KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-23-1783 (kohtuvälises menetluses nr 940023000461) kirjalik men

§ 14

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest ja tööstusheite seadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriregistri andmete kohaselt on Osaühing Karpo

§-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Osaühing Karpo on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv ja on seega õigusvõimeline. Osaühing Karpo tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon: tööstusheite seadus § 162 lg 2 - kompleksloa nõuete rikkumine. 1.

1. Keskkonnaameti
2. mai 2024.a. väärteootsusega üldmenetluses karistati Osaühingut Karpo tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 5000 eurot. 1.
3. Menetlusalune isik Osaühing Karpo esitas 20.05.2024.a. kaebuse kohtuvälise menetleja 06.05.2024.a. väärteootsusele (KoTo, tl 130-146), milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses järgmistel asjaoludel: 1) Kohtuväline menetleja on jõudnud ebaõigele järelduse leides, et Karpo OÜ on rikkunud kompleksloa nõudeid jättes proovid võtmata. Kompleksloa järgi on Karpo OÜ-l kohustus võtta reovee puhastusefektiivsuse hindamiseks proove 1 kord aastas, septembris (väärteotoimik tl 36-37). Samuti on kompleksloa kohaselt väljalaskmise seire proovi võtmise kohustus 2 korda aastas, mis on üks kord poolaasta kohta. Kompleksloas on konkreetne kuupäev määramata (väärteotoimik tl 36-37). Seega ei olnud veel kompleksloa proovi võtmise kohustuste tähtaeg 2023.a. kohta saabunud. Karpo OÜ-l puudus teadmine, et etteheidetud saasteainete sisalduse piirväärtused on ületatud. 2) Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta otsuse tegemisel, et Keskkonnaameti poolt kontrolli käigus võetud proov ei ole võetud nõuetele vastavalt. Proovivõtumeetmeid on rikutud. Keskkonnaamet võttis proovi lagunenud loodusheite seest, kus toimus lagunemise protsessid ja kogu tiigi vee eutrofeerumine (kõdunenud lehtede alt). Nimetatut kinnitab asjaolu, et vesi oli rohekas. Et vesi oli rohekas kinnitab analüüsilehtväärteotoimik tl 10 ja
4. Asjaolu, et vesi jooksis läbi loodusheite - lagunenud lehtede ja 3 kobraste elutegevuse tagajärjel tekitatud okste hunniku tõendame fotodega - väärteotoimik tl
5. Proov ei ole võetud puhastatud alalt, kus on vesi jooksnud läbi pikemat aega kui mõne minuti või mõne aja. Väärteomenetleja poolt avaldatu, et proov võeti pärast renni paigaldamist 30 minutit hiljem, ei ole tõendatud. Samuti juhul kui nimetatud on tõene, siis arvestades objekti olukorda (kraavis seisev vesi) ei ole see piisav proovi võtmiseks (turbulentne voolamine puudus). Proovivõtuanuma valik ja ettevalmistamine proovivõtuks ei ole jälgitav. Kontrollproov ei ole võetud loas määratud proovivõtukohtadest, vaid võõralt kinnistult. Proovi võtmisel ei mõõdetud kalibreeritud mõõteseadmetega proovivõtukohas pärast näitajate stabiliseerumist alljärgnevaid näitajaid: 1) veetemperatuuri (protokollist ei selgu mille temperatuuri mõõdeti); 2) vees lahustunud gaaside, näiteks hapniku sisaldust (ei nähtu); 3) vee elektrijuhtivust; 4) pH-d ehk vesinikioonide sisalduse negatiivset logaritmi.Hapniku sisaldus oli oluline hindamaks kas vesi on ummuksisse jäänud. Tegemata on olukorras kus on vaidlus, kordusanalüüside tegemise võimaldamiseks kaks proovi, millest üks konserveeritakse ja pitseeritakse kordusanalüüside jaoks. Kaasamata on proovi võtule menetlusaluse isiku volitatud esindaja. Ei ole tagatud, et proov on võetud turbulentsest, hästisegunenud vedelikust. Nähtuvalt objektist tehtud piltidest (väärteotoimik tl 3-6), siis proov on võetud seisvast veest, kuhu on paigaldatud kaldega vee jooksu tekitamiseks renn. Nähtava saastatuse korral tuleb võtta punktproovid saastunud ala eri punktidest ja sügavustelt, mitme saastunud ala esinemise korral kõigist saastunud aladest ning võetud punktproovid tuleb vajaduse korral keskmistada. Käesolevaga seda tehtud ei ole. Hõljuvainetega, nagu näiteks turbatolm, pulbrid jne, saastumise korral tuleb võtta neli proovi, kusjuures esimene proov tuleb võtta vee pinnalt, teine 30 cm sügavuselt, kolmas veekihi keskelt ja neljas põhjakihist. Kui pinnavee sügavus on alla 50 cm, võetakse esimene proov vee pinnalt, teine veekihi keskelt ja kolmas põhjakihist. Käesolevaga seda tehtud ei ole. Nähtuvalt väärteotoimiku protokollist 27.04.2023.a. (proovivõtuprotokoll nr. 1 (tl 7) võetud proovide kohta) kohta on proov võetud ka hõljuvaine (heljum) kohta. Veeproovi võtmine ei ole jälgitav ja tõendatav. Kui turbulentne voolamine puudub või tekitatakse voolamine kunstlikult, tuleb mitmest eri kohast piki voolu võtta punktproovid, mis keskmistatakse. Nimetatut ei ole järgitut. Kui heitvesi juhitakse veekogusse veepinnast kõrgemal asuva äravoolutoruga, tuleb proov võtta vahetult langevast joast, vältides proovi õhustamist. Nimetatut ei ole järgitut. 3) Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta otsuse tegemisel, et aprillis 2023.a. tekkinud olukord oli vääramatu. Heitvee nn mittevastavus ei tekkinud Karpo OÜ-st tulenevatel asjaoludel (Karpo OÜ tegevusest), vaid looduslikust protsessidest. Kontrolli käigus on Karpo OÜ Keskkonnaametit sellest teavitanud, et biotiikide näitajad halvenesid tõenäoliselt biotiikide ummuksisse jäämisega. Biotiik jäi ummuksisse. Biotiikides toimus lagunemise protsessid (lagunenud loodusheide) ja kogu tiigi vee eutrofeerumine, mis oli tingitud varasemalt olnud paksust jääst ja lumest. Nimetatut kinnitavad väärteotoimikus olevad dokumendid, millest saame näeme, et biotiigid olid loodusheitega kaetud ja vesi ei olnud läbivoolav (väärteotoimik tl 3-6), vesi oli rohekas (väärteotoimik tl 10 ja 11). See viitab kevadisele loodusheite lagunemisele tiigis, käärimisele ja eriti kraavides ja tiigi pervedes. Proovi võtmise ajal (
6. aprill 2023.a.) oli moment, kus tiigivesi hakkas alanema tasemele, et puudus väljavool (väärteotoimik tl 17, millest nähtub et ettekirjutuse nr. 2991 kohaselt kohustus kaebaja ettekirjutuse täitma
7. maiks 2023.a., puuduvad dokumendid, et kohtuväline menetleja on tuvastanud
8. mai 2023.a. ettekirjutuse rikkumist, väärteotoimik tl 49 - Karpo OÜ juhatuse liikme ülekuulamise protokoll, milles K.N on avaldanud, et alates
9. maist biotiigist enam väljavoolu ei toimu, väärteotoimik tl 95- millest nähtub, et
10. august 2023.a kontrollimise hetkel äravool biotiigist puudus). Vee läbivoolu seiskumisega vesi jäi ummuksisse ja tekkis kevadiste soojade ilmadega käärimine (vee õitsemine). 4 Objekti kontrollimise protokollis nr. 1121389 (väärteotoimik tl 1) on avaldatud
11. aprillil 2023.a. eelsetel päevadel on olnud soojemad ilmad. Tegemist oli veekogumi seisundi ajutise halvenemisega veeseaduse § 41 mõttes. Nimetatut tõendame ettekirjutuse järgselt võetud veeproovidega, mis on 12.10.2023.a. Karpo OÜ võetud veeproov (väärteotoimik tl 80- OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakt TA23006214, proovivõtukoht väljavool, proovi märgistus H-3926) ja sellele järgnevalt Keskkonnaameti poolt võetud veeproov 20.11.2023.a. (väärteotoimik tl 109-
12. november 2023.a. objekti kontrollimise protokoll Nr. 1127449 lisa Viljandi Veevärk analüüsileht H-573). Nähtuvalt nimetatud analüüsiaktidest näitajate tulemused langesid ajas märgatavalt. Kui ettekirjutuse ajal (27.04.2023.a.) olid näitajad väga kõrged, mis järel juba
13. mai 2023.a. veeväljavool puudus kuni oktoobrini 2023.a., siis 12.10.2023.a. on näitajad oluliselt langenud ja 20.11.2023.a. puudub määruse nõuetele mittevastavus. Alljärgnevalt illustreeriv tabel: 27.04.2023 4.0511.10.2023 12.10.2023 20.11.2023 BHT7 410 vee puudus 55 34 KHT 1238 väljavool vee puudus 390 164 helium (hõljuvaine) 426 väljavool vee väljavool puudus 180 62 Veeseaduse § 128 lg 1 kohaselt suublasse juhitav heitvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt keelatud. Veeseaduse § 128 lg 7 kohaselt reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saastenäitajate ja saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud Keskkonnaministri 8.11.2019.a. määruse nr. 61 nimetusega „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 17 lg 3 kohaselt tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tohi BHT7 ja KHT väärtus olla proovis üle kahe korra suurem käesoleva määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusest. Kui proovi BHT7 ja KHT väärtused ületavad käesoleva määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi üle kahe korra, loetakse heitvesi käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Ja sama määruse § 17 lg 4 kohaselt kui heljumi sisaldus proovis ületab käesoleva määruse lisa 1 kohast piirväärtust üle 2,5 korra, loetakse heitvesi käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt BHT7 saastenäitaja võib olla alla 300 ie korral 40 mg/l, KHT võib olla alla 300 ie korral 150 mg/l ja heljum (hõljuvaine) võib olla alla 300 ie korral 35 mg/l. Seega saame sellest järeldada, et heitvesi loetakse määruse nõuetele mittevastavaks, kui see ületab alljärgnevaid ühikuid: BHT7 saastenäitaja juures (2*40) 80 mg/l KHT saastenäitaja juures (2*150) 300 mg/l Heljum (hõljuvaine) (2,5*35) 87,5 mg/l. Seega Karpo OÜ ei ole rikkunud kohustust. Nn. suublasse väidetavalt tulev heitvesi ei tulenenud Karpo OÜ tegevusest, vaid looduslikust protsessist. Kuna biotiigid oli ummuksis, siis olenemata Karpo OÜ tegevusest, oleks heitvee näitajad olnud sellised nagu nad olid. Karpo OÜ ei ole olukorda halvemaks muutnud, vaid vastupidi, Karpo OÜ tegevus aitas kaasa sellele, et eutrofeerumine vähenes oluliselt. Menetlusaluse isiku teo või tegevuse tõttu ei ole nn suublasse suunatud heitvett, mis ei vasta piirväärtuse normile. 5 Veeseaduse § 41 kohaselt oli tegemist veekogumi seisundi ajutise halvenemisega. 4) Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta otsuse tegemisel, et OÜ Karpo on probleemiga tegelenud, ja arvestades probleemi olemust ei ole võimalik lahendada asja nii kiiresti, kui seda kohtuväline menetleja eeldas. Karpo OÜ on ehitanud 2024.a. aastaks pesuvee ärajuhtimise ümber ja jaanuaris 2024.a. sulgenud Keskkonnaameti nõudel täielikult biotiikidesse heitvee (pesuvesi, mis tuli teatud lautadest) pealevoolu. Vastavalt Karpo OÜ avaldatule augustis 2023.a. (Lisa 1- Karpo OÜ avaldused sunniraha rakendamise teates) on Karpo OÜ teinud Keskkonnaametile taotluse kompleksloa muutmiseks seoses vaidlusaluste biotiikidega või nende suhtes. Kompleksluba on muutmisel, vastav parandustaotlus on esitatud Keskkonnaametile
14. veebruar 2024.a. (Lisa 2)https://drive.google.com/file/d/1o3o7Yngqcj_H3J8wLidHswU5bAdPHVTb/view?usp=sharing Kompleksluba muudeti, kuna Karpo OÜ ehitas oma pesuvee suunamise biotiiki ümber ja Karpo OÜ ei lase enam biotiiki pesuvett (Lisa 3- Tallinna Halduskohtule
15. märts 2024.a. esitatud selgitus ümberehituse kohta ja Karpo OÜ töötaja kinnitus süsteemi ümberehituse kohta). Karpo OÜ käesolevaga tegeleb ka nn suubla kinni ehitamisega - konsulteerides milline see peaks olema ja võttes hinnapakkumisi selle projekteerimiseks. Karpo OÜ poolt nn suubla ette paigaldatud kivid ei lugenud Keskkonnaamet piisavaks. Lekkekindlat väljavoolu meie keskkonnatingimustes on keeruline kui mitte võimatu teostada. Tammiga võib tõsta veetaset, kuid väljavoolu kevadvete ja sügisvete tõttu neil aastaaegadel Eesti tingimustes peatada ei ole võimalik. Samuti palume kohtul seejuures vaadata käesoleva kaebuse p. 2.2.
16. milles on käsitletud, et rohukonnade sigimispaiga tõttu Keskkonnaameti poolt nõutu - tammi ehitamine nn suublale ette - rikub rohukonnade kudemis(sigimis)koha. Veekogumiga seotud eesmärki ei ole võimalik saavutada looduslike tingimuste tõttu (Veeseadus § 39 lg 2). Arusaamatuks jääb, mida kaebaja peab veel tegema, et tagada muutmisel olev kompeksloas ettenähtud norme. 5) Mõistmatuks jääb, kas Karpo OÜ-d on karistatud
17. aprill 2023.a. etteheidetud väärteo eest või ka edaspidi ettekirjutuste kontrollimiste käigus etteheidetud rikkumiste eest. Väärteotoimepanemise kohaks on kohtuväline menetleja nimetanud
18. aprilli 2023.a., kuid otsuse põhjenduses käsitleb menetleja ka ettekirjutuse kontrolli käigus tuvastatut ja etteheidetud rikkumisi (23.08.23, 20.11.2023, 23.01.2024). Jääb ebaselgeks kas väärteona käsitletakse
19. aprilli 2023.a. etteheidetud rikkumist või ka edaspidi etteheidetud rikkumisi. 6) Suubla küsimus Ebaõige on väärteos kirjeldatu, et menetlusalune juhib biotiikidest suublasse heitvett. Esiteks, väärteo kirjeldustes käsitletu, et suublasse (Partsi kraav) juhitakse heitvett on ebaõige. Veeseaduse § 19 kohaselt Suubla käesoleva seaduse tähenduses on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid. Veeseaduse § 3 lg 1 kohaselt veekogu on püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri. Veeseaduse § 3 lg 4 kohaselt Veekoguks ei peeta: 6 1) reoveepuhasti biotiiki; 2) veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit-, sademe-, kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee juhtimiseks veekogusse, ning kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu; 3) märgalapuhastit; 4) vesiviljeluseks rajatud tiiki ja basseini ning neid teenindavaid veejuhtmeid; 5) sademevee kogumise süsteemi; 6) kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee settebasseini; 7) väljavooluta tehisjärve veepeegli pindalaga alla ühe hektari; 8) muid kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud ehitisi. Juhin käesolevaga teie tähelepanu sellele, et tegemist ei ole peakraaviga ega muu nimetatud veekoguga VeeS § 3 lg 1 tähenduses. Partsi kraav on kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi. Nimetatut tõendame väärteotoimiks tl 88-89 oleva Maa-ameti väljavõttega maaparandussüsteemi kohta. Leitav Maa-ameti lehelt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus. Seega ei ole tegemist suublaga. Teiseks, koht millisest asukohast Keskkonnaamet võttis proovi analüüsiks, ei ole Partsi kraav. Nimetatut tõendame Keskkonnaportaali väljavõttega (väärteotoimiks tl 90-91), millest nähtub kust algab ja kulgeb Partsi kraav. Leitav Keskkonnaportaali lehelt: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/
20. 7) Korduv trahvimine Kabeaja tasub iga keskkonnakompleksloas KKL/318373 lubatud saasteainesisalduse piirväärtuse ületamise eest saastetasu vastavalt deklareeritule Maksu- ja Tolliametile (karistusliku iseloomuga).
21. aprilli 2023.a. proovide alusel oli see rahalises väärtuses 2939.79 eurot ja 2253.30 eurot. Kokku summas 5193,09 eurot. Käesolevaga on kaebaja saanud ühe sama asja eest korduvalt karistada. 8) Tiigi sobivus kahepaiksete sigimispaigana Kahepaiksete ekspert Riinu Rannap on avaldanud
22. mai 2024.a. eksperthinnangus (Lisa 4), et vaidlusalusel Tarvastu külas asuval kinnistul nimetusega Reoveepuhasti (katastritunnus 79703:003:0079) asub helesinisega märgitud alas rohukonna kudupalle. Kohtule selgituseks, see on maa-alal, kus Keskkonnaamet nõuab veel lisaks kaebaja poolt täidetule, tammi ehitamist. Siinkohal juhin tähelepanu ekspertarvamusele, kus on selgitatud, et tiigi veetase, väljavoolukraavi avamisega, on tugevalt langenud (vähemalt 0,5 meetrit), mille tulemusel oli tiigilõunapoolsemas osas osa tiigi põhjast paljandunud ning moodustunud lauge madalveeline ala. Just selle madalveelisel alal tuvastati 16 rohukonna kudupalli. Kui nüüd tamm paigaldada, siis tammi ehitamise tulemusel tõuseb oluliselt veetase ja me hävitame rohukonna kudemise (sigimise) ala. Nimetatud ekspertarvamuse kohaselt rohukonn kuulub looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Keskkonnaamet, kes on käinud korduvalt antud objekti kontrollimas, on eeltoodu jätnud fikseerimata ja tagamata III kategooria kaitsealuste liikide looduskaitse. Samuti ei ole selle uurimiseks algatatud menetlust. 7 9) Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja on tunnistanud oma menetlusdokumentides, et kahju ei ole tekkinud. Käesolevaga on kaebaja ka lõpetanud (alates 2024.a. jaanuaris) heitvee biotiiki laskmise. Nimetatud tegevuse lõpetamine ei olnud võimalik koheselt kuna see vajas suurt ümberehitust, ja kohene sulgemine oleks seadnud ohtu Karpo OÜ majandustegevus, s.h. loomade talituse. Osaühing Karpo taotleb: 1) tühistada Keskkonnaameti
23. mai 2024.a. otsus; 2) lõpetada väärteomenetlus Osaühing Karpo suhtes väärteoasjas tööstusheite seaduse § 162 lg 1 järgi ennetusmeetmete rikkumises ja keskkonnakompleksloas määratletud lubatus saasteainesisalduse piirväärtuse rikkumises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel; 3) menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. 1.
24. Keskkonnaamet esitas 11.06.2024.a. vastuse Osaühing Karpo kaebusele (KoTo, tl 149157), milles taotleb jätta Osaühingu Karpo kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda, ühtlasi nõustus Keskkonnaamet asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
25. Kohtu põhjendused 2.1.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2.

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik on märkinud kaebuse p 1.4., et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. Ka kohtuväline menetleja on oma seisukohas kaebusele 11.06.2024 teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 2.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Osaühing Karpo kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Keskkonnaameti 06.05.2024 otsus väärteoasjas nr 940023000461 jätta muutmata. 2.
3. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Osaühing Karpo, juhatuse liikme K.N kaudu, rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas THS 26 lg 1 p 1, VeeS § 116 lg 2, § 128 lg 1, lg 7 nõudeid, milline tegu on väärteona kvalifitseeritav THS § 162 lg 2 järgi. 2.
4. Kohus leiab, et Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide eelmärgitud sätete rikkumises on tõendamist leidnud, lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ja esitatud tõenditest. 8 - Keskkonnakompleksluba KKL/318373 (VT, tl 19-40) tõendab, et menetlusalune isik Osaühing Karpo tegutseb veisekasvatusega piimatootmise eesmärgil ja taimekasvatusega veistele põhisööda tootmiseks ning
5. aastast tegutseb Osaühing Karpo Vardja farmi maaüksusel asuvas Vardja farmikompleksis ning eelmärgitud keskkonnakompleksluba reguleerib menetlusaluse isiku tegevusvaldkonnana m.h tööstusheidet (punkt (tabel) V4 – väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa). Eelviidatud keskkonnakompleksloaga ja keskkonnaameti veeosakonna vanemspetsialist Marilin Aiti tunnistajana ülekuulamise protokolliga (VT, tl 59-62) on tõendatud, et Osaühingus Karpo kasutusel olevad kaks biotiiki e. veepuhastustiigid on reovee bioloogiliseks puhastamiseks mõeldud veekogud. Keskkonnakompleksloa kohaselt suunatakse sinna käitises tekkivad erivajadustega lauda pesuveed ja käitise sademeveed. Biotiikidesse suunatava vee kogus on maksimaalselt 5600 m3 aastas. Selleks, et loodusesse ei jõuaks lõpuks puhastusprotsessidest läbi käinud saastunud heitvesi, tuleb ettevõttel biotiigi väljalaskmest (nimetusega Vardja farm) üks kord poolaastas võtta järgmiste saasteainete proovid: saasteaine BHT7 suurim lubatud sisaldus biotiigist väljavoolavas vees on 40 mg/l; KHT suurim lubatud sisaldus on 150 mg/l; heljum suurim lubatud sisaldus on 35 mg/l; ph 6-9 suurim lubatud sisaldus on 9 mg/l. Kahe seiratava näitaja üldfosfori (Püld) ja üldlämmastiku (Nüld) suurimaid lubatud sisaldusi kompleksloaga limiteeritud ei ole, aga nende pealt arvutatakse hiljem ikkagi saastetasu nagu ka teiste eelmainitud saasteainete korral. Nende näitajate alusel on võimalik ettevõttel hinnata, missugune on biotiikidest väljavoolav heitvesi, kas see on nõuetekohane või mitte. - Objekti kontrollimise protokolliga nr 1121389 (VT tl 1-6) on tõendatud, et 21.04.2023 edastati Keskkonnaametile teade, mille kohaselt Osaühing Karpo territooriumilt valguvad saastunud sadeveed Räägi kinnistule. 25.04.2023 ja 27.04.2023 kontrolliti Keskkonnaameti poolt Reoveepuhasti kinnistul asuvaid biotiike ja tuvastati, et Osaühing Karpo ei ole asunud biotiikide väljavoolu korrastama ega rajanud uut proovivõtukohta. Heitvesi valgub teisest (s.o viimasest) biotiigist mööda maapinda kontrollkaevu suunas. Biotiigist väljavalguval veel on reovee lõhn ja see on rohekat värvi. Reovesi voolab esimesest biotiigist teise üle pinnase. Kuna kontrollimise hetkel puudusid proovivõtuvahendid, siis tullakse uuesti tagasi, et võtta proov suublasse juhitavast veest. 27.04.2023 kell 15.00 antakse telefoni teel Osaühing Karpo juhatuse liikmele K.Nle teada, et Keskkonnaamet paigaldab teise biotiigi pinnaskraavi renni, et võtta suublasse juhitavast heitveest punktproov ning inspektor helistab juhatuse liikmele tagasi, kui alustatakse proovi võtmisega, et ettevõtte esindaja viibiks proovi võtmise juures. Biotiigist väljuvasse pinnaskraavi asetatakse pealt lahtine tsingitud renn, kraav puhastatakse okstest, lehtedest ning oodatakse olukorra stabiliseerumist. Kell 15.59 võeti telefoni teel uuesti ühendust ettevõtte juhatuse liikmega, telefonile ei vastata ning tagasi ei helistata. Kell 16.17 võetakse ühendust Osaühing Karpo agronoomi T.Vga, kellel paluti olla proovivõtmise juures. Heitveest punktproovi võtmine on tõendatud proovivõtuprotokolliga nr 1 (VT, tl 7-7p) ja objekti kontrollimise protokollile lisatud fotodega (VT, tl 3-6), millelt nähtuvad vaated teisele (viimasele) biotiigile ja biotiigi väljavoolule – heitvesi voolab biotiigist välja pinnaskraavi ning vaated biotiigi väljavoolu kraavile paigaldatud rennile ning võetud punktproovile pudelisse märkega Keskkonnainspektsioon
6. Proovivõtuprotokollist nähtuvalt Osaühing Karpo esindajal T.Vil märkused proovi võtmise kohta puudusid. - Keskkonnakompleksloaga nr KKL/318373, tunnistaja M.Ai ütlustega, objekti kontrollimise prokolliga nr 1121389, proovivõtuprotokolliga nr 1 ja analüüsilehega nr H-136 (VT, tl 1-8, 1012) on tõendatud, et Osaühing Karpo poolt 27.04.2023 kella 16.40 ajal suublasse - Partsi kraavi juhitav heitvesi ületab ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 kehtestatud saastenäitajate piirväärtusi mitmekordselt: BHT7 410 mg/l (piirväärtus 40 mg/l), KHT 1238 mg/l (piirväärtus 150 mg/l), heljum 426 mg/l (piirväärtus 35 mg/l). - Ülalviidatud objekti kontrollimise protokolli- ja Keskkonnaameti 05.05.2023 e-kirjaga (VT, tl 9) on tõendatud, et Keskkonnaameti poolt edastati samal kuupäeval Osaühingule Karpo korraldus koheselt lõpetada nõuetele mittevastava heitvee juhtimine suublasse ning peatada 9 reovee juhtimine biotiikidesse. Keskkonnaameti ettekirjutusest nr 2991 (VT 13-18) nähtub, et Keskkonnaamet andis 30.05.2023 Osaühingule Karpo korralduse: 1) lõpetada koheselt Vardja farmi biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee (reovee) juhtimise suublasse (Partsi kraav), sulgedes täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse; 2) peatada koheselt OÜ Karpo tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse senikauaks, kuni ettevõte on tõendanud analüüsi tulemustega, et biotiikidest suublasse juhitav heitvesi vastab veeseaduse alusel kehtestatud saasteainete sisalduse piirväärtustele. - Keskkonnaameti 05.07.2023 kirjast (VT, tl 41-43) nähtub, et Osaühingule Karpo on tehtud ettepanek esitada Keskkonnaametile biotiikide kasutuse lõpetamise osas tegevuskava hiljemalt 28.07.
7. Samuti viidatakse asjaolule, et Keskkonnaamet on Osaühingule Karpo korduvalt selgitanud, et biotiikidel puudub esinduslik proovivõtu koht väljavoolu seire teostamiseks ning väljavoolu koht tuleb korda teha ning meenutatakse, et Osaühing Karpo on Keskkonnaametile esitanud viimased omaseire tulemused 15.07.2022.a. ja need ületavad keskkonnakompleksloas määratud saasteainete sisalduse piirväärtusi. - Analüüsileht nr H-288 05.07.2022 (tl 185-186) tõendab, et Osaühing Karpo poolt teostatud omaseire andmetest heitvees nähtuvad saasteainete sisalduse piirväärtuste ületamine järgnevalt: BHT7 50 mg/l, KHT 261 mg/l, hõljuvaine 96 mg/l (keskkonnakompleksloaga lubatud saasteainete sisalduse piirväärtused: BHT7 40 mg/l; KHT 150 mg/l; hõljuvaine 35 mg/l). - Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest põllumajanduse veekaitsepiirangud 23.11.2023 (VT, tl 57) tõendab, et Reoveepuhasti (79703:003:0079) kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. - Väljavõte e-äriregistrist Osaühing Karpo andmetega tõendab, et Osaühing Karpo

) § 14 lg 1 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis, RT I, 06.01.2023, jõustunud 01.04.2023) sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava keskkonnaseadustiku üldosa seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriregistri andmetel on menetlusalusel isikul - Osaühingul Karpo üheliikmeline juhatus, juhatuse liikmeks on K.N. Äriregistri andmete kohaselt on Osaühing Karpo põhitegevusalaks piimakarjakasvatus, lisategevusalaks muu veislaste ja pühvlikasvatus, taimekasvatuse abitegevused, teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemne kasvatus. Seega, Osaühingus Karpo korraldab tööd ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, (ainu)juhatuse liikme K.Na isikus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja kohustus ning juriidilise tahte suunamise võimalus. K.N menetlusaluse isiku juhatuse liikmena tegutses väärteoprotokollis märgitud ajal tema poolt juhitava juriidilise isiku tegevussfääris ja 13 tema tööülesandeks on äriühingu igapäevane juhtimine. Ta oli kohustatud Osaühing Karpo tööd selle põhikirjaga ettenähtud tegevusvaldkondades (m.h piimakarja ja veislaste kasvatus) korraldama viisil, mis võimaldanuks täita tööstusheite seadusest, veeseadusest ja muudest alamaktidest tulenevaid nõudeid. Osaühingul Karpo on kehtiv keskkonnakompleksluba (KKL/318373), mis sätestab suublasse juhitavas heitvees saasteainete lubatud piirväärtused. Seega, korraldades ja juhtides Osaühingu Karpo tööd selliselt, et suunati biotiikidest saasteainete sisalduse lubatud piirväärtused ületanud heitvesi suublasse, tegutses K.N Osaühing Karpo seadusliku esindajana äriühingu igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.o juriidilise isiku huvides. Seega vastutab Osaühing Karpo

§ 14lg 1 alusel teo eest, mille on toime pannud tema juhatuse liige K.

N Osaühingu Karpo huvides s.t tegu on seostatav juriidilise isiku tegevusega.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Subjektiivsest küljest pani Osaühingu Karpo juhatuse liige K.N menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Osaühing Karpo juhatuse liige K.N oli teadlik Keskkonnaameti poolt Osaühingule Karpo antud keskkonnakompleksloaga nr KKL/318373 määratud nõuetest heitvee saateainete piirväärtuste kohta (p V4 „Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa“), kuid korraldas Vardja veisefarmi ja selle biotiikide heitvee juhtimise suublasse, ilma regulaarselt proove võtmata. K.Na ütlustest nähtub, et ta on teadlik oma vastutusest Reoveepuhasti kinnistul asuvate biotiikide korrasoleku eest ning Osaühingule Karpo pandud kohustusest biotiikide väljavoolust võtta regulaarselt proove. Viimase s.o 28.06.2022.a. Osaühingu Karpo poolt võetud proovi analüüsi tulemustest 05.07.2022 (tl 185) nähtuvad saasteainete piirväärtuste ületamised kõikide saasteainete nii BHT7, KHT kui ka heljumi osas. Seega pidas K.N võimalikuks ka väärteoprotokollis kirjeldatud ajal s.o 27.04.2024 Vardja farmi puhasti suublasse (s.o Partsi kraavi) juhtida heitvett, mis ületas keskkonnakompleksloas lubatud saasteainete piirväärtused, ja möönas seda. Samuti oli teadlik OÜ Karpo Vardja veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandest (koostanud OÜ Alkranel, Tartu 2008), mis paneb üldise kohustuse pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks vähendada veekogudesse heitveega juhitavate toitainete kogust (tl 55106, p. 1.2.1.). 2.

1. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2.
2. Järgmisena käsitleb kohus kaebuses esitatud väiteid: 2.9.
3. Kaebuse esitaja väidab, et kohtuväline menetleja on jõudnud ebaõigele järeldusele, leides, et Osaühing Karpo on rikkunud kompleksloa nõudeid jättes proovid võtmata. Kohus märgib, et keskkonnakompleksloa punktis (tabel) V6 on määratud Osaühingule Karpo kohustuseks proovide võtmine reoveest ja heitveest reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks 1 kord aastas septembris ning punktiga V7 heitveest väljalaskme seire nõuete täitmiseks 1 kord poolaastas (VT, tl 37). Kohus märgib, et Keskkonnaameti kirjalikust seisukohast nähtub, et Osaühing Karpo on esitanud viimase omaseire s.o proovide tulemused Keskkonnaametile 2022.a. I poolaasta kohta 15.07.2022, millest nähtuvad saasteainete sisalduse piirväärtuste ületamine. Eelmärgitu on tõendatud analüüsilehega nr H-288 (proov võetud 28.06.2022, vt tl 185). Sellega on tõendatud proovivõtu kohustuse rikkumine ning ühtlasi ka asjaolu, et menetlusaluse isiku juhatuse liikmel K.Nl oli juba juulikuus 2022.a. teada, et menetlusaluse isiku valduses olevate biotiikide heitvesi ei vasta keskkonnakompleksloa nõuetele (ületatud on BHT7, KHT ja hõljuvaine piirväärtused). 2.9.
4. Kaebuse esitaja väidab, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et Keskkonnaameti poolt kontrolli käigus võetud proov ei ole võetud nõuetele vastavalt. 14 Kohus märgib, et VeeS § 236 lg 1 kohaselt veeuuringuks proovide võtmisel kasutatakse viidatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodeid. VeeS § 236 lg 7 alusel on vastuvõetud Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“ (edaspidi määrus nr 49). Määruse nr 49 § 2 lg 1 kohaselt proovivõtumeetodi moodustavad järgmised toimingud: proovivõtuplaani ja -protseduuri kirjeldamine; mõõte- või proovivõtuvahendi ja proovianuma valimine; vajaduse korral proovivõtuvahendi ja proovianuma proovivõtuks ettevalmistamine; proovivõtukohal kasutatavate mõõteseadmete eelnev kalibreerimine mõõteseaduse tähenduses; proovivõtukoha valimine; vajaduse korral proovivõtukoha ettevalmistamine proovivõtuks; proovivõtt; vajaduse korral proovi konserveerimine; kiiresti muutuvate parameetrite mõõtmine kohapeal; proovivõtuprotokolli vormistamine; proovi ainesisalduse säilitamine ja toimetamine akrediteeritud katselaborisse. Kohtu hinnangul on 27.04.2023.a. Keskkonnaameti poolt proovivõtu dokumentatsiooniga tagatud proovivõtu jälgitavus ja tõendatus. Käsilolevas väärteoasjas kajastab Vardja farmi biotiigi väljavoolust heitvee proovivõttu proovivõtuprotokoll nr 1 (VT, tl 7-7p) ning objekti kontrollimise protokoll nr 1121389 (VT, tl 1-6). Samuti nähtuvad 27.04.2023.a. Vardja farmi biotiikidest väljuvast heitveest proovi võtmise asjaolud Keskkonnaameti poolt haldusmenetluses 30.05.2023.a. koostatud ettekirjutusest nr 2991 (VT, tl 13-18). Nähtuvalt eelmärgitud tõenditest oli 27.04.2023.a. proovivõtu eesmärgiks keskkonnaalane järelevalve, kuna objekti kontrollimise ajendiks on olnud 21.04.2023.a. Keskkonnaametile edastatud teade, mille kohaselt Osaühingu Karpo territooriumilt valguvad saastunud sadeveed Räägi kinnistule. Proovivõtu protseduuri, prooviliiki ja -meetodit on kirjeldatud eelviidatud proovivõtuprotokollis, objektikontrollimise protokollis ja ettekirjutises nr 2991 ning proovivõtu protseduuri kajastavad objekti kontrollimise protokollile lisatud fotod. Proovi võtmiseks paigaldati biotiigi väljavoolu kraavi tsingitud renn. Proov võeti pärast renni paigaldamist 30 minutit hiljem. Proovi tüüp: heitvesi, prooviliik: punktproov, mis on võetud 1-liitrilisse plastpudelisse märgistusega Keskkonnainspektsioon
5. Proovivõtukohaks on Vardja farmi biotiigi väljavool ja on märgitud proovivõtukoha aadress ning proovivõtukoha koordinaadid. Samuti on kirjeldatud proovivõtu ajal ilmastikutingimusi ja õhu temperatuuri ning on fikseeritud, et proov säilitatakse külmakastis. Määrus nr 49 § 5 lg 8 sätestab, et keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa tingimuste täitmise kontrollil võetakse kontrollproovid loas määratud proovivõtukohtadest. Osaühingule Karpo väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL/318373 punktis V7 on märgitud, et väljuva heitvee proovid tuleb võtta viimasest seirekaevust peale biotiike enne suublasse juhtimist. Suublaks on punkti V4 kohaselt Partsi kraav (koodiga VEE1016401). Objekti kontrollimise protokoll nr 1121389 ja ettekirjutus nr 2991 selgitavad, miks 27.04.2023.a. ei võetud heitvee proovi keskkonnakompleksloaga määratud kohast s.o viimasest seirekaevust peale biotiike. Eelmärgitud dokumentidega on tõendatud, et Keskkonnaamet on kontrollinud 04.10.2022 vastavalt THS §-dele 155 ja 158 OÜ Karpo keskkonnaalase tegevuse vastavust keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 ja keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ning on tuvastanud, et viimasest biotiigist valgub heitvesi mööda maapinda seirekaevu suunas. Seirekaevu betoonrakkes on augud sees ning seirekaevus on vertikaalne toru, millest kontrollimise hetkel heitvett ei voolanud. Seirekaevust valgub vesi välja mööda järgmist toru läheduses oleva kraavi suunas. Kontrollimisel tuvastati, et Osaühingul Karpo ei ole võimalik täita keskkonnakompleksloas kehtestatud proovivõtunõuet, mille kohaselt heitvee proovid tuleb võtta viimasest seirekaevust peale biotiike enne suublasse - Partsi kraavi juhtimist. Samas tuleneb Keskkonnaministri 31.07.2019.a. määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 12 lg 1 kohaselt peab reoveepuhastitest olema võimalik võtta proove nii 15 juurdevoolavast reoveest kui ka väljuvast heitveest ning § 18 lg 1 kohaselt kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine ning biotiikide kaldad peavad olema niidetud ja võsast vabad. 27.04.2023.a. objekti kontrollimise protokolliga nr 1121389 tuvastati, et Osaühing Karpo ei ole asunud biotiikide väljavoolu korrastama ega ole rajanud uut proovivõtu kohta ning jätkuvalt valgub heitvesi teisest s.o viimasest biotiigist mööda maapinda kontrollkaevu suunas. Kuna proovivõtu koht puudus, siis tuli Keskkonnaameti ametnikel Osaühingule Karpo kuuluva Vardja farmi puhasti biotiikidest heitvee proovi võtmiseks paigaldada biotiigist väljuvasse pinnaskraavi metallist renn. Eelmärgitud asjaolud on tõendatud ka objekti kontrollimise protokollile lisatud fotodega (vaade biotiigist väljavoolule ja proovivõtuks paigaldatud rennile VT tl 5-6). Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel põhjendatud keskkonnakompleksloa nõuete täitmise kontrolli teostamiseks heitvee proovi võtmine biotiigist väljavoolu kohas. Kohus leiab, et 27.04.2023.a. on proovivõtukoha valimisel Keskkonnaameti poolt tagati selle esinduslikkus, jälgitavus ja tõendatus vastavalt määruse nr 49 §-le
6. Objekti kontrollimise protokolli ja proovivõtuprotokolliga on tõendatud, et enne proovivõttu puhastati pinnaskraav okstest ja lehtedest, seejärel oodati olukorra stabiliseerumist ning proov võeti voolavast heitveest 30 minutit pärast renni paigaldamist (vt foto - vaade võetud punktproovile, pudelisse Keskkonnainspektsioon 339). Viidatud määruse § 25 lg 4 sätestab, et reoveepuhasti heitveeproov tuleb võtta pärast viimast puhastusetappi, kuid piisavalt kaugel enne väljavoolu veekogusse, et vältida veekogu vee mõju. Kui reoveepuhasti puudub, tuleb heitvee proov võtta kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolab, näiteks kanalisatsioonikaevust, kraavist vms. Sama prg-i lg 5 kohaselt proovivõtukoht tuleb enne proovivõttu puhastada ja oodata ajutiste lisandite äravoolu. Määruse nr 49 § 8 lg 1 kohaselt proovivõtja koostas kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli nr 1 ning proovivõtu juures viibis lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka Osaühing Karpo esindajana agronoom T.V, kuna juhatuse liige K.N ei ilmunud proovivõtu juurde hoolimata tema eelnevast teavitamisest telefoni teel 27.04.2023 kell 15.
7. Eelmärgitud asjaolud on tõendatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1121389 ja proovivõtuprotokolliga nr
8. Osaühing Karpo esindajal T.Vil puudusid märkused proovi võtmise kohta, mida kinnitas oma allkirjaga proovivõtuprotokollis. Samuti ei taotlenud ta proovide võtmist kordusanalüüsiks. Määrus nr 49 § 9 kohaselt lg 2 kohaselt tuleb proov toimetada katselaborisse võimalikult kiiresti (24 tunni jooksul), et säiliks proovi esialgne koostis. Eelmärgitud tingimuse täitmine nähtub proovivõtuprotokollist nr 1 ja analüüsilehelt nr H-136 - proov on võetud 27.04.2023 kell 16.40 ja edastatud AS Viljandi Veevärgi katselaborile 28.04.2023 kell 10.
9. 2.9.
10. Suubla küsimus. Kaebuse esitaja leiab, et väärteo kirjelduses käsitletu, et suublasse (Partsi kraav) juhitakse heitvett on ebaõige ning koht, millisest asukohast Keskkonnaamet võttis proovi analüüsiks ei ole Partsi kraav. Kohus märgib esmalt, et VeeS § 18 lg 1 kohaselt on heitvesi kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. VeeS § 19 kohaselt suubla on veeseaduse tähenduses veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid. VeeS § 3 lg 1 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas järv, sealhulgas tehisjärv, või meri. VeeS § 10 kohaselt on tehisveekogu inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu. Lähtudes eeltoodust tuleb kohtu hinnangul Partsi kraavi käsitada veeseaduse mõttes veekoguna, mis on inimtegevuse tulemusena tekkinud s.o tehisveekoguna. Vastavalt keskkonnakompleksloa nr KKL/318373 punktidele T1 ja V4 on Osaühingu Karpo Vardja farmi reoveepuhasti (PUH0846630) koos kahe biotiigiga suublaks Partsi kraav 16 (VEE1016401). Keskkonnaportaali (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/veekogu/) andmetel on Partsi kraav registrikoodiga VEE1016401 registreeritud veekoguna, mis suubub vooluveekogusse Soe ojja VEE1016400 (vt. VT, tl 91). Keskkonnaportaal on KeÜS § 392 lg 1 alusel veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele. Lähtudes eeltoodust ja VeeS § 19 kohus leiab, et Partsi kraavi näol on tegemist suublaga. Keskkonnaamet ei võtnud heitvee proovi analüüsiks Partsi kraavist. Objekti kontrollimise protokolliga nr 1121389 ja prooviprotokolliga nr 1 on tõendatud, et 27.04.2023.a. võeti heitvee proov Vardja farmi biotiigi väljavoolust. Osaühing Karpo juhatuse liige K.N 05.11.2023.a. käsilolevas väärteoasjas on esitanud vastulause (VT, tl 77-84), milles jaatab olukorda, et Vardja biotiigi vesi valgub suublasse s.o Partsi kraavi. K.N on märkinud vastulauses järgnevalt: „Vardja biotiigi vesi valgub Partsi kuivenduskraavi pikkusega 1,1 km, mis on kinnikasvav ja kus kasvavad rohttaimed ja puud, mis kasutavad oma elutegevuseks biotiigist väljuvat vett ja muda (heljum) väetisena“. Ka menetlusaluse isiku 24.08.2023.a. ülekuulamise protokollis on Osaühingu Karpo juhatuse liige K.N kinnitanud, et biotiigist väljavool suubub Partsi ojja (VT, tl 49). Seega tõendavad menetlusaluse isiku juhatuse liikme K.Na poolt antud ütlused ja vastulauses esitatud seisukoht tema teadmist, et Vardja farmi biotiikidest väljuv heitvesi valgub keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 märgitud suublasse, s.o Partsi kraavi. 2.9.
11. Kaebuse esitaja väidab kaebuses, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta otsuse tegemisel, et aprillis 2023.a. tekkinud olukord oli vääramatu, kuivõrd heitvee mittevastavus ei tekkinud Osaühingust Karpo tulenevatel asjaoludest, vaid looduslikust protsessist e. biotiigi ummuksisse jäämisest. Kaebuse esitaja väitel oli tegemist VeeS § 41 kohaselt veekogumi seisundi ajutise halvenemisega. VeeS § 41 lg 1 sätestab, et veekogumi seisundi ajutist halvenemist, mis on tingitud erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, nagu looduslikud tingimused, vääramatu jõud või õnnetusjuhtum, ei arvestata veekaitse eesmärgi saavutamisel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tarvitusele on võetud meetmed, et vältida veekogumi seisundi edasist halvenemist, ja olenemata erandlikest või ettenägematutest asjaoludest jätkatakse veekogumi kaitse eesmärgi saavutamiseks tehtavaid töid; 2) veemajanduskavas on märgitud olukorra erandlikuks või ettenägematuks tunnistamise tingimused ja seejuures kohaldatavad kvaliteedinäitajad; 3) veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud erandlike ja ettenägematute asjaolude korral rakendatavad meetmed, mis ei takista veekogumi seisundi taastumist pärast nende asjaolude möödumist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kaebuse esitaja väide biotiikide ummuksisse jäämisest usaldusväärselt tõendatud. Lisaks puuduvad andmed, et menetlusaluse isiku juhatus oleks enne heitveest proovi võtmist 27.04.2023 teavitanud Keskkonnaametit biotiigi ummuksisse jäämisest ja oleks tarvitusele võtnud meetmed, et vältida biotiigi seisundi edasist halvenemist. Samuti ei nähtu, et heitvee väljavoolamine Vardja farmi reoveepuhasti biotiigist 27.04.2023.a. täielikult puudus. Tõendatud on vastupidine olukord, mis tähendab, et biotiigist väljavool oli olemas. Objekti kontrollimise protokolliga nr 1121389 on tõendatud, et jätkuvalt voolab heitvesi teisest (s.o viimasest) biotiigist mööda maapinda kontrollkaevu suunas. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et VeeS § 41 ei ole käsilolevas väärteoasjas kohaldatav. Väärteoasja tehioludest ei nähtu vääramatut või muud olukorda, mis välistaks menetlusaluse isiku süü talle etteheidetavas väärteos. 17 Osaühing Karpo esindaja K.Na ütlustest tuleneb, et menetlusaluse isiku poolt viimane biotiikide ümbruse korrastamine toimus 3 aastat tagasi ja rohkem ei ole midagi tehtud. Samas ta möönab, et biotiikide väljavoolu koht on umbes. Lähtudes menetlusaluse isiku esindaja ütlustest ei nõustu kohus kaebuses esitatud väitega, et heitvee mittevastavus ei ole tekkinud Osaühingust Karpo tulenevatest asjaoludest, vaid muudest asjaoludest Osaühingu Karpo tegevusest sõltumatult. Keskkonnaministri 31.07.2019.a. määruse nr 31 §-st 18 lg 1 tuleneb, et kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada ja sellega tagatakse süsteemide nõuetekohane toimimine. Seega tulenes heitvee mittevastavus sellest, et Osaühing Karpo ei ole puhastit (s.h ka biotiike) perioodiliselt hooldanud, mis on tõendatud menetlusaluse isiku juhatuse liikme K. Na ütlustega. 2.9.
12. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selles, et kuna Osaühing Karpo on tasunud iga keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 lubatud saasteainesisalduse piirväärtuse ületamise eest saastetasu s.h 27.04.2023.a. proovide alusel 2939,79 eurot ja 2253,50 eurot (VT, tl 82-83), siis on ta saanud ühe ja sama asja eest korduvalt karistada. Kohus, nõustudes Keskkonnaameti kirjalikus seisukohas märgituga, leiab, et Osaühing Karpo on tasunud Maksu- ja Tolliametile ülalmärgitud summad vastavalt kontrollseire proovide tulemusele keskkonnakasutuse eest ettenähtud keskkonnatasu – veesaastetasu, mis ei ole samastatav väärteomenetluses kohaldatava karistuse s.o rahatrahviga. Kui keskkonda on kasutatud üle loas lubatud määrade, tuleb keskkonnakasutuse eest tasuda vastavalt keskkonnatasude seaduse § 24 lg 1 p 1 kõrgendatud määras. Seega ei ole Osaühing Karpo saanud sama asja eest korduvalt karistada. 2.9.
13. Kaebuses viidatud kahepaiksete eksperdi Riinu Rannapi 07.05.2024 koostatud eksperthinnangust nähtub, et Osaühingule Karpo kuuluvalt Reoveepuhasti kinnistu lõunapoolsemast (bio)tiigist on 24.04.2024 leitud looduskaitseseaduse III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluva rohukonna kudupalle ja kaebuse esitaja väidab, et Keskkonnaamet on jätnud objekti kontrollimas käies fikseerimata ja tagamata III kategooria kaitsealuste liikide looduskaitse. Kohus nõustudes Keskkonnaameti 11.06.2024 kirjalikus vastuses toodud seisukohaga leiab, et kaebuse esitaja poolt viidatud eksperthinnang ei oma puutumust Osaühingule Karpo etteheidetava väärteoga. Lisaks eeltoodule on oluline märkida, et rohukonna kudupallide leidmine on toimunud 24.04.2024.a. s.o väärteosündmusest ca 1 aasta hiljem. Keskkonnaalase järelevalve eesmärgiks oli 27.04.2023.a. teostada kontrolli Osaühing Karpo kompleksloas sätestatud nõude üle ja Osaühingul Karpo on kohustuseks tagada heitvee nõuetele vastavus. Samas on kinnistu omanikul Osaühingul Karpo võimalus ja õigus teavitada Keskkonnaametit looduskaitsealuste isendite leidmisest ja elupaikadest. Kohtu arvates ei tulene esitatud eksperthinnangust asjaolusid, mis välistavad Osaühingu Karpo süü talle etteheidetavas väärteos. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik on väärteoprotokollis märgitud ajal (27.04.2023) suunanud Reoveepuhasti kinnistul asuvatest biotiikidest Vardja farmi puhasti suublasse heitvett, mis ületab keskkonnakompleksloas lubatud saasteaine piirväärtusi. Asjaolu, et ekspert on tuvastanud rohukonna kudepallid ühes biotiigis ei tee olematuks tuvastatud rikkumist. 2.9.
14. Kaebuse esitaja väitel jääb talle arusaamatuks, kas Osaühingut Karpo on karistatud 27.04.2023.a. etteheidetud väärteo eest või ka ettekirjutuse kontrolli käigus tuvastatud rikkumistes (23.08.2023, 20.11.2023, 23.01.2024). Kohus leiab väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses kirjeldatud asjaolude pinnalt, et kohtuväline menetleja ei ole väljunud väärteoprotokolli piiridest. Süüdlasele heidetakse ette ja karistatakse üksnes 27.04.2023.a. toimepandud väärteos. Pärast 27.04.2023.a. tuvastatud 18 rikkumist on väärteoasja juurde võetud tõenditena objekti kontrollimise protokollid nr 1124042, 1127449, 1128443 koos lisadega (s.h proovivõtuprotokollid nr 2 ja 3; analüüsilehed nr H-573, H-12) millega on tõendatav menetlusaluse isiku tegevus pärast väärteorikkumist 27.04.2023.a. Kuigi ka pärast 27.04.2023.a. toimepandud väärteorikkumist on tuvastatud biotiikidest väljavoolavas heitvees keskkonnakompleksloas lubatud saasteaine piirväärtuste ületamisi (mis nähtub ka kaebuse p. 2.2.3 illustreerivast tabelist), siis ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks hilisemate s.o pärast 27.04.2023.a. toimunud saasteainete ületamiste eest menetlusalust isikut karistada.
15. Kohtu seisukoht karistuse osas. 3.1.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 3.2. Käsiloleva väärteoasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Osaühing Karpo. THS lg 2 sätestab vastutuse kompleksloa nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik ning näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 400 000 eurot.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt

§ 47

lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi minimaalselt 100 eurot ning seega antud juhul jääb juriidilisele isikule THS § 162 lg 2 järgi määratav rahatrahv vahemikku 100 – 400 000 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot. 3.3. Kohus leiab, et Osaühingu Karpo süü suurust mõjutavad alljärgnevad asjaolud. 1) Keskkonnaameti andmetel ei ole menetlusalusele isikule etteheidetav väärtegu toonud kaasa keskkonnakahju ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. Seega ei ole menetlusalune isik väärteoga kahju põhjustanud. Eelmärgitud asjaolu on käsitatav süü suurust vähendava asjaoluna. Kuivõrd isik pani teo toime kaudse tahtlusega, siis on seegi süüd vähendav asjaolu. Osaühingu Karpo süüd vähendava asjaoluna ei saaks kohtu hinnangul siiski käsitada kaebuses toodud asjaolu, et Osaühing Karpo on lõpetanud (alates 2024.a. jaanuaris) heitvee biotiiki laskmise. Seega jätab kohus tõendikogumist välja Osaühing Karpo kaebuse lisatud (lisa 3) OÜ Karpo farmimehaaniku kinnituse Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-472 süsteemi ümberehituse kohta. Kohtu hinnangul tuleneb THS §-st 26 lg 1 p 1, et käitaja järgib kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel asjakohaseid ennetusmeetmeid saastuse vältimiseks. Käitumine pärast süüteo toimepanemist mõjutaks teoebaõigust või süüd juhul, kui selline käitumine oleks suunatud juba tekitatud kahju hüvitamisele (

§ 57

lg 1 p 2) või seotud kahjulike tagajärgede ärahoidmisega (

§ 57lg 1 p 1).

Antud juhul menetlusaluse isiku poolt pärast väärteo toimepanemist tarvitusele võetud ennetusmeetmed saastuse edaspidiseks vältimiseks 19 kujutavad endast menetlusaluse isiku poolt seaduskuulekat käitumist, mis oleks eelduslikult ootuspärane kompleksloa kohustusega ettevõtjale. Kahjuks ei ole siiski ka pärast väärteo toimepanemist 27.04.2023.a. heitvee proovide analüüsitulemused kõikide näitajate osas täies vastavuses Osaühing Karpo keskkonnakompleksloa KKL/318373 lubatud saasteainesisalduse piirväärtusega, eelmärgitu on tõendatud 23.08.2023, 20.11.2024, 23.01.2024 koostatud objekti kontrollimise protokollide, heitveest proovivõtu analüüsitulemustega. Samas ei mõjuta viimatimärgitud asjaolud süü suurust 27.04.2023 toimepandud väärteos. 2) Süüd suurendava asjaoluna tuleb arvestada, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis Osaühing Karpo Reoveepuhasti kinnistul asuvatest biotiikidest suublasse heitvett, mis ületas lausa mitmekordselt keskkonnakompleksloas lubatud saasteainete piirväärtusi. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57

ja § 58 kohaselt puuduvad, siis eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates kohus leiab, et Osaühingu Karpo süü talle etteheidetavas väärteos on alla keskmise, kuna tegu ei ole kaasa toonud keskkonnakahju, mis on usaldusväärselt tõendatud. 3.

1. Kaebuse esitaja väitel on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet on kaevatavas väärteootsuses leidnud, et väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p-s 1 toodud menetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud, kuna väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel piisavalt suur ja väärteomenetluse jätkamiseks on avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule Osaühingule Karpo THS § 162 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 5000 eurot, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus märgib, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ja VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (RKKK nr 4-18-5832, p 28). Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega üksnes selles osas, et menetlusaluse isiku süü tulenevalt väärteoasja tehioludest ja kahjuliku tagajärje puudumisest ei ole suur, jäädes alla keskmise. Küll aga esineb kohtu hinnangul antud väärteoasjas avalik menetlushuvi, kuna Osaühingul Karpo on kehtiv keskkonnaalane karistus. Karistusregistri 21.03.2024 teatest (VT tl 125) nähtub, et Osaühing Karpo omab 1 kehtivat keskkonnaalast väärteokaristust. Teda on karistatud Keskkonnaameti uurimisosakonna 15.05.2023.a. otsusega väärteokorras JäätS § 120 lg 2 järgi rahatrahviga 500 trahviühikut s.o 2000 eurot. Karistus on täidetud 21.02.2024, seega on tegemist hetkel kehtiva väärteokaristusega. Avalik menetlushuvi tuleneb ka väärteoasja tehioludest, see tähendab saasteainete lubatud suuremas ulatuses looduskeskkonda juhtimisest. Osaühingu Karpo biotiikidest väljuv nõuetele mittevastav heitvesi jõuab Võrtsjärve ja biotiigid asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu on eriti oluline, et biotiikide veepuhastus toimiks vastavalt keskkonnakompleksloa tingimustele. Käesoleval juhul seondub keskkonnakompleksloa nõude rikkumine nii tööstusheite seadusest kui ka veeseaduse tulenevate kohustuste rikkumisega ning nõuetele mittevastava vee sattumisega suublasse (ja edasi Võrtsjärve) või põhjavette võib kaasneda oht inimeste tervisele ja ümbritsevale elukeskkonnale. 3.
2. Arvestades menetlusaluse isiku teo iseloomu ja raskust ning süü suurust, mis jääb alla keskmist, on Osaühingule Karpo põhjendatud kohaldada rahatrahvi 5000 eurot, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning kohaldatud karistus arvestab eri- ja 20 üldpreventiivseid kaalutlusi s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Menetluskulud Osaühing Karpo esitas kaebuses taotluse menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmiseks. Kaebusele ei ole lisatud menetluskulusid tõendavaid dokumente. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes asjaolust, et antud väärteoasjas jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kaevatava väärteootsuse muutmata, on põhjendatud menetluskulud jätta VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Osaühing Karpo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 21