§-st 69 ning VTMS §-dest 2101 , 2103 , kohus määras:
Ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.
ja
a otsusega väärteoasjas nr 2780,219,005047 V.P-le määratud rahatrahvi tasumata osa, s.o 121.73 eurot arestiga 3 ööpäeva ning arest asendati 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 02.11.2022. a saabus kohtusse erakorraline ettekanne põhjusel, et V.P ei teinud tähtajaks ära talle asenduskaristuseks määratud 5 üldkasuliku töö tundi. V.P selgitas 12.01.2023 istungil, et ÜKT tunnid jäid tegemata, sest käis tööl ning vahetas elukohta. Hetkel viibib xxxx vanglas alates 02.01.2023 seoses sellega, et vangistus pöörati tema suhtes täitmisele. Määruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Vaadates kohtule esitatud erakorralist ettekannet, nähtub, et V.P kriminaalhooldus algas 24.09.2022. Esmane registreerimine pidi toimuma 11.10.2022, kuid V.P ei ilmunud kohale. Kutse saadeti aadressile xxxx ja ametnik püüdis süüdlasele ka helistada, kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik leidis ka teise võimaliku aadressi, kuhu saatis uue kutse, et V.P ilmuks registreerimisele 18.10.2022 kell 9.00, kuid ka sellele registreerimisele süüdlane ei ilmunud. Kuna ametnikule ei olnud teada hooldusaluse kindlat elukohta, siis ei olnud võimalik minna V.P ka elukohta otsima. Erakorralise ettekande esitamise seisuga on kahe määruse peale kokku tegemata 10 tundi üldkasulikku tööd ja kuna V.P ei ole kättesaadav, ei tunne huvi tundide sooritamise vastu, leiab kriminaalhooldusametnik, et temale määratud arestid tuleb täitmisele pöörata. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek – pöörata V.P kandmata karistus täitmisele – on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdlane ära teinud ühtegi talle asenduskaristusena määratud 5-st üldkasuliku töö tunnist, kuigi kohtu antud tähtaeg – 1 kuu – oli nende tegemiseks enam kui piisav. Ühtegi mõjuvat põhjust, miks V.P jäid tunnid tähtajaks tegemata, erakorralisest ettekandest ei selgu: 2
lg 6 ja VTMS § 210¹, § 210³ alusel ärakandmata 3päevase aresti reaalselt täitmisele. V.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.09.2022. a otsusega nr 1-22-4083
lg 2 p 3,
lg 1 järgi ja talle mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmata karistuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrati jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Ühtlasi määratu talle
lg-s 4 ja
Tartu Maakohtu 05.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.