1-22-6091/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-6091 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Siim Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Siim Rämmari (ik 37803215212) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Siim Rämmarit
7. oktoobri
8. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti S. Rämmari kahtlustavana kinnipidamise aeg,
11. oktoober
12. Lisakaristusena võeti S. Rämmarilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
13. Viru Vangla esitas
14. juunil 2024 Viru Maakohtule materjalid S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Rämmari vabanemist.
15. Viru Maakohus jättis
16. juuni
17. a määrusega S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivsest küljest on S. Rämmar täitnud töökohustust, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevustes ja tasunud võlgnevused. Samuti on tal säilinud head suhted vanemate, venna, laste ja endise elukaaslasega. Samas on S. Rämmarile määratud ühe käskkirjaga kolm distsiplinaarkaristust avavangla tingimuste rikkumise ning vanglasse sigarettide toimetamise eest. Viimasel ajal on S. Rämmar rikkumistest hoidunud, kuid avavanglasse teda uuesti paigutatud ei ole. S. Rämmarit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja vanglas viibib ta teist korda. Seejuures on S. Rämmar toime pannud samaliigilisi kuritegusid, mis räägib väljakujunenud käitumismustrist. Ühtlasi pani ta katseajal toime uue kuriteo, millega kuritarvitas kohtu usaldust. Samuti rikkus ta kriminaalhooldusel sagedasti registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. See näitab, et varasemad mõjutusvahendid ja karistused ei ole suunanud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Rämmari kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse väited on järgmised.
19. Maakohus jättis arvestamata S. Rämmarit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus tugines peamiselt S. Rämmari karistusandmetele, kuid ei põhjendanud, miks ei kaalu positiivsed asjaolud eelnevat elukäiku üles. S. Rämmar läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on Wismari haiglasse registreerunud ning osalenud avavanglas Anonüümsete Alkohoolikute tugirühma töös ja pereteraapias. Lisaks on ta vangistuses töötanud ja tal on töökohagarantii ettevõttes Silva Service OÜ. S. Rämmaril on toetavad pereliikmed, mis vähendab tema õigusvastase käitumise riski. Ta on valmis seekord kohusetundlikult kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Süüdimõistetu ei õigusta enda tegusid, kahetseb neid ja tal on tulevikuks realistlikud plaanid. Lisaks ei ole tal enam mootorsõidukit.
20. Kohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses S. Rämmarile antud riskihinnangut, mille kohaselt on tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 17% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise risk puudub. Kuigi vastavalt kehtivale kohtupraktikale (RKKK 07.03.2019, 1-09-14104) ei saa arvestada sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, on lisaks nimetatud tõenäosusprotsendile analüüsitud nii ajas muutuvaid kui muutumatuid riskitegureid ning märgitud ka konkreetsed asjaolud, millest nähtub S. Rämmari puhul väga madal ohuprognoos.
21. S. Rämmaril on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raskete rikkumistega. Pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks taotles S. Rämmar nõuetekohaselt luba ja see talle ka anti ning avavangla tingimustes ei olnud töökohal suitsetamine keelatud. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et S. Rämmar ei suuda reeglitest kinni pidada. Karistuste kehtivus lõpeb augustis, mis näitab, et S. Rämmar on olnud valdavalt distsiplineeritud.
22. . S. Rämmari puhul ei nähtu tema varasematest kuritegudest selliseid riske, mis annaksid alust rääkida kuritegelikest hoiakutest või ükskõiksest suhtumisest õiguskorda. Pigem oli tegemist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel intensiivistunud alkoholiprobleemiga ning sellest tuleneva impulsiivse ja mõtlematu tegutsemisega. Lisaks tuleks arvestada, et S. Rämmar ei ole toime pannud raskeid kuritegusid. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas peaks S. Rämmar edasise karistuse ajal veel oma õiguskuulekust tõestama. Süüdimõistetu on läbinud täitmiskavas ettenähtud programmi, osalenud tööhõives ja aru saanud oma peamisest probleemist, s.o alkoholisõltuvusest, millega ta on juba vanglas asunud tõsiselt tegelema. Seega võiks alkoholi tarvitamisest tingitud risk olla maandatav kriminaalhooldusega ja alkoholi tarvitamise keeluga. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud S. Rämmarit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud 2