Obsah (20)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 367§ 144§ 162§ 173§ 174§ 163§ 138§ 175§ 4842§ 177§ 178§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-124976 Tsivii

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1. OÜ GS Core esitas 15.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 20.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.11.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.11.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg 2758.06 eurot ja seadusjärgne viivis 415.64 eurot ning põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja Bondora AS vahel 16.05.2019 sõlmitud laenuleping nr BL1090464, mille alusel väljastati laen 4000 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes sissenõutavaks muutunud laenu tagastamist ning tulevase nõude täitmist. Harju Maakohus võttis 04.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule A. B.’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 20.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 26.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 29.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 18.07.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 2 2-23-124976 11.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 23.10.2023 aadressil xxx - Tagastatud - kohtutäituri vahendusel ebaõnnestus; 18.07.2023/ 11.09.2023/ 23.10.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub. xxx omaniku esindaja kinnitas 08.09.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, tegemist on ärihoonega. xxx üks omanikest kinnitas 08.09.2023, et võlgnik siin ei ela. xxx omanik kinnitas 08.09.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 08.09.2023, et edastame andmed A. B. kohta: 20.09.2022 xxx. xxx omanik (võlgniku endine abikaasa) kinnitas 18.10.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Kohtul ei õnnestunud xxx korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Elin Vilippus, kes tagastas need 09.11.2023 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale A. B.’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 06.05.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3 2-23-124976

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4 2-23-124976 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja Bondora AS vahel 16.05.2019 sõlmitud laenuleping nr BL1090464, mille alusel väljastati laen 4000 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (24.05.2022). Lepingu punkti 9.
3. kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (v.a intress) võib laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 lg-s 1 sätestatud määr. Kuna lepingu kohaselt on viivis võrdne intressimääraga, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on viivise määr VÕS §-s 94 lg-s 1 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue VÕS §-s 94 lg-s sätestatud määras, mitte VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (24.05.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni (15.07.2024) on sissenõutavaks muutunud viivise arvestus järgmine: – summa 2758.06 eurot, periood 24.05.2022 - 31.12.2022, viivise määr 0% aastas, perioodis päevi 222, summa 0 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivise määr 2,5% aastas, perioodis päevi 181, summa 34.19 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivise määr 4% aastas, perioodis päevi 184, summa 55.61 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivise määr 4,5% aastas, perioodis päevi 182, summa 61.71 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.07.2024 - 15.07.2024, viivise määr 4,25% aastas, perioodis päevi 182, summa 4.80 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks (34.19 + 55.61 + 61.71 + 4.80) 156.33 eurot. 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2758.06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 156.33 eurot, viivis põhivõlalt 2758.06 eurot alates 16.07.2024 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata viivise summas 259.31 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 5 2-23-124976 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 3173.70 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 2758.06 eurot ja viivise 156.33 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 92%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot (3 x 120). Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 188.14 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 266.86 eurot, ehk kokku 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepinguliseks esindajaks Alar Liivamägi, kes on kohtule teistest menetlustest teada, kui hageja töötaja.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid õigusabikulude tekkimise kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud 360 eurot ei ole põhjendatud. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 475 eurot, millest kostja kanda jääb 92% ehk 437 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 6 2-23-124976 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (437 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 10.

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7