) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (
ASJAOLUD
lg 3 p 4 alusel, kuivõrd kasiinodes raha kulutamine on käsitletav vara raiskamisena, ja p 5 alusel, kuivõrd võlgnik on andnud usaldusisikule oma varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid, on usaldusisiku hinnangul püsiva maksejõuetuse väljakujunemisel olulist rolli mänginud ka krediidiandjad. Kõigi võlgniku tänaste võlausaldajate nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingud. Usaldusisikul on tõsine kahtlus, kas krediidiandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034). Võlgniku 3 krediidivõimelisuse hindamisel tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul mh koguda teavet tarbija varaliste kohustuste suuruse ja tarbija varasema maksekohustuste täitmise kohta. Eestis puuduvad viidatud asjaolude kindlakstegemiseks peale võlgniku konto väljavõtte muud usaldusväärsed allikad. Kontrollida tuleb konto väljavõtet, kus tarbija teeb aktiivselt (enim) igapäevaseid arveldusi ja kuhu laekub tema peamine sissetulek. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et krediidiandjad ei ole võlgniku peamist kontot positiivse laenuotsuse tegemisel kontrollinud või isegi kui on, siis jätnud nõuetekohase krediidivõimelisuse hindamise teostamata. Võlgnikule on väljastatud suurtes summades laenusid olukorras, kus võlgnikul on väike sissetulek, palju olemasolevaid rahalisi kohustusi erinevate krediidiandjate ees ning võlgnik on teinud palju makseid kasiinodele, mis viitab hasartmängusõltuvusele. Võlgnik on vara ja kohustuste nimekirja esitamise ajaks seadnud endale 3 aastaks hasartmängu piirangu (MTA e-keskkonnas) ning on valmis pöörduma kohustustest vabastamise menetluse ajal Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poole. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on asjaolusid arvestades usaldusisiku hinnangul ebamõistlik. Võlgniku kohustused ettenähtavalt ainult suurenevad intresside, viiviste ja sissenõudmiskulude võrra. Samas on tõenäoline, et krediidiandjate nõuded ei ole täies ulatuses põhjendatud. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille arvelt ta ise või täiturid oleksid suutelised võlad lähiajal täitma. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine tekitab suurt halduskoormust kohtutele ja täituritele olukorras, kus need menetlused võlausaldajate jaoks faktilist tulemust ei too. 3. Võlgnik taotles 13. augusti 2024. a ärakuulamisel, et kohus kuulutaks tema suhtes välja pankroti ja algataks kohustustest vabastamise menetlust. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 5.
lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§-s 45 sätestatule.
lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui
-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 3 p-s 4 mõistes, tuleb kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes siiski algatada. Võlgnik on seadnud MTA keskkonnas hasartmängu keeldu maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks ning seda nii loto, õnnemängu, kui ka toto mängimise puhuks (dtl 1180). Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et oleks seadnud keeldu ka pikemaks ajaks, kuid süsteem ei lubanud. Lisaks on võlgnik kinnitanud, et on valmis ja soovib oma hasartmängusõltuvuse ravimiseks pöörduma asjakohase nõustaja poole (dtl 1176). Sellega on võlgnik kohtu hinnangul näidanud enda tahet ja valmidust oma probleemidega tegelema ning võlgnikule tuleb anda võimalus seda oma käitumisega tõendada ning seaduses kehtestatud kohustuste täitmisel anda võlgnikule võimalus kohustustest vabaneda. Võlgnikul on püsiv sissetulek, mis on küll väike (umbes 850 eurot kuus), kuid võlgniku kinnitusel on ta valmis ka sellest vabatahtlikult loovutama oma kohustuste katteks kuni 150 eurot kuus. Võlgnik tunnistas ärakuulmisel ausalt üles, et töötasu vähenemise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei saanud kõrgemal ametipositsioonil ise hakkama, mistõttu tööandja viis ta üle tagasi madalamale positsioonile. Ka võlgniku selline aus ülestunnistus annab kohtule kinnituse võlgniku soovis oma majanduslik käitumine parandada. Kohus selgitas võlgnikule ärakuulamisel, et võlgnik ei tohi mängida hasartmänge ega võtta endale uusi kohustusi. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (
S § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, kasiinodes raha kulutamine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata 5 jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (
). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). 9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. september 2024. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). 10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
S § 33). 11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (
Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (
Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.
lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud 6 pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. 13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja
Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.
lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10,8 tunni eest summas 712 eurot 80 senti (10,8 x 2 x 33), s.o koos käibemaksuga 869 eurot 62 senti. Ülejäänud ulatuses 777 eurot 38 senti (1647 – 869,62) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.