1-22-6091 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024, Narva kohtumaja, videokohtuistung Kohtuasja number 1-22-6091 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilon

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Siim Rämmar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel VangS § 76 lg-s 4 sätestatud tähtajaks 6 kuud määruse jõustumisest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Siim Rämmarile, kaitsjale, Viru Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

) § 424 lg 2 järgi.

§ 65lg 2 alusel mõisteti S.

Rämmarile liitkaristus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 22.02.

1. a otsusega nr 1-22-413 vangistus 2 aastat 8 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algusajaks loeti S. Rämmari kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.10.
2. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 24.11.
4. Viru Vangla esitas 3.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning sellele, et tegemist on viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab Viru Vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
5. Kohtule edastatud 11.06.2024 kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
6. Kohtuistungi eelselt esitas S. Rämmar ja tema kaitsja kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks motivatsioonikirja, K-Raha väljavõte, kohustuste täitmist tõendava infomaterjali ning Anonüümsete Alkohoolikute (AA) tugigruppi registreerumise teate. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kinnipeetav S. Rämmar kinnitas 21.06.
8. a kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda. S. Rämmar selgitas, et olemas on elu- ja töökoht ning ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Vabanemise korral jätkab AA tugigrupi ja psühhiaatriga koostööd. Praeguseks toimunud kahekuuline ravi jätkuks vabanemise korral. Wismaris varasem torpeedo süst oli tehtud. Kuid tõhusamaks on osutunud vanglas toimunud AA tugigrupi tegevus ja eluviisitreening. Kinnipeetav selgitab, et vend, kes 10 aastat tagasi lõpetas alkoholi tarbimise ja suitsetamise on talle suureks eeskujuks vabanemaks alkoholi tarbimisest. Vabanemise korral tööülesanded on seotud metsandusega. Vastuseks kohtu küsimustele alkoholi tarbimise rütmi kohta selgitas S. Rämmar, et nüüd on olnud aega läbi mõelda ja soov on vanglakogemust enam mitte kunagi kogeda. Varasem ühekuuline šokivangitus osutus liiga lühikeseks järelemõtlemiseks. Nüüdsed spetsiifilised sotsialiseerivad tegevused olid vajalikud, osutusid kasulikuks, pannes mõistma oma tegusid. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine oli viga. Avavanglasse saamise võimalus avaneb uuesti juunis. Tema edaspidised tegevused on suunatud sellele, et enam mitte vanglasse sattuda. Soov on mitte jätkata endist elu, järgnev elu on kaine.
9. Kaitsja toetas süüdimõistetu seisukohta ja tõi täiendavalt välja, et kaitsealune enam nii mõtlematult ei käitu, kuna on vanglas õppinud. Tal on toetav pere. Alkoholiprobleem ei ole sõltuvus, vaid mõtlematu käitumine. Ennetähtaegne vabanemine on karistuse rehabiliteerivaid eesmärke silmas pidades tõhusam. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla esitatud materjaliga, asub alljärgnevale seisukohale. 2

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks seejuures siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht kui selline, vaid argumendid, millele see tugineb. 9. Formaalsed eeldused S. Rämmari vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Ta on

§ 76

lg 1 p 2 järgi ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Vabanemise korral plaanib S. Rämmar asuda elama aadressile xxx. Korter kuulub S. Rämmari vanematele. Korteri omanikud on andnud nõusoleku S. Rämmari sinna elama asumiseks. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
2. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, vaid eeldab ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
2. Arvestades eeltoodut, peab kohus hindama ennetähtaegse vabastamise menetluses seda, milline on tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks. Seejuures, mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus.
3. Hinnates S. Rämmari käitumist vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmist, nähtub vangla iseloomustuses toodust mitmeid positiivseid aspekte. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetav täitnud töökohustusi erinevatel ametikohtadel. Süüdimõistetu on motiveeritud töötama. Ta on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevustes. Suhted on päritoluperekonnast säilinud vanemate ja vennaga ning suhted on head. Head suhted on samuti laste ja endise elukaaslasega. S. Rämmar osaleb pereliikmetega pereteraapias. Vabaduses puudub suhtlusringkond kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistuses viibides on S. Rämmar hankinud endale töökohagarantii ning tasutud on võlgnevused. K-Raha kontoandmetest nähtuvana on S. Rämmari vanemad osutanud kinnipeetavale materiaalset tuge, mis võimaldas tasuda võlgnevused. Vanemad on valmis oma poega vabanemise korral toetama. Ka kaitsja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti teatest nähtuvana on võlgnevused tasutud. Kohtu 3

§ 424lg 2 järgi.

Kehtivate karistusandmete järgi on S. Rämmar toime pannud ainult samaliigilisi kuritegusid. Samaliigilise kuriteo korduv toimepanemine räägib S. Rämmari väljakujunenud käitumismustrist ning ei toeta ennetähtaegset vabastamist.

1. Juba ainuüksi teistkordne vanglas viibimine kinnitab, et varasem vangistus on süüdimõistetu puhul osutunud viljatuks. S. Rämmari viimaste aastate elukäik enne karistuse kandmisele asumist näitab ilmekalt, kuivõrd hoolimatut ja õiguskorrast hälbivat elustiili on ta senini harrastanud. Kohtud on ka varasemalt S. Rämmari vabastamist kaaludes viidanud sellele, et esmakordselt tabati S. Rämmar alkoholijoobes autoroolist 11.01.
2. Hoolimata sellele järgnenud kriminaalmenetlusest (Viru Maakohtu 26.11.
3. a otsusega tunnistati S. Rämmar süüdi

§ 424lg 1 järgi), istus S.

Rämmar 12.11.2021 juba teist korda ebakaines olekus autorooli. Järjekordse joobes juhtimise eest karistas Viru Maakohus teda 22.02.2022 üheaastase vangistusega, millest tuli tal reaalselt ära kanda üks kuu. Ülejäänud vangistuse jättis kohus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Rämmar ei pane toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli nõudeid ja tingimusi. Lühiajalise šokivangistuse mõistmine ning sellele järgnenud kriminaalhooldus S. Rämmarit õiguskuulekale käitumisele ei suunanud. 6.10.2022 tabati S. Rämmar taas joobes juhtimiselt. Kohus nõustub varasema, Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2023. a määruses toodud seisukohaga, et isegi hirm mõistetud vanglakaristuse täitmisele pööramise ees ei heidutanud teda kuriteo toimepanemisest loobuma. Katseajal uue kuriteo toimepanemisega kuritarvitas S. Rämmar kohtu usaldust. Selliste minevikusündmuste pagasi pinnalt peab olema eriliselt kindel veendumus, et isik enam õigusrikkumisi toime ei pane. 4

§ 76

lg 3, et tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt oleks antud juhul tegemist S. Rämmari viimase võimalusega karistusest enne tähtaga vabaneda. Samas soostub kohus kaitsjaga, et S. Rämmari puhul võiks anda positiivseid tagajärgi tingimisi ennetähtaegne vabanemine käitumiskontrolli alla, kuid hetkel ei ole see eelkõige vanglas asetleidnud rikkumisi arvestades õigustatud. Siiski tuleks kohtu hinnangul käitumiskontrolli vajalikkuse ja S. Rämmari positiivselt iseloomustavate asjaolude toel anda talle veel võimalus tõestada, et ta on tõepoolest karistusest vastavad järeldused teinud ning ka sisemiselt motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama ja oma elukorralduses muudatusi tegema, mitte andma üksnes paljasõnalisi lubadusi. Sellest tulenevalt määrab kohus KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel S. Rämmari katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide uuesti esitamiseks vangistusseaduses sätestatust lühema tähtaja, määrates tähtajaks 6 kuud tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Selle aja jooksul on S. Rämmaril aega läbida sotsiaalprogrammi jätkutegevused ning täita töökohustusi, mis on suunatud isiku riskide maandamisele vabanemise korraks. S. Rämmaril on võimalus järgneva poolaasta jooksul veel läbi mõelda, kuidas elada seaduskuulekat elu. (allkirjastatud digitaalselt) 6