Obsah (5)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Menetlus Pärnu Maakohus Addis Tammiku Kaja Aljama

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). MENETLUSE KÄIK

1. 06.05.2024 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX`ilt (võlgnik, kostja) 35 euro saamiseks. 07.05.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 120 eurot. Makseettepanekule esitas võlgnik vastuväite. Vastuväites tunnustas võlgnik avaldaja nõuet osaliselt, summas 15 eurot. 05.06.2024 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 01.07.2024 määrusega Pärnu Maakohus määras teha võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsk ning mõista XX`ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 15 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulude katteks 20 eurot. Lisaks kohustas kohus Osaühingut EUROPARK ESTONIA esitama kohtule ülejäänud nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 1.08.2024 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu summas 20 eurot ning jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pärnu Maakohus määras asjas kohtueelistungi ajaks 22.08.
2. 22.08.2024 esitasid pooled kohtule kohtu eelistungil kompromissi. Kohtunik selgitas kompromissiga lõpetamise tagajärgi. KOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

1. Kohtu hinnangul vastab menetlusosaliste esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele, ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Käesolevas asjas on nähtuvalt asja materjalidest menetluskulud jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda, sest nad ei ole teisiti kokku leppinud. 8. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest (

§ § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku Kohtunik