KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 25.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1317 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 14.02.202
§ 158
lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus kontrollib seega vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid.
- Kaebaja äriplaanis (dtl 45-75) sisalduvate riskide osas leian, et töötukassa on 14.02.2024 otsuses (dtl 7-8) äriplaani igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning arusaadavalt selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Täiendavalt on vastustaja oma seisukohta põhjendanud vaideotsuses (dtl 17-21), milles on sisuliselt vastatud kaebaja poolt vaides toodud etteheidetele. Vastustaja sõnul ei anna äriplaan terviklikku ja ammendavat ülevaadet ettevõtte toimimisest. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja suutnud vastustajat veenda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kokkuvõttes on vastustaja hinnanud kaebaja äriplaani liiga üldiseks ja pealiskaudseks ning toonud välja olulised puudused kaebaja poolt esitatud konkurentsi analüüsis, turunduskavas ja ettevõtte toimimise mehhanismides. Vastustaja selgitas vaidemenetluses täiendavalt, et kuna äriplaanis on välja toomata konkurentide majandusnäitajad, samuti puudub nende sisuline analüüs koos tehtud järeldustega, siis seetõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte konkurentsivõimet ja positsiooni sihtturul. Kohus leiab, et nimetatud hinnangud on asjakohased ja põhjendatud. Vastustaja ei ole seejuures kahelnud selles, et kaebaja on vastaval alal kogenud spetsialist.
- Kohus nõustub vastustajaga, et alles seejärel, kui on tuvastatud, et esineb alus arvata, et alustav ettevõte on piisavalt perspektiivikas hinnatakse soetatavate vahendite põhjendatust. Pelgalt fakt, et puuduolevat vahendit on taotleja hinnangul vaja ettevõtlusega alustamiseks ei ole esmatähtis. See, kas üks või teine kulu vahendile on põhjendatud või mitte, on samuti töötukassa kaalutlusotsus, mis selgub äriplaani tervikuna hinnates. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud andmete alusel olid kulud kodulehele ja sotsiaalmeediale 900 euro ulatuses põhjendamatud, kuna puudus ülevaade planeeritud kodulehe lahendusest, selle funktsionaalsusest ning juurutamisega kaasnevatest kuludest, sh ajakulust. Samuti ei ole hädavajalikud kulud, mis seonduvad kodukontori sisustamise ja kommunaalkuludega. Kaebaja on ise märkinud äriplaanis, et kodukontor on iseenesest olemas. Seega on põhjendatud vastustaja kaalutlus, et ettevõtlusega saab alustada ka ilma eelnimetatud kulutusteta ja tegemist ei ole hädavajalike kulutustega.
- Olukorras, kus kaebaja ei ole suutnud veenda vastustajat, et ettevõte tõenäoliselt õnnestub, siis on vastustajal õigus jätta toetus määramata. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks. Toetust määratakse avalikest vahenditest ning avalikke vahendeid tuleb otstarbekalt kasutada, mistõttu peab vastustaja otsus toetuse määramisel olema põhjendatud ning ei saa tugineda puudulikele andmetele ja prognoosidele. 5
(6)- Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsustamisel arvestanud ilmselgelt asjakohatuid või meelevaldseid kaalutlusi. Vastustaja on põhjendanud, milles seisnevad kaebaja äriplaani puudused ja milles väljendub ettevõtte õnnestumise riskantsus. Olukorras, kus vastustaja hinnangul ei ole äriplaani realiseeritavus ja jätkusuutlikkus kaebaja äriplaanis toodud asjaolude ja tingimuste kohaselt tõenäoline, jättis vastustaja õiguspäraselt ettevõtluse alustamise toetuse määramata. Vastustaja ei saa seejuures hakata kaebaja äriplaani ise täiendama. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleva asja läbivaatamise käigus vastustaja poolset kaalutlusreeglite rikkumist, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
- Kokkuvõttes leian, et töötukassa otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja toetustaotlus uuesti läbi.
- Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt on vaidemenetlus olnud pealiskaudne ja puudulik. Vaidemenetluse eesmärgiks ongi vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontroll. Vaideotsuses (dtl 17-21) on seejuures põhjalikult tutvutud kaebaja poolt esitatud vaidega ning vastatud vaides esitatud põhjendustele. Seega ei ole vaidemenetluses rikutud menetlusnorme. Nimetatust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka nõude vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata.
- Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. Kaebajal on õigus esitada töötukassale uus toetustaotlus ning oma äriplaani täiendada ja parandada. MENETLUSKULUD 24.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (
§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 6
(6)