolevas asjas avada vaidlust projekteerimistingimuste õiguspärasuse üle, sh nõuda, et konkreetsesse piirkonda tohiks ehitada 9
(12)3-23-2401 üksnes viilkatustega hooneid. Kehtivad projekteerimistingimused ei välistanud piirkonda lamekatusega elamu kavandamist. Kaebusest ei ole äratuntav, kuidas kolmanda isiku elamu katuselahendus kaebajate subjektiivseid õigusi riivaks. Muu hulgas on asjakohatu kaebajate viide võimalikule ebavõrdsele kohtlemisele, kuna kaebajad ei ole ära näidanud, et nemadki oleks soovinud samasuguse arhitektuurilise lahendusega elamu kavandamist oma kinnistule ja vastustaja oleks sellest keeldunud. 16.2 Lisaks eeltoodule viitavad kaebajad, et ehitusprojektis puuduvad vaate- ja lõikejoonised piirdeaia kohta ja projekti ei ole piirdeaia osas kaebajatega kooskõlastatud. Vaidlust ei ole, et ehitusprojektis on planeeritud kinnistu ümber piirdeks võrkaed kõrgusega 1,5 m (vt seletuskiri p 3), seega on järgitud projekteerimistingimuste p-s 6.10 sätestatud piirdeaia maksimaalset kõrgust (1,6 m) ja keeldu rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Projekteerimistingimuste sama punkti järgi tuleb sellise piirdeaia rajamiseks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd (alates 30 cm sügavuselt), esitada ka ehitusprojekt ja projekti koosseisus esitada vaate- ja lõikejoonis. Seega on viidatud joonised nõutavad piirdeaia rajamiseks esitatavas projektis, kui aia ehitamisel tehakse kaevetöid. Asjaolu, et kaebajatele pole elamu ehitusprojektist nähtavad piirdeaia joonised, ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda – piirdeaia kõrgus ja tüüp on projekteerimistingimustele vastav. Ka ei välistanud ehitusloa andmist asjaolu, et kolmas isik ei olnud juba elamu ehitusprojekti koostamise raames küsinud kaebajate nõusolekut piirdeaia rajamiseks. Projekteerimistingimuste p 8.2 näeb ette, et naaberkinnistute omanikel võimaldada avaldada arvamust piirdeaia rajamisel piirirajatisena. Asja materjalidest ei nähtu, et kolmas isik kavatseb piirdeaia rajada piirirajatisena asjaõigusseaduse § 151 lg 1 mõttes ehk see hakkab asuma osaliselt kaebajate kinnisasjal. Projekteerimistingimused ei kohustanud elamu ehitusprojekti koosseisus esitama piirinaabrite nõusolekuid piirdeaia rajamiseks ning nende olemasolu ei olnud elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamise vältimatuks eelduseks. Praegusel juhul puudub ka mõistlik põhjus eeldada, et kolmas isik rajab piirdeaia osaliselt kaebajate kinnisasjale ega küsi eelnevalt selle kohta nende nõusolekut. 16.3 Kaebuses samuti ehitusloaga vastuolus olevana käsitatud projekteerimistingimuste p 6.18 näeb ette, et vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž tuleb lahendada katastriüksuse piires. Ehitusprojektist nähtuvalt katusevesi kui krundile langev vihmavesi juhitakse torustikuga ja maapinna kalletega imbväljakule (vt seletuskiri p 8). Ka on vastustaja kaebajatele haldusmenetluse käigus selgitanud, et asendiplaanil antud vertikaalplaneeringulisest lahendusest lähtuvalt sademevete valgumist Hiie põik 14 kinnistule ei toimu ja sademeveed immutatakse katastriüksuse piires (Kohila Vallavalitsuse 12.09.2023 kiri nr 7-5/871-1). Kohtu hinnangul nähtub ehitusprojektist piisavalt selgelt, et sademevete juhtimist väljapoole krunti, sh kaebajate kinnistule ei toimu. Pelgalt see, et kaebajad ei ole piisavalt veendunud sademevete nende kinnistule mittevalgumises, ei viita ehitusprojekti ja ehitusloa mittevastavusele projekteerimistingimustega. Kohus leidis juba eelpool, et kaebajate väited seoses sademevete valgumisega nende kinnistule vaidlustatud korralduse tõttu on oletuslikud, st kaebajate omandiõiguse rikkumist nende põhjal järeldada ei saa. 16.4 Kuigi kaebuses on tehtud viide ka ehitusprojekti vastuolule projekteerimistingimuste p-ga 6.21, ei sisaldu sellisele numbrile vastavat punkti kehtivates projekteerimistingimustes ning kaebuseski pole selgitatud, mida kaebajad viidatud vastuolu all silmas peavad. Eeldatavasti on kaebuses seega ekslikult eelnimetatud punktile viidatud. 17. Asjakohatud on kaebajate etteheited, mille kohaselt ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud selle esitamise hetkel kehtinud, s.o 16.08.2021 korraldusega nr 263 antud projekteerimistingimustele ning vastustaja on ehitusloa väljastamisest keeldumise asemel asunud muutma projekteerimistingimusi. Kohus leidis eespool, et ehitusprojekt vastas ehitusloa andmise ajal kehtinud, s.o 12.12.2022 korraldusega nr 356 väljastatud 10
(12)3-23-2401 projekteerimistingimustele ning kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku eraldiseisvalt see, et vastustaja on pärast ehitusprojekti koostamist projekteerimistingimusi muutnud. Kui kaebajate arvates kaasnes uute projekteerimistingimuste väljastamisega nende subjektiivsete õiguste rikkumine, tulnuks neil seaduses sätestatud tähtaja jooksul need vaidlustada. Vastustajal tuli ehitusloa andmisel lähtuda 12.12.2022 väljastatud projekteerimistingimustest kui kehtivast haldusaktist (HMS § 60). 18. Alusetud on kaebajate väited seonduvalt ehitusloa tühisusega. HMS § 63 lg 2 p-s 3 on haldusakti tühisuse alusena silmas peetud ebapädevat haldusorganit. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on ehitusluba välja antud Kohila Vallavalitsuse kui pädeva haldusorgani poolt (

§ 39

lg 1) ning seega puudub alus asuda seisukohale, et vaidlusalune korraldus ja ehitusluba oleksid tühised. Küsimus sellest, mis kuupäeval tuleks lugeda ehitusluba välja antuks (kuivõrd ehitusluba kannab varasemat kuupäeva kui ehitusloa väljaandmise korraldusele pandud allkirjad), ei puuduta eraldiseisvalt kaebajate subjektiivseid õigusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitusregistrisse (

§ 42

lg 8), tuleb lugeda ehitusluba välja antuks ehitusregistris olevale ehitusloale kantud kuupäeval (s.o 18.09.2023). Arvestades muu hulgas, et vastustaja teavitas kaebajaid 26.09.2023 e-kirjaga, et 18.09.2023 on väljastatud vaidlusalune ehitusluba (dtl 15), on põhjendamatud kaebajate väited seonduvalt teadmatusega ehitusloa tegelikust väljastamise ajast. Asjaolu, et vastustaja on kaebajate taotlusel väljastanud hiljem eraldi korralduse ehitusloa väljaandmise kohta, ei mõjuta ehitusloa tegelikku väljastamise (s.o ehitisregistris andmise) aega ega riku ka kaebajate õigusi. Kaebajad on saanud ehitusloa õigeaegselt vaidlustada. 19. Ehitusloa vorminõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusega nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ (

§ 40lg 4).

Määruse § 3 lg 1 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa taotlejale määruse lisas 14 toodud vormi kohase ehitusloa. Viidatud vormis ei ole haldusakti põhjendustele lahtrit ette nähtud. Kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist (

§ 42lg 8).

Praegusel juhul on vastustaja kaebajate seisukohtadele ja vastuväidetele vastanud 12.09.2023 kirjaga ning ka pärast ehitusregistris ehitusloa andmist koostatud ehitusloa väljastamise korralduses selgelt viidanud, et piirinaabrite esitatud arvamustele on vastatud eelnimetatud kirjaga. Asjaolu, et vastustaja ei korranud üle ega täiendanud 12.09.2023 kirjas toodud põhjendusi, ei viita põhjendamiskohustuse rikkumisele. Kaebajad ei ole välja toonud nende subjektiivsete õiguste rikkumisele viitavaid asjaolusid, mida vastustaja ehitusloa menetluses (või sellele eelnenud projekteerimistingimuste menetluses) arvestanud ei oleks ja mis tooksid vältimatult kaasa ehitusloa andmisest keeldumise. Asjaolu, et vastustaja ei pidanud kaebajate poolt esitatud seisukohti põhjendatuks, ei tähenda, et ehitusloa andmisel poleks kaebajate õiguste ja huvidega arvestatud. Ühtlasi tuleb arvestada, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kuna vaidlustatud ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku, ei too ehitusloa tühistamist kaasa ka võimalikud menetluslikud või vormistuslikud minetused. 20. Eeltoodut kokkuvõttes jätab kohus kaebuse Kohila Vallavalitsuse 18.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07620 ja selle väljastamise kohta koostatud korralduse tühistamiseks rahuldamata. 21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ja 11

(12)3-23-2401 kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.