) § 10 lg 1 p 2 alusel. Vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata, põhjendades keeldumist Harju Maakohtu 30.09.2016 määrusega nr 2-16-2809, millega määrati kaebaja tema lapselapse Y eestkostjaks. Vastustaja leiab, et seisuga 15.01.2024 ei ole kaebaja kasvatanud last vähemalt kaheks aastat. 4.
lg 1 p 2 ei kehtesta, et lapse kasvatamise aluseks (v.a vanemad) peab olema määratud isikule eeskoste. Lapse kasvatamine ja eeskoste seadmine on erinevad toimingud ja võivad erineda oma tekkimise ajast. Lapsele eeskoste seadmisel peavad eelnema lapse tegelik hooldamine ja kasvatamine ja selle kontrollimine, et selgitada välja eeskoste sobivuse ja vastavuse alused ning selleks võib kuluda aasta või rohkem. Vastustaja on kitsendanud
lg 2 mõtet ja võtnud lapse kasvatamise aja määramisel arvesse kohtu korras eeskoste seadmise aja, arvestamata, et kaebaja kasvatas last ka eeskoste seadmisele eelneval perioodil. Vajadus eeskoste seadmiseks kaebaja kasuks tulenes lapse tervise (vaktsineerimise), koolieelse lasteasutuse paigutamise, lapsetoetuse maksmise jms õigustest ja kohustusest. Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 5.1. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. 5.2. Kaebaja jõuab vanaduspensioniikka 65-aastaselt (
Kaebaja soovis soodustingimustel vanaduspensionile jäämist kolm aastat enne vanaduspensioniiga seoses nelja lapse kasvatamisega alates 15.01.
) § 10. Soodustingimustel pensioni saamise õigus
lg 1 p-de 1-3 alusel sõltub kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest ning võimaldab saada vanaduspensioni üks kuni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. Nimetatud sätte eesmärk on väärtustada lasterikkas või puudega lapsega peres laste kasvatamisse antud panust pensioni saamiseks vajalike tingimuste mõnetise leevendamise näol. Soodustingimustel pensioni saamist või pensionistaaži kujunemist võimaldades on ühiskonnas arvesse võetud, et isik on eelduslikult panustanud laste kasvatamisse ulatuses, mis võib olla mõjutanud tema võimalust osaleda töösuhetes või muus tegevuses, mille kestusest või ulatusest sõltub pensioni saamise algusaeg, pensionistaaži pikkus või pensioni suurus (Riigikohtu 14.10.2009 otsus nr 3-3-1-54-09, p-d 16-17). 8.
lg 1 p 2 sätestab, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž. Seega
lg 1 p-s 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks peab isikul olema vanaduspensioni määramiseks
lg-st 1 tulenev vähemalt 15 aasta pikkune pensionistaaž, isik peab kuuluma ühte loetletud isikute kategooriatest ning ta peab olema lapsi kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal on nõutav tööstaaž ning kaebajal tekib õigus vanaduspensionile 08.08.2026. 9. Käesolevas haldusasjas on tõusetunud vaidlus selle üle, kas isik, kes eestkostjana soovib
eelnevalt viidatud sättest tulenevat hüve kasutada, peab olema kogu nõutava perioodi (st vähemalt kaheksa aastat) olnud eestkostja või piisab, kui ta on vaid osa sellest ajast eestkostja olnud, kuid on tõendatud, et ka ülejäänud osa nõutavast perioodist on ta lapsi tegelikult kasvatanud, olemata eestkostja staatusest. See tähendab, et vaidluse all on eestkostja soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse tekkimise ajaline aspekt ning eelkõige see, kas kaebajal tekib enda lapselapse eestkostjana õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates lapselapse eestkostjaks määramise hetkest lapse kaheksa aasta pikkusest kasvatamisest või lapselapse tegelikust kaheksa aasta pikkusest kasvatamise perioodist. Kohtupraktikas on varem analüüsitud sarnaseid olukordi
Näiteks Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 3-08-2048 leidnud võõrasvanemana ja kasuvanemana lapse kasvatamist puudutavas vaidluses, et otsuse tegemisel kehtinud sätte sõnastusest tulenevalt ei saa eeldada, et seadusandja soov vaatamata keelelisele tõlgendamisele oleks olnud seada tingimus, et soodustingimustel pensioni taotleja pidi kogu kaheksa-aastase lapse kasvatamise perioodi olema lapse võõrasvanem, st lapse vanemaga abielus. Sätte eesmärk on võtta pensioni määramisel arvesse isiku panust oma perekonnas laste kasvatamisse, kuid see panus ei pruugi alati sõltuda asjaolust, millal isik lapse vanemaga abiellus. Ringkonnakohus möönis, et abielu lapse vanemaga võib anda riigile täiendava kindluse eeldamaks, et võõrasvanem on lapse kasvatamises piisava intensiivsusega osalenud. Sellele viitab ka asjaolu, et võõrasvanemaga sarnane õigus on antud hooldajale ja eestkostjale. Samas ei saa abielu kohest sõlmimata jätmist lugeda proportsionaalseks põhjenduseks sooduspensioni määramata jätmiseks, kui perekonnana kooselu ja lapse kasvatamine kaheksa aasta vältel on muul viisil usaldusväärselt tõendatud (Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2009 otsus nr 3-08-2048, p 8). Riigikohus on asjas nr 3-31-54-09 selgitanud tollal kehtinud perekonnaõiguse valguses, et kuigi eristada tuleb kasu- ja võõrasvanemat, ei ole põhjendatud
lg 1 p 3 kohaldamine selliselt, et kogu nõutava perioodi jooksul pidi pensionitaotleja kasvatama last (lapsi) võõrasvanemana.
lg 1 sätte eesmärke silmas pidades oli kolleegiumi hinnangul põhjendamatu tõlgendada norme viisil, mis võimaldab lapse tegelikku kasvatamisse panustanud isiku jätta ilma hüvedest, mida on
lg-s 1 nimetatud isikul õigus saada, üksnes põhjusel, et ta on last (lapsi) kasvatanud nii kasu- kui ka võõrasvanemana (Riigikohtu 14.10.2009 otsus asjas nr 3-3-1-54-09, p-d 15 ja 17). 11. Kohus leiab, et kohtu varasemad seisukohad on analoogia korras kohaldatavad ka käesolevas haldusasjas. Seadusandjal on ulatuslik kaalutlusruum pensioni määramise tingimuste sätestamisel (põhiseaduse (PS) § 28 lg 2), kuid seejuures ei tohi ta kohelda isikuid meelevaldsel põhjusel 3
lg 1 p-des 1-3 eesmärgiks on riiklikult tunnustada laste kasvatamist, mis on ajaliselt kestnud vähemalt kaheksa aastat, tuleb regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt võimaluse korral eelistada põhiseadusega enam kooskõlas olevat tõlgendusvarianti. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et käesoleval juhul on vastustaja tõlgendanud
lg 1 p-i 2 kitsendavalt, kui võttis lapse kasvatamise kestuse hindamisel arvesse kaebaja eestkostjaks määramise aja, jättes arvestama lapse kasvatamise tegelikku aega ka eestkoste seadmisele eelneval perioodil. Kohus leiab, et
lg 1 p-d 2 sõnastuse kohaselt on eestkostja puhul soodustingimustel pensioni taotlemiseks piisav see, et eestkostja on last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, kuivõrd sätte sõnastus seab miinimumnõude vaid lapse kasvatamise perioodile, mitte aga eestkostjaks oleku perioodile. 12. Kohtu hinnangul toetab sellist tõlgendust ja seadusandja tegelikku tahet ka
Sätte sõnastust muudeti perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille eelnõu nr 207 SE seletuskirja1 kohaselt antakse muudatusega õigus soodustingimustel vanaduspensionile nii registreeritud elukaaslasele, kes on last kasvatanud vanemana (laps on tema bioloogiline või lapsendatud laps), kui ka sellele registreeritud elukaaslasele, kes ei ole õiguslikult lapse vanem. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et muudatuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et kehtiva sätte sõnastuse kohaselt lähtub soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus laste faktilisest kasvatamisest ega ole piiratud juriidiliselt lapse vanemaks olemise juhtudega. Kohus leiab, et viidatud seletuskirja selgitustest on järeldatav seadusandja soov seada ka eestkostjale soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus laste faktilisest kasvatamisest tulenevalt ning mitte pelgalt juriidiliselt eestkoste seadmise ja eestkostjana kasvatamisest. 13. Kohus nõustub kaebajaga, et lapse kasvatamine ja eeskoste seadmine on erinevad toimingud ning need võivad erineda oma tekkimise ajast. Eestkostja mõistet tuleb
peatükis sisalduvate sätete alusel, mis reguleerivad eestkoste seadumist alaealise üle. PKS § 179 lg 1 alusel on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires. Eestkoste instituudi paiknemine perekonnaseaduses tuleneb ajalooliselt suguvõsa kaitsevõimust oma liikmete suhtes. Eestkoste seadmine alaealisele lapsele tähendab eelkõige vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lapse erilise kaitse alla võtmist, mis peaks mingilgi määral suutma imiteerida lapse ja vanema suhet2. Sealjuures olukorras, kus laps elab eestkostja juures peab eestkostja teostama vanemlikku kasvatust lapse huve ja arengut silmas pidades, juhindudes PKS § 124-126 sätetest (PKS § 182 lg 1). Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu ning hinnatakse eestkostjaks määratava isiku sobivust (PKS § 174 lg 3). See tähendab, et eestkoste seadmine tuleneb vajadusest teostada lapse huvides tema isiku- ja varahooldusõigust olukorras, kus vanemad seda ei tee. Eestkoste seadmine on seevastu aeganõudev protsess, mis sõltub paljuski vastavate menetlustoimingute ajalisest läbiviimisest (avalduse esitamine, selle läbivaatamine, hagita menetluses läbiviidavate toimingutena lapsele esindaja määramine, seisukohtade küsimine, menetlusosaliste ärakuulamine jne). Lisaks sellele edastatakse eestkoste seadmise määruse järgselt vastavad andmed perekonnaseisusutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Tegemist on toimingutega, mille kiirus ei sõltu aga kaebajast, ent kõikide nende toimingute taustal on kaebaja reaalselt teostanud lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigust. Seega ei täidaks
lg 1 p 2 vastustaja tõlgendusest lähtudes oma eesmärki laste kasvatamise tunnustamisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seadusandja soov on 1 Kättesaadav veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5fcbb8fd-b3d9-47a4-b5c1ed9959bf0c9c/perekonnaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 2 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018. Kommentaar paragrahvile 554. 4
lg 1 p-i 2 ebaõigesti kohaldanud, eksinud seetõttu kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramise otsustamisel ning teinud seega õigusvastase otsuse. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Sotsiaalkindlustusameti 15.02.2024 otsuse nr 40125161-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.