KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1238 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

1) PPA pidas

§ 15

lg 1 alusel 25.04.2024 kell 06.03 aadressil Kuldnoka 6, Tallinn kinni Moldova Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX). Isik viibib Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta alates 23.02.2024, kokku Eestis 62 päeva. 2) Xle on väljastatud Eesti D viisa kehtivusega 11.05.2022-10.05.

1. X lahkus pärast tema viisa lõppemist koduriiki Moldovasse 18.06.2023, kasutades selleks Moldova biomeetrilist passi nr XXXXXXX, kehtivusega 21.01.2022-21.01.
2. Tagasi Schengenisse saabus isik 21.08.2023, kasutades Moldova biomeetrilist passi nr XXXXXXX, kehtivusaeg tuvastamata ning lahkus uuesti. X saabus viimati Schengeni viisaruumi 26.11.2023 Ungari piiripunkti Csengersima kaudu, kasutades Moldova biomeetrilist passi nr XXXXXXX, kehtivusega 3-24-1238 21.11.2023-21.11.
3. Isiku sõnade kohaselt saabus ta koheselt Eestisse, et teha tööd Eestis. PPA 25.04.2024 läbi viidud küsitluses selgitas isik, et ta teadis Schengenisse ja Eestisse tulles, et tal ei ole viisat ega lühiajalise töötamise registreeringut, aga lootis, et see laheneb Eestisse jõudes kohapeal. 3) X selgitas PPA-le, et talle öeldi kolm kuud pärast Eestisse tulekut, et ta siiski ei saanud PPA-lt tööluba ja ta mõtles sellel hetkel koju minna, kuid seda siiski ei teinud, vaid jäi Eestisse ja otsis järgmise sõbra kaudu tööd, kes samuti lubas taotleda loa, kuid jälle ei saanud ta PPA-lt tööluba. Ta mõtles ka teisel korral, et läheb nüüd koju tagasi, ent ka teisel korral ei läinud ta tagasi, vaid lootis, et leiab ikka uue töökoha ja otsustas mitte minna. Talle meeldib Eestis ja sellepärast ta polegi siiani ära läinud. Soovib oma elu jätkata Eestis. 4) X peeti kinni 25.04.2024 patrullpolitseinike poolt ning kontrollimise hetkel oli isikul kaasas Moldova isikutunnistus, mis üksi ei anna Moldova kodanikule seaduslikku viibimisalust Eestis. Küsimusele, kus on tema Moldova kodaniku pass, vastas isik igal korral erinevalt. Kord oli tema pass kodus, kord oli tema pass kadunud, kord oli tema pass kuskil naisterahva juures, kellega ta koos elas. X ebaseadusliku viibimise eest Eestis on PPA isikule koostanud väärteoprotokolli nr
4. Isiku suhtes alustati ja viidi 25.04.2024 läbi illegaalimenetlus nr
5. Vastavalt

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega PPA-l ei ole kaalutlusõigust osas, kas ettekirjutus koostada või mitte, vaid ettekirjutus Eestist lahkumiseks tuleb isikule koostada. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning koostas Xle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052278424 ja koos sellega kehtestas sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. 5) Puudutatud isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks aga ajend. Isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused.

X on PPA-le korduvalt väljendanud oma soovi Eestis olla ja siin tööd teha. Tal on olnud korduvalt võimalik vabatahtlikult lahkuda, ent ta ei ole seda teinud, vaid otsustanud jääda Eestisse. Samuti on puudutatud isik esitanud korduvalt erinevaid seisukohti temaga vestelnud politseiametnikele ja püüdnud neid eksitada (

§ 68p 6).

Xl on vähemalt kolm paralleelselt kehtivat Moldova kodaniku biomeetilist passi, mida ta on kasutanud Schengeni alale sisenemiseks ja siin viibimise seadustamiseks. Sellest PPA järeldab, et isik kasutab kolme passi vastavalt oma soovile, et kõrvale hiilida Schengeni viisavaba viibimise nõuetest ning oma sellise käitumisega isik pigem kuritarvitab viisavaba viibimise nõudeid. Samuti on isik küsitlustes väljendanud seisukohta, et ta ei soovi tagasi koduriiki minna, kuna seal ei ole midagi head. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. 6) X osas ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides jätkaks X kõrvale hoidmist, mis raskendab isiku väljasaatmist riigist. Isikul on vähemalt kolm kehtivat Moldova kodaniku passi. Isikul võib olla veel mõni kehtiv pass, millest PPA ei ole teadlik, mille isik saab vabaduses viibides esitada teda kontrollinud ametnikele ja sellega neid edasi jätkuvalt ja korduvalt eksitada. Isiku soov oli jääda Eestisse tööle kõikvõimalikul viisil. 7) Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4). 2

§ 14

lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldovasse. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul Moldovaga otselennuühenduse puudumise tõttu.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et nad taotlevad luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA plaanib esimesel võimalusel saata isiku tagasi oma koduriiki. Kuna otseühendust ei ole, siis on vaja transiidiluba. Eeldatavalt saadetakse isik läbi Türgi Vabariigi, aga transiidiloa saamine võtab aega vähemalt 15 tööpäeva. PPA rõhutab, et isiku osas puudub usaldus. Isiku piiriületused on tuvastatud kolme erineva passiga. See tähendab, et tal on vähemalt kolm erinevat passi, millega ta on kunstlikult tekitanud endale justkui pikema viibimisaja Schengeni alal.
2. X selgitas kohtule, et tema hinnangul ei ole PPA taotlus põhjendatud. Ta ei ole takistanud uurimist ning tegi kõike, mis tema käest nõuti. Ainuke asi, mis ta tegi valesti on see, et ta viibis liiga kaua Eestis. Isik selgitas, et tuli Eestisse eelmise aasta oktoobris ning pidi lahkuma veebruaris, aga tal ei olnud lahkumiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Eestisse tuli isik (takso)bussiga, läbides eelnevalt Rumeenia, Ungari, Poola, Leedu ja Läti. Isik selgitas, et patrullpolitseinikud rääkisid nii eesti kui ka vene keeles ning ta näitas neile sisemist passi. Isik on nõus ise tasuma enda reisikulud Moldovasse. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xle on 25.04.2024 tehtud ettekirjutus nr 1052278424 Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 5 aastat. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p 6) ning samuti ei täida isik kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 p 2).

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2).

§ 68

p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 264

lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1) ja esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2). Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6. Kohus leiab, et PPA on tuginenud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti

§ 68p-le 6 (s.o asjaolule, et välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema 3

§ 23lg 1 p 2 kinnipidamise alusele.

PPA taotluse põhjendused selles osas on kohtu hinnangul kesised. Kohus mõistab, et PPA tugineb viidatud alusele üksnes põhjusel, et isik on esitanud erinevaid seisukohti oma passi(de) kohta. Samas ei ole PPA täpsemalt välja toonud, millised andmed või dokumendid on PPA-l isiku käest veel saamata. 8. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht (

§ 23

lg 1 p 1, koosmõjus

§ 68p-ga 6).

9. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg-d 1 ja 11).

Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. 10. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 26.06.2024 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4