← Eesti

1-22-6091/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-6091 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Siim Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Siim Rämmari (ik 37803215212) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Viru Maakohus karistas Siim Rämmarit
  7. oktoobri
  8. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti S. Rämmari kahtlustavana kinnipidamise aeg,
  11. oktoober
  12. Lisakaristusena võeti S. Rämmarilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
  13. Viru Vangla esitas
  14. juunil 2024 Viru Maakohtule materjalid S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Rämmari vabanemist.
  15. Viru Maakohus jättis
  16. juuni
  17. a määrusega S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivsest küljest on S. Rämmar täitnud töökohustust, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevustes ja tasunud võlgnevused. Samuti on tal säilinud head suhted vanemate, venna, laste ja endise elukaaslasega. Samas on S. Rämmarile määratud ühe käskkirjaga kolm distsiplinaarkaristust avavangla tingimuste rikkumise ning vanglasse sigarettide toimetamise eest. Viimasel ajal on S. Rämmar rikkumistest hoidunud, kuid avavanglasse teda uuesti paigutatud ei ole. S. Rämmarit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja vanglas viibib ta teist korda. Seejuures on S. Rämmar toime pannud samaliigilisi kuritegusid, mis räägib väljakujunenud käitumismustrist. Ühtlasi pani ta katseajal toime uue kuriteo, millega kuritarvitas kohtu usaldust. Samuti rikkus ta kriminaalhooldusel sagedasti registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. See näitab, et varasemad mõjutusvahendid ja karistused ei ole suunanud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Määruskaebus
  18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Rämmari kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse väited on järgmised.
  19. Maakohus jättis arvestamata S. Rämmarit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus tugines peamiselt S. Rämmari karistusandmetele, kuid ei põhjendanud, miks ei kaalu positiivsed asjaolud eelnevat elukäiku üles. S. Rämmar läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on Wismari haiglasse registreerunud ning osalenud avavanglas Anonüümsete Alkohoolikute tugirühma töös ja pereteraapias. Lisaks on ta vangistuses töötanud ja tal on töökohagarantii ettevõttes Silva Service OÜ. S. Rämmaril on toetavad pereliikmed, mis vähendab tema õigusvastase käitumise riski. Ta on valmis seekord kohusetundlikult kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Süüdimõistetu ei õigusta enda tegusid, kahetseb neid ja tal on tulevikuks realistlikud plaanid. Lisaks ei ole tal enam mootorsõidukit.
  20. Kohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses S. Rämmarile antud riskihinnangut, mille kohaselt on tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 17% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise risk puudub. Kuigi vastavalt kehtivale kohtupraktikale (RKKK 07.03.2019, 1-09-14104) ei saa arvestada sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, on lisaks nimetatud tõenäosusprotsendile analüüsitud nii ajas muutuvaid kui muutumatuid riskitegureid ning märgitud ka konkreetsed asjaolud, millest nähtub S. Rämmari puhul väga madal ohuprognoos.
  21. S. Rämmaril on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raskete rikkumistega. Pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks taotles S. Rämmar nõuetekohaselt luba ja see talle ka anti ning avavangla tingimustes ei olnud töökohal suitsetamine keelatud. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et S. Rämmar ei suuda reeglitest kinni pidada. Karistuste kehtivus lõpeb augustis, mis näitab, et S. Rämmar on olnud valdavalt distsiplineeritud.
  22. . S. Rämmari puhul ei nähtu tema varasematest kuritegudest selliseid riske, mis annaksid alust rääkida kuritegelikest hoiakutest või ükskõiksest suhtumisest õiguskorda. Pigem oli tegemist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel intensiivistunud alkoholiprobleemiga ning sellest tuleneva impulsiivse ja mõtlematu tegutsemisega. Lisaks tuleks arvestada, et S. Rämmar ei ole toime pannud raskeid kuritegusid. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas peaks S. Rämmar edasise karistuse ajal veel oma õiguskuulekust tõestama. Süüdimõistetu on läbinud täitmiskavas ettenähtud programmi, osalenud tööhõives ja aru saanud oma peamisest probleemist, s.o alkoholisõltuvusest, millega ta on juba vanglas asunud tõsiselt tegelema. Seega võiks alkoholi tarvitamisest tingitud risk olla maandatav kriminaalhooldusega ja alkoholi tarvitamise keeluga. Ringkonnakohtu seisukoht
  23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  25. aprilli
  26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud S. Rämmarit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud 2

(4)õigele järeldusele, et seda ei võimalda S. Rämmari korduv karistatus, käitumine vanglas ja katseaja nõuete rikkumine.
  1. Kaitsja märgib õigesti, et vangla iseloomustuses protsentidena märgitud riskihinnangut kohus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvesse võtta ei saa. Isegi, kui on märgitud seesuguse tõenäosuse arvutamise tegurid, et ole kohtule teada täpne arvutuskäik ja igale asjaolule omistatud kaal. Seetõttu lähtub kohus otsuse tegemisel vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust ja elutingimustest, varasemast elukäigust ning käitumisest karistuse kandmise ajal.
  2. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab ringkonnakohus, et maakohus võttis S. Rämmari vabastamise otsustamisel arvesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud, nagu sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevustes osalemine, vangistuses töötamine, pereliikmetega suhete säilimine, võlgnevuste puudumine ja töökohagarantii olemasolu. Samuti põhjendas esimese astme kohus jälgitavalt, millest tingituna ei kaalu S. Rämmarit iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude sooritamise ohtu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et S. Rämmarist tulenev uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt madal, et teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  3. S. Rämmari puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal – S. Rämmarile on määratud ühe käskkirjaga kolm distsiplinaarkaristust. Olgugi, et distsiplinaarkaristused augustikuus aeguvad, tuleb süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse hindamiseks tema käitumist vanglas (sh kehtivaid distsiplinaarkaristusi) arvestada. Kuigi on tunnustusväärne, et S. Rämmar ei ole pannud toime uusi rikkumisi, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et S. Rämmar ei ole suuteline pidama kinni reeglitest, seda olenemata rikkumiste sisust ja raskusest. Nõustumisväärt on ka asjaolu, et rikkumiste toimepanemine kuu aega pärast avavanglasse pääsemist osutab sellele, et S. Rämmar ei pruugi jääda järelevalve nõrgenemisel õiguskuulekaks, mis seab aga ohtu kriminaalhoolduse edukuse.
  4. Ka varasemad kriminaalhoolduse ebaõnnestumised ei räägi S. Rämmari vabastamise kasuks. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et kriminaalasjas nr 1-21-8113 rikkus süüdimõistetu kahel korral registreerimiskohustust ja neljal korral alkoholi tarvitamise keeldu. Ka kriminaalhooldus asjas nr 1-22-413 kulges sarnaselt – S. Rämmar rikkus seitse korda registreerimiskohustust ja kaks korda alkoholi tarvitamise keeldu. Tähelepanuväärne on see, et lisaks nõuete rikkumisele pani S. Rämmar katseajal toime uue kuriteo, mis tähendab aga katseaja täielikku ebaõnnestumist. Seega ei ole leebemad meetmed suunanud S. Rämmarit õiguskuulekalt käituma, mis annab alust järelduseks, et ka sel korral kriminaalhooldus edukalt ei kulge.
  5. Kõnekas on ka S. Rämmari käitumine enne vangistusse sattumist. Viru Maakohus karistas teda
  6. novembri
  7. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, kuid juba enne kohtuotsuse kuulutamist tabati ta uuesti alkoholijoobes autoroolist. Selle eest karistas Viru Maakohus teda
  8. veebruari
  9. a otsusega ühe aasta pikkuse vangistusega, millest tuli šokivangistusena ära kanda üks kuu. Kuid ka see S. Rämmarit sugugi ei heidutanud, vaid ta asus uuesti juhtima mootorsõidukit, olles tarvitanud alkoholi. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab ringkonnakohus, et selline käitumine räägib ükskõiksest suhtumisest õiguskorda. S. Rämmarile ei avaldanud mõju isegi šokivangistus, mis viitab ohule sooritada ka sel korral vangistusest vabanedes uusi kuritegusid.
  10. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohus ei ole S. Rämmari elukäigu (korduv karistatus ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine) ning vangistuses käitumise tõttu veendunud, et ta suudaks vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest. Seda ohtu ei maandaks ka kriminaalhooldus ja alkoholi tarvitamise keeld, sest S. Rämmar on korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. 3
(4)
  1. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.