) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
lg 1), vaid muul eesmärgil (
Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel tuginenud väitele, et haldusakt rikub tema õigusi. Seega puudub alus menetluse jätkamiseks
Kaebaja on teinud viiteid Riigikohtu lahenditele kaasustes, kus kaebajatel on olnud kaebeõigus
Vastustaja ei pea põhjendatuks ka kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlust. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte kaebuse esitamisest, vaid kolmanda isiku taotlusest. Lisaks on 31.07.2024 avalduses märgitud kaebaja esindaja täiendav ajakulu (kokku 8 h kohtunõudele vastamiseks) selgelt ülepaisutatud. Kõnealuse vastuse sisuline osa mahub 2 leheküljele ja sellestki märkimisväärne osa hõlmab tsitaate Riigikohtu lahenditest. Niisuguse vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks võiks olla maksimaalselt 1 h. KOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna PTA tunnistas 05.07.2024 otsusega nr 6.1-3/28736 praeguses asjas vaidlustatud haldusakti kehtetuks, siis on tühistamiskaebuse eesmärk saavutatud ja esineb alus menetluse lõpetamiseks eelviidatud alusel. 6.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Antud juhul on kaebaja taotlenud menetluse jätkamist vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja tugineb preventiivsele eesmärgile ja leiab, et vaidlustatud otsuse 2 õigusvastasuse kindlakstegemine aitaks vältida kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase halduspraktika jätkamist. 7. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja kirjeldatud motiividel põhjendatud. Kaebuse muutmise lubatavuse üle otsustamisel
lg 2 alusel ei ole kohus seotud
Küll aga eeldab tuvastamiskaebuse esitamine, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (
See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12). Kohus nõustub vastustajaga, et tuvastamisnõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Esiteks ei ole kaebaja esitanud kaebust
lg 1 alusel, vaid on keskkonnaorganisatsioonina pöördunud kaebusega halduskohtusse avaliku huvi kaitseks (
Seega ei saa jätkutuvastuskaebuse esitamist põhjendada vajadusega hoida tulevikus ära kaebaja õiguste rikkumine vastustaja ebaõige halduspraktika läbi. Teiseks ei ole kohtu hinnangul kaebuses viidatud preventiivne eesmärk ka asjakohane. Praeguses asjas vaidlustas kaebaja SuirakuSurjupere maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks antud ehitusloa eesmärgiga vältida ohustatud liikide ja elupaikade seisundit halvendavat kuivendusmõju Siiraku looduskaitsealal, Siiraku loodusalal ja Kikepera linnualal. Vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks RMK 03.07.2024 avalduse alusel, millest nähtuvalt RMK on asunud seisukohale, et moodustatavad puhveralad katavad kitsendusena valdava osa Suiraku-Surjupere maaparandusehitiste projektalast ja puhveralade kavandatavad majandamisjuhised ei võimalda olemasolevaid maaparandussüsteeme rekonstrueerida. Eeltoodut arvestades puudub kohtu hinnangul põhjus eeldada, et vastustaja võiks edaspidi väljastada uusi lubasid konkreetsel alal maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ning seetõttu esineks ka edaspidi vajadus kaaluda keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) läbiviimist Siiraku looduskaitsealale, Siiraku loodusalale ja Kikepera linnualale kaasneva mõju hindamiseks. Kaebaja viide võimalikele tulevastele maaparandusprojektide ehituslubade menetlustele mingitel muudel aladel ja neis tehtavatele potentsiaalsetele vigadele on liiga üldine, et selle põhjal kaebajal preventiivset huvi jaatada. Ka pelgalt kohtult hinnangu saamine vastustaja käitumise ning õigusnormide tõlgendamise kohta ei ole tuvastamiskaebusele üleminekuks piisav. Kuna vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistamisega saavutas kaebaja taotletud eesmärgi (s.o hoida ära vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju ohustatud liikidele ja elupaikadele Siiraku looduskaitsealal, Siiraku loodusalal ja Kikepera linnualal) ning puudub reaalne oht, et samal alal võidakse anda uuesti luba olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ilma keskkonnamõju hindamist (sh Natura hindamist) läbi viimata, ei ole menetluse jätkamine tuvastamisnõudes põhjendatud. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks rahuldamata ning lõpetab haldusasja menetluse
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. 9.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul, kui kõigi asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine.
lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest 3 vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8). Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul üheselt välistada, et muu hulgas kaebuse esitamine mõjutas vastustaja 05.07.2024 otsust tunnistada vaidlustatud haldusakt kehtetuks. Kuigi vastustaja lähtus ehitusloa kehtetuks tunnistamisel kolmanda isiku avaldusest, ei saa olla veendunud, et samal ajal toimuv kohtumenetlus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel vähimatki rolli ei mänginud. Seejuures ei oma
lg 6 seisukohast tähtsust, kas haldusorgan tunnistas vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumisest tingituna kehtetuks seepärast, et nõustub haldusakti õigusvastasusega või muul põhjusel. Kujunenud olukorras ja viidatud kohtupraktikast lähtudes tuleb kohtu arvates ka praegusel juhul lähtuda
lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. 10. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu summas 1518 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et 29.07.2024 kohtunõudele vastuse koostamisega seotud kulu (8 tundi, millele vastab 528 eurot) on ülepaisutatud ning selles osas tuleb väljamõistetavat menetluskulu vähendada. Kokkuvõttes peab kohus asja mahtu ja keerukust arvestades käesolevas asjas vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1200 eurot ning see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 11.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv (s.o 40 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.