Obsah (12)

§ 442§ 633§ 394§ 187§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 147§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2024, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-145393 Tsiviilasi OÜ Lääner

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASAJOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu piirdub kohus alljärgnevate asjaolude ja põhjenduste väljatoomisega:

1. OÜ Lääneranna Kinnisvara esitas 9.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2400 euro saamiseks. Kohus tegi 13.11.2023 võlgnikule 2 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.12.
2. Võlgnik G.T. esitas 27.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Lääneranna Kinnisvara esitas 01.03.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.T.e vastu 2400 euro väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2022 maaklerilepingu kostjale kuuluva korteriomandi müügiks. Vastavalt sõlmitud lepingule oli kinnisasja müügihind kostja soovi kohaselt 48 500 eurot ja kinnisasja müügi korral maksmisele kuuluvaks maakleritasuks 2400 eurot. Lepingu sõlmimise tulemusena avaldas maakler korteri müügikuulutuse erinevates internetiportaalides. Hagejaga võttis 12.05.2023 ühendust D.K. koos oma abikaasaga, avaldades soovi omandada korter hinnaga 25 000 eurot. Maakler vastas ostuhuvilisele 13.05.2023 teatega, et omanik on nõus korteri müüma hinnaga 28 000 eurot. Ostuhuviline vastas, et nende jaoks on viimane piir 25 000 eurot. Ostuhuviline kinnitas veelkord, et pakutud hind on ostja pere jaoks piir, kuid 15.05.2023 pöördusid ostuhuvilised uuesti maakleri poole ning soovisid 18.05.2023 korterit vaatama tulla. Väga lühikese aja jooksul pärast korteriga tutvumist saatis ostuhuviline sõnumi, pakkudes varasema 25 000 euro asemel hinnaks 16 000 eurot. Maakler helistas kostjale ning teavitas pakkumisest, kuid kostja sellega nõus ei olnud. Oktoobris pöördus maakleri poole uus ostuhuviline, kes soovis korterit näha, kuid kui maakler korteri ettenäitamise aja kooskõlastamiseks kostja poole pöördus, vastas kostja 1.11.2023 maaklerile sõnumiga „Tere! Ma ei müü enam toimus elus muutus, kahjuks on seis selline”. Kuna kostja soovis teenusest loobuda, kuid polnud sellest hagejat teavitanud 5 kuu jooksul, kontrollis maakler kinnistusraamatu andmeid. Selgus, et korter oli 26.06.2023 lepinguga võõrandatud ühisomanikele D.K.ale ja K.K.ale juba 4 kuud varemtagasi s.o 29.06.
3. Maakler pöördus kostja poole, kes tunnistas telefonikõnes, et ta müüs korteri otse hinnaga 26 000 eurot. Seega on kostja müünud korteri samadele isikutele, keda maakler kostjale vahendas.
4. 24.05.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avaliakult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kostjale toimetati hagi menetlusse võtmise määrus koos hagi materjalidega kätte 22.06.2024, kuid kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse 3 määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

7. Hageja esitas hagiga kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja nimekirja kohaselt on seoses menetlusega kulusid kokku summas 743,75 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 350 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 393,75 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 350 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (

§ 147lg 1).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (

§ 144p 1, 2).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ajakuluks 3,75 tundi, arvestades hagi sisu ja esitatud materjale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja põhjendatud menetluskulud kokku 743,75 eurot kostjalt välja mõista. 8. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 4