(3)elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb D. Aunapi puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Lisaks esineb tal probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mis soodustab kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Aunap tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat ning pannud toime varavastased kuriteod just narkootikumide ostmise eesmärgil. Kuigi D. Aunap soovib vabanedes võtta osa programmist „Sütik“, et loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, ei näe ringkonnakohus sarnaselt maakohtule D. Aunapi sisemist motivatsiooni ainete tarvitamisest loobumiseks.
- D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks ei räägi ka tema majanduslik seisund. D. Aunapil ei ole vabanedes kindlat töökohta, vaid ta saab enda sõnul asuda mitteametlikult tööle venna ettevõttesse. Kuna D. Aunap pani kuriteod toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei toeta ebakindel rahaline seis vabaduses õiguskuulekaks jäämist. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt D. Aunapil tasumata nõudeid 4180,40 eurot. Samuti on tal alaealine laps, keda peab ülal pidama. Vaatamata lähedaste toetusele säilib kohtukolleegiumi hinnangul risk, et D. Aunap paneb majandusliku kasu saamiseks toime uusi varavastaseid kuritegusid.
- Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja seetõttu täitmisele pööratud karistus viitab asjaolule, et tõenäoliselt ei suudaks D. Aunap ka sel korral talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kriminaalhooldusametnik pöördus erakorralise ettekandega kohtu poole kolmel korral, kuna D. Aunap rikkus elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Kahel korral andis kohus D. Aunapile võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. D. Aunap seda võimalust aga ei hinnanud, vaid jätkas üldkasuliku töö tingimuste rikkumisega, mistõttu kannab praegu karistust vangistuses. Seega esineb alus arvata, et D. Aunap võib rikkumistega jätkata ja kriminaalhooldus ei ole sobiv meede riskide maandamiseks.
- Ringkonnakohus möönab, et D. Aunapi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, nagu vangistuses õiguskuulekas käitumine ja töötamine ning toetavate lähedaste olemasolu. Vaatamata sellele ei ole kolleegium veendunud, et D. Aunap suudaks vabaduses elada õiguskuulekalt ja läbida edukalt kriminaalhooldus. Eelkõige viitab sellele D. Aunapi majanduslik seis ja kindla töökoha puudumine, oht kuritarvitada sõltuvusaineid ning eelmise kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et D. Aunapi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
- Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- D. Aunapi kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 175,68 eurot (sealhulgas käibemaks 31,68 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu 175,68 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D. Aunapi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3