← Eesti

2-23-2551/17

Obsah (8)§ 178§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2551 Tsiviilasi T S hagi N B vas

) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõudeks on Tallinnas xxx asuva korteriomandi hageja lahusvaraks tuvastamine. Kostjale on hagimaterjal kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus

162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 1680 eurot, sellest 01.02.2023 hagi esitamisel 420 eurot ja 14.04.2023 täiendavalt 1260 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt hageja nõuetest pidi hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt tasuma riigilõivu 1680 eurot. Seega on hageja tasutud riigilõiv põhjendatud kulu. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot tund (käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks ja turuhinnale vastavaks. Esindajal kulus hagimenetlusega seonduvatele toimingutele 8 tundi. Arvestades vaidluse sisu ja tehtud toiminguid, peab kohus ajakulu neile põhjendatuks hageja taotletud ulatuses rahalise arvestusega 1440 eurot. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole 2

(3)käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub kulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 3413,40 eurot (riigilõiv 1680 + õigusabikulu 1733,40 (käibemaksuga)). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3413,40 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase avalduse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.