← Eesti

2-22-13087/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming Viru Maakohus Tamara Šabarova Olga Dmitrijeva

  1. august 2024, Narva 2-22-13087 M R (R) hagi M R (R) vastu elatise vähendamise nõudes M R (R) hagi O L-P vastu elatise väljamõistmise nõudes Hageja I M R (isikukood XXX) Hageja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Hageja II / kostja I M R (isikukood XXX) Hageja II / kostja I M R RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja II O L-P (isikukood XXX) 01.08.2024 kohtuistungil Hagimenetlus Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada osapoolte vahel
  3. augusti
  4. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.
  5. Vähendada alates
  6. augustist 2022 M R M R kasuks Viru Maakohtu 20.05.
  7. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja Viru Maakohtu 14.07.
  8. a määrusega asjas nr 2-22-9371 välja mõistetud igakuiste elatise summad 0 euroni. 1.2.O L-P (isikukood XXX) tasub elatise M R (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates
  9. augustist 2022 kuni M R täisealiseks saamiseni XXX PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määras (s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – pool lapsetoetusest, mis muutub iga aasta
  10. aprillil (järgmine kord
  11. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest, alates toetuste suuruse muutumisele järgmisest kuust (PKS § 101 lg 5)). 1.
  12. Hagejad ja kostjad kinnitavad, et tänase päeva seisuga on kõik elatise summad ära tasutud. 1.4.Elatis kantakse M R isa M R (isikukood XXX) pangakontole nr XXX hiljemalt jooksva kuu
  13. kuupäevaks. 1.5.Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Alaealise lapse M R riigi õigusabi tasu ja kulud palutakse jätta riigi kanda. 1.6.Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.
  14. Muuta alates
  15. augustist 2022 M R M R kasuks Viru Maakohtu 20.05.
  16. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja Viru Maakohtu 14.07.
  17. a määrusega asjas nr 222-9371 välja mõistetud igakuiste elatise summad 0 euroni.
  18. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  19. Tsiviilasi nr 2-22-13087
  20. Jätta M R riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1.M R (hageja I) ja M R (hageja II / kostja I) esitasid
  21. septembril 2022 hagiavalduse väljamõistetud elatise maksmisest vabastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja I taotleb hageja II kasuks Viru Maakohtu
  22. mai
  23. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja
  24. juuli
  25. a määrusega asjas nr 2-22-9731 väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni alates hagi esitamisest ning hageja II taotleb O L-P (kostja II) elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on M R (hageja II) hageja I ja kostja II alaealiseks lapseks. Varem elas hageja II kostja II juures. Hagejalt I mõisteti hageja II kasuks Viru Maakohtu
  26. mai
  27. a määrusega asjas nr 2-15-1145 välja elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära.
  28. juuli
  29. a määrusega asjas nr 2-22-9371 vähendati elatist kuni 225 euro 64 sendini, kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Alates augustist 2022 elab hageja II hageja I juures. Hageja I taotleb Viru Maakohtu
  30. mai
  31. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja
  32. juuli
  33. a määrusega asjas nr 2-22-9371 väljamõistetud elatise vähendamist nullini (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja § 459 lg 2 alusel) ning hageja II (laps) taotleb PKS § 101 alusel kostjalt II elatise väljamõistmist.
  34. Viru Maakohus jättis
  35. septembri
  36. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  37. oktoobril 2022 täiendatud hagis taotles hageja I lapsele esindaja määramist riigi õigusabi korras. Hageja I täpsustas ka oma nõude üle, paludes muuta Viru Maakohtu
  38. mai
  39. a määrust asjas nr 2-15-1145 ja seda muutvat Viru Maakohtu
  40. juuli
  41. a määrust asjas nr 222-9371 ning lõpetada hagejalt I väljamõistetud elatise maksmist alates hagi esitamisest.
  42. Viru Maakohus 18.10.
  43. a määrusega keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
  44. Tartu Ringkonnakohus 19.12.
  45. a määrusega tühistas Viru Maakohtu 18.10.
  46. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohus on märkinud, et olukorras, kus lapse vastu on esitatud ühe vanema elatise muutmise hagi ning laps on esitanud teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, võivad lapse huvid olla vastuolus tema 2

(4)Tsiviilasi nr 2-22-13087 seaduslike esindajate huvidega. Seega tuleb maakohtul kaaluda asja edasises menetluses lapsele esindaja määramist.
  1. Viru Maakohus 17.03.
  2. a määrusega võttis menetlusse M R hagi M R vastu elatise vähendamise nõudes ja M R hagi O L-P vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohus samuti määranud alaealisele lapsele M R esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
  3. Kohus arutas asja
  4. augusti 2024 kohtuistungil.
  5. Pooled sõlmisid
  6. augusti 2024 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt on elatise suuruses ja kohustuse täitmise korras kokku leppinud. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada asjas menetluse. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, alaealisele lapsele määratud esindaja kulud palutakse jätta riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud 1.Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulusid on nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte kokkuleppe kohaselt ehk menetluskulud jäävad poolte kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-22-13087
  1. Viru Maakohus
  2. märtsi
  3. a määrusega määranud alaealisele lapsele M R esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Pooled palusid jätta alaealise M R riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. TsMS § 190 lg 7 nähtuvalt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega, alaealine laps M R on vabastatud menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ning kohus jätab tema õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.