4-22-2597/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2022, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2597 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri avaldus T.Z-ile asenduskaristuse kohaldamiseks (väärteoasjas nr 230220009169, rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot) Võlgnik T.Z, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi) Juhindudes TMS § 201 lg 1, 2; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus rahuldada. Asendada T.Z’ile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 230220009169 määratud rahatrahv summas 500 eurot, s.o 125 trahviühikut, arestiga 12 (kaksteist) päeva. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast Harju Maakohtu 26.04.2021 kohtuotsusega kohtuasjas 121-1168 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt. Määruse ärakiri edastada T.Z-ile, kohtutäiturile Priit Petter, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 230220009169 määrati T.Z-ile liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Otsus jõustus 14.08.
2. 1/3 Kuna menetlusalune isik ei tasunud trahvi õigeaegselt, alustas kohtutäitur Priit Petter 28.09.2020 tema suhtes täitemenetluse. Teatise kohaselt ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul puudub sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Rahatrahv summas 500 eurot on tasumata. Kohtutäitur esitas kohtuvälisele menetlejale 22.04.2022 teatise rahatrahvi täitmise võimatuse kohta. T.Z on viibinud kinnipidamisasutuses alates 01.03.2021 kuni käesoleva hetkeni, so esinevad nõuete täitmise aegumise peatumise asjaolud (KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 27.07.2022 Viru Maakohtule taotluse T.Z-ile asenduskaristuse määramiseks, milles juhindudes KarS §-st 72 ning TMS § 201 lgst 1 palus otsustada väärteoasjas nr 230220009169 tasumata rahatrahv summas 500 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik T.Z selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus asendamisega, palus anda talle võimalus maksta trahv kui ta on vabaduses. Ta on vangistuses ja maksta ei ole võimalik. Kui kohus siiski asendab palub määrata aresti kandmine ositi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalise, leiab, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 230220009169 määrati T.Z-ile liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Otsus jõustus 14.08.
3. Kohtutäitur Priit Petteri 22.04.2022 teatest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine enne aegumistähtaja saabumist ei ole võimalik. Rahatrahv summas 500 eurot on siiani tasumata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud 2/3 osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale aresti vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 23.07.2020 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et ÜKTga asendamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohus on tutvunud isiku suhtes KISs olevate andmetega ja peab tõdema, et suure tõenäosusega ei ole alust arvata, et isik hakkab täitma ÜKTd korrektselt. Isik on varasemalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (1-21-1168, mitmed kohtuasjad olid ühendatud ühte menetlusse). Isik on narkotarvitaja. Kohus tutvus ka 24.01.2022 kohtumäärusega ennetähtaegse mittevabastamise kohta ja tuvastas määruse alusel, et vabaduses on isiku võimalused kehvad, isikul puudub kindel elukoht. Sellises olukorras leiab kohus, et on suur tõenäosus, et isik võib jätta ÜKTd tegemata ja jätkata süütegude toimepanemisega. ÜKTde sooritamine eeldab isiku poolt seadusekuulekat käitumist, distsipliini ja koostöövalmidust ametnikuga. Seega tuleb T.Z’ile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 230220009169 määratud rahatrahv summas 500 eurot, s.o 125 trahviühikut, asendada arestiga 12 päeva. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast Harju Maakohtu 26.04.2021 kohtuotsusega kohtuasjas 1-21-1168 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt. Kohus leiab, et aresti määramiseks ositi ei ole ühtki põhjendatud alust. Isik ise ei põhjendanud oma taotlust millegagi ja kohus selliseid asjaolusid, millel ositi määramine oleks põhjendatud, ei näe. Inna Kirsipuu kohtunik 3/3