) § 101 alusel arvutatud summas. Tagasiulatuva perioodi
lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus on rahvastikuregistri andmeteid kontrollides kindlaks teinud, et kostja on hagejate isa. Praegusel juhul ei ela kostja M. V. lastega ning on kohustatud laps ülal pidama elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). 6.1
lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12; 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 13). 6.2 Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Kui kohustatud vanem taotleb miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Ka on Riigikohus selgitanud, et kohus 3 2-24-789 peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks.
lg 1 kohaselt vabaneb kohustatud isik ülalpidamiskohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitab, et
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. 6.4 Kohtu hinnangul on praeguses vaidlusel põhjendatud välja mõista elatis, mis on väiksem kui
§-s 101 nimetatud summa. Hagejate nõude järgi on alates
§-s 101 määrab. Kohtul tuleb arvestada sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (laste igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lastega. Käesolevalt käib elatise maksmine
märgitud suuruses kostjale selgelt üle jõu ning kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. 6.7 Kohus võib elatise
lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Kohus lähtub eeldusest, et kostja püsiv sissetulek on 1300 eurot (vt lahendi p 6.6), millest laste ülalpidamiseks on kostja võimeline tasuma 400 eurot kokku. 6.8 Kohus toob esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kostja on selgitanud, et tema tervislik olukord nõuab püsivalt kulutusi ravimitele. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb, olulise kodumasina rike, sõiduauto remondiga seotud kulud ja talvise kütteperioodi kõrgemad kulud. Samuti peab üle 40-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Seega ei pea kohus õigeks, et kostja peab oma sissetulekust tasuma elatiseks 4 2-24-789 rohkem kui 400 eurot. Kostja peab olema suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo xx.05.2011 nr 3-2-1-33-11). 6.9 Kohus kordab, et elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine ning kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Vanemate lahkumineku korral ei tohiks laste tavaline elustandard saada kahjustada. Kohtu hinnangul praegusel juhul ei saa laste elustandard kahjustatud. Hagiavalduse järgi on vajalik ülalpidamiskulu olnud kolmele lapsele 1645 eurot kuus, kuid laste isa sissetulek ei ole suurem kui 1300 eurot ning laste emal ei ole lähiajal sissetulekut olnud, mistõttu ei ole kohtule jälgitav, mille arvelt pere koos elades sellises suuruses üksnes laste vajadusi kattis. Samuti ei ole eluliselt usutav hageja seadusliku esindaja kinnitus, et selles ulatuses peab tema lapsi hetkel praktiliselt üksi ülal (dtl 4). 6.10 Kuna kohtu hinnangul on 400 euro suurune ülalpidamiskohustus kostjale jõukohane, tuleb kuni 1. maini 2024 jagada see summa kolme lapse vahel. 30. aprillil 2024 sai K. V. täisealiseks ning pärast seda tuleb 400 eurot jagada kahele lapse vahel. 7. Tulenevalt
MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda M. V. pangaarvele selgitusega: „Elatis“. 8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. II 9.
näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise nõudmine võimalik. Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on see õigus siiski piiratud. 9.1 Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et korraga suurema summa küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras, kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma õiguste kuritarvitamine.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. 5 2-24-789 9.2 Hagejate seaduslikul esindaja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.