Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 133§ 150§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-150575 Tsiviilasi BayerInvest

) 3141 lg 2 alusel kostjale kättetoimetuks

1. juulil
2. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
3. juuliks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 4.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu. 2 Riigilõivu kohta märgib kohus järgmist.

§ 133

lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 sätestab, et §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Praegusel juhul on hagihinnaks 2576 eurot 26 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 järgi tuli 2576 euro 26 sendi suuruse hagihinna puhul tasuda riigilõivu 385 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 401 eurot 21 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 385 eurot. Enamtasutud osas on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 1).

Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline avaldus (

§ 150lg 4).

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Hageja lepingulise esindaja kulud on kokku 200 eurot (2 h x 100 eur/h), millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot) mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on ka hageja lepingulise esindaja ajakulu praegusel juhul põhjendatud. Kohus märgib, et

§ 174

lg 10 järgi peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on juriidiline isik, kes ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud on seega kokku 582 eurot (riigilõiv 382 eurot + lepingulise esindaja kulud 200 eurot). Kuivõrd

§ 177

lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes poole taotlusel ning hageja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks viivist menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3