4-16-6277/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Väärteoasja number 4-16-6277 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramise kohta U.N-i (U.N; isikukood XXX) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus karistas U.N 26.10.
7. a otsusega väärteoasjas nr 4-16-6277 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohus ajatas rahatrahvi tasumise KarS § 66 alusel kuuele kuule alates otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 03.11.
9. Tartu Maakohus asendas KarS § 72 lg 1 ja § 69 alusel 17.04.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-16-6277 U.N-ile Tartu Maakohtu 26.10.
11. a otsusega mõistetud rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päeva arestiga, mille omakorda asendas 15 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 7 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 05.05.
13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 01.12.2020 erakorralise ettekande U.N-ile asenduskaristusena määratud 15 päeva aresti täitmisele pööramiseks.
14. Tartu Maakohus rahuldas 09.02.
15. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotluse, tühistas üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras täitmisele U.N-ile Tartu 1 Maakohtu 17.04.
16. a määrusega asenduskaristusena määratud 15 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks luges maakohus U.N-i arestikambrisse saabumise aja. 4.
17. Maakohus tuvastas, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg saabus 05.12.
18. Seejärel leidis maakohus, et U.N on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ta pole ilmunud kordagi ka kriminaalhooldusametniku juurde. Erakorralise ettekande kohaselt saatis kriminaalhooldusametnik U.N-ile 12.05.2020 kutse tulla esmasele registreerimisele 18.05.2020, kuhu ta ei tulnud ega teavitanud mittetulemisest. 22.05.2020 saatis ametnik U.N-i kodusele aadressile uue kutse ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde 27.05.
19. Registreerimispäeval saatis U.N enne registreerimisaja algust e-kirja, et sai alles nüüd kutse kätte ja ei jõua 5 minutiga kohale tulla, kuna viibib tööl. Ametnik saatis e-kirjale vastuse, et ootab registreerimisele 01.06.
20. Nimetatud kuupäeval U.N kohale ei ilmunud, telefon oli välja lülitatud. 01.06.2020 saatis ta e-kirja, kus põhjendas mitteilmumist sellega, et sai liiga hilja ametniku saadetud kutse. Ametnik saatis uue registreerimisaja 04.06.
21. Perioodil mai-november 2020 on ametnik U.N-ile korduvalt helistanud ja saatnud mitu kutset, kuid isik ei ole reageerinud kordagi. 4.
22. Maakohus asus seisukohale, et U.N jättis ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemata. U.N oli teadlik, et üldkasulik töö tuleb ära teha seitsme kuu jooksul, kuid ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde graafikute tegemiseks ning lükkas kohtumisi edasi, jättes kohale tulemata. Seega on tegemist isikuga, kes on tahtlikult jätnud määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tegemata. Kuivõrd U.N on tegemata 15 tundi üldkasulikku tööd, tuleb täitmisele pöörata vastavalt KarS § 69 lg-le 6 15 päeva aresti.
23. U.N esitas 22.02.2021 Tartu Maakohtu 09.02.
24. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse tühistamist ja uue määruse tegemist, arvestades kaebuses toodud asjaoludega. 5.
25. U.N-i sõnul on ta olnud kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav ning ei ole hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kriminaalhooldaja sellekohane väide ei ole tõene – ta ei ole eiranud helistajaid ega ennast varjanud. U.N-ile jäi arusaamatuks, miks ei ole kriminaalhooldaja teda ära kuulanud, vaid on kohe pöördunud kohtu poole. Kriminaalhooldaja oleks saanud välja selgitada asjaolud, miks ei ole U.N saanud asuda täitma kohustust. 5.
26. U.N teadis, et temale on määratud 15 tundi üldkasulikku tööd, kuid
27. a suvel oli ta haige ning unustas selle. Asenduskaristusena määratud arest ei ole tema suhtes proportsionaalne, on ebamõistlik ja ei teeni karistuse eesmärki. Tal on kindel töökoht ning aresti kandmine seab ohtu tema töötamise võimaluse. Ka on ta praegusel ajal võimeline kandma karistust rahatrahvi näol. Kriminaalhooldaja ei ole temale selgitanud võimalusi kanda rahatrahvi ositi ega seda, et üldkasulikku tööd oleks saanud teha ositi seitsme kuu jooksul. Ka ei ole temale pakutud võimalust teha üldkasuliku töö ajakava. Maakohtu määrusega on rikutud tema põhiõigusi ja seaduslikke huve. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et U.N on hoidnud tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning temale asenduskaristusena määratud arest tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebuses esitatu ei anna ringkonnakohtule alust asuda vastupidisele seisukohale. 2
29. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et praegu ei ole süüdlasel võimalik enam rahatrahvi tasuda, kuna see on juba asendatud Tartu Maakohtu 17.04.
30. a määrusega teiseliigilise karistusega. Määrus on jõustunud ning asenduskaristuse kohaldamist tagasi pöörata ei ole võimalik. Seetõttu ei ole kohased etteheited kriminaalhooldajale selles osas, miks viimane ei selgitanud U.N-ile võimalust tasuda rahatrahvi osade kaupa. Nimelt tegeleb kriminaalhooldusametnik vaid üldkasuliku töö tegemise kohaldakorraldamisega, mitte rahatrahvi või aresti täitmise küsimustega. Seda enam, et rahatrahvi tasumine ei ole enam aktuaalne sellest hetkest, kui see on asendatud üldkasuliku tööga.
31. U.N-i sellekohased väited, et ta on olnud kogu aeg telefonitsi kättesaadav on paljasõnalised ja tõendamata. Puuduvad igasugused põhjused, miks peaks kriminaalhooldaja sellekohase teabe välja mõtlema. Seda enam, et kui esialgu ta reageeris kriminaalhooldaja kutsetele ilmuda kriminaalhooldusosakonda, lükates aega edasi, siis hiljem, s.o sisuliselt poole aasta jooksul, ei vastanud ta ei telefonile ega reageerinud temale saadetud kutsetele. U.N oli teadlik üldkasuliku töö tegemise kohustusest. Ringkonnakohus juhib siinkohal süüdlase tähelepanu asjaolule, et üldkasuliku töö tegemine on tema kohustus ja vastutus, mitte kriminaalhooldaja oma. Seega tuli süüdlasel endal tunda huvi, millal saab töötunnid ära teha. Huvipuudus või kohustuse unustamine ei ole mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. Kuivõrd U.N ei ole esitanud ei kriminaalhooldajale ega ka kohtule (sh ringkonnakohtule) tõendeid selle kohta, et ta oli haige, on need süüdlase väited tõendamata.
32. Arusaamatuks jääb ka U.N-i väide selle kohta, et kriminaalhooldaja ei selgitanud võimalust teha üldkasulikku tööd osade kaupa ega andnud temale võimalust selgitada asjaolusid, millest tulenevalt ta ei saanud üldkasulikku tööd teha. On ilmne, et kui isik ei reageeri kriminaalhooldaja kutsetele ega ole talle kättesaadav, ei ole võimalik talle midagi selgitada ega koostada töö tegemiseks ajakava. Kriminaalhooldaja helistas 01.12.2020, s.o samal päeval, kui esitas kohtule erakorralise ettekande, U.N-ile, kuid ka seekord ei olnud võimalik temaga ühendust saada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalhooldusametnik teinud kõik endast oleneva, et saada ühendust süüdlasega, kuid vaatamata korduvatele katsetele seitsme kuu jooksul, see ei õnnestunud.
33. Kahtlemata võib aresti kandmine mõjutada isiku võimalusi töötada, kuid sellele oleks U.N pidanud mõtlema enne kui ta jättis üldkasuliku töö tegemata. Kohtul on võimalik asendada asenduskaristusena määratud arest üldkasuliku tööga süüdlase nõusolekul, kuid kohtul ei ole kohustust seda teha. U.N-ile anti see võimalus. Oma käitumisega näitas U.N, et tal puudus huvi kanda karistus ära üldkasulikku tööd tehes, mistõttu pööras maakohus igati põhjendatult aresti täitmisele.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.02.
35. a määruse muutmata ja U.N-i määruskaebuse rahuldamata. Ingeri Tamm 3