← Eesti

1-22-7549/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-7549 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Daniil Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniil Aunapi (ik 39004277015) kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid Daniil Aunapile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot).
  8. Mõista Daniil Aunapilt menetluskuluna välja 175,68 eurot määruskaebemenetluses kaitsja osutatud õigusabi eest.
  9. Daniil Aunapil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Viru Maakohus karistas Daniil Aunapit
  11. märtsi
  12. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti D. Aunapile 1 aasta 3 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 459 tunni üldkasuliku tööga. D. Aunapilt kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 2, 21, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  13. Viru Maakohus jättis
  14. juuni
  15. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja D. Aunapile mõistetud karistuse täitmisele pööramata.
  16. Viru Maakohus jättis
  17. augusti
  18. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja D. Aunapile mõistetud karistuse täitmisele pööramata.
  19. Viru Maakohus rahuldas
  20. novembri
  21. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras täitmisele D. Aunapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 14 päeva vangistust.
  22. Viru Vangla esitas
  23. mail 2024 Viru Maakohtule materjalid D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  24. Viru Maakohus jättis
  25. mai
  26. a määrusega D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib ta esimest korda. D. Aunapil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta töötab vangistuses. Tal on vabanemisel olemas elukoht ja lähedaste toetus, kuid kindlat töökohta mitte. Seetõttu võib D. Aunap panna vabaduses toime uusi kuritegusid tulenevalt majanduslikust olukorrast. D. Aunapil on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Ta on tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat, viimati vahetult enne kinnipidamisasutusse saabumist. Kohtu hinnangul ei ole D. Aunapil sisemist motivatsiooni sõltuvusainetest loobumiseks. D. Aunap on vangistuses viibinud veidi enam kui viis kuud, seega on vähetõenäoline, et niivõrd lühikese aja jooksul on ta sõltuvusainete tarvitamise soovist täielikult vabanenud. Kriminaalhoolduse ajal rikkus isik elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei elanud määratud elukohas ja tarvitas keelust hoolimata alkoholi. Tema suhtes esitati kolm erakorralist ettekannet. Seega ei distsiplineeriks kriminaalhooldusele allutamine D. Aunapit sellisel määral, et ta täidaks kohtu poolt määratud kohustusi. Määruskaebus
  27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Aunapi kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. D. Aunap viibib vangistuses esimest korda, mistõttu on praeguseks kantud karistus piisav. Maakohus ei ole põhjendatud D. Aunapi vabastamata jätmist. Oluline on, et D. Aunap on vangistuses töötanud ja avaldanud nõusolekut võtta end töötuna arvele. Ringkonnakohtu seisukoht
  28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
  29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. aprilli
  31. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud D. Aunapit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda D. Aunapi korduv kriminaalkorras karistatus, käitumiskontrolli ja üldkasuliku töö tingimuste rikkumised ning probleemid sõltuvusainetega.
  32. Vaidlust ei ole selles, et D. Aunapit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vangistuses ning vabaduses ootavad teda toetavad lähedased. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvestanud ja põhjendanud jälgitavalt, millest tingituna ei kaalu D. Aunapit iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude sooritamise ohtu.
  33. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast 2

(3)elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb D. Aunapi puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Lisaks esineb tal probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mis soodustab kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Aunap tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat ning pannud toime varavastased kuriteod just narkootikumide ostmise eesmärgil. Kuigi D. Aunap soovib vabanedes võtta osa programmist „Sütik“, et loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, ei näe ringkonnakohus sarnaselt maakohtule D. Aunapi sisemist motivatsiooni ainete tarvitamisest loobumiseks.
  2. D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks ei räägi ka tema majanduslik seisund. D. Aunapil ei ole vabanedes kindlat töökohta, vaid ta saab enda sõnul asuda mitteametlikult tööle venna ettevõttesse. Kuna D. Aunap pani kuriteod toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei toeta ebakindel rahaline seis vabaduses õiguskuulekaks jäämist. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt D. Aunapil tasumata nõudeid 4180,40 eurot. Samuti on tal alaealine laps, keda peab ülal pidama. Vaatamata lähedaste toetusele säilib kohtukolleegiumi hinnangul risk, et D. Aunap paneb majandusliku kasu saamiseks toime uusi varavastaseid kuritegusid.
  3. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja seetõttu täitmisele pööratud karistus viitab asjaolule, et tõenäoliselt ei suudaks D. Aunap ka sel korral talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kriminaalhooldusametnik pöördus erakorralise ettekandega kohtu poole kolmel korral, kuna D. Aunap rikkus elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Kahel korral andis kohus D. Aunapile võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. D. Aunap seda võimalust aga ei hinnanud, vaid jätkas üldkasuliku töö tingimuste rikkumisega, mistõttu kannab praegu karistust vangistuses. Seega esineb alus arvata, et D. Aunap võib rikkumistega jätkata ja kriminaalhooldus ei ole sobiv meede riskide maandamiseks.
  4. Ringkonnakohus möönab, et D. Aunapi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, nagu vangistuses õiguskuulekas käitumine ja töötamine ning toetavate lähedaste olemasolu. Vaatamata sellele ei ole kolleegium veendunud, et D. Aunap suudaks vabaduses elada õiguskuulekalt ja läbida edukalt kriminaalhooldus. Eelkõige viitab sellele D. Aunapi majanduslik seis ja kindla töökoha puudumine, oht kuritarvitada sõltuvusaineid ning eelmise kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et D. Aunapi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
  5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  8. D. Aunapi kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 175,68 eurot (sealhulgas käibemaks 31,68 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu 175,68 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D. Aunapi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.