Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 69§ 75

1-22-7549 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-7549 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Olga Abak

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Daniil Aunap vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu taotlus Daniil Aunapile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 87,84 eurot (sh 36,00 eurot ettevalmistamine kohtuistungiks; 36,00 eurot kohtuistungil osalemine; 15,84 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Daniil Aunapilt menetluskuluna riigituludesse 87(kaheksakümmend seitse) eurot ja 84 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700015990 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1 1-22-7549 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 24.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. D. Aunap tunnistati Viru Maakohtu 13.03.2023 kohtuotsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati

§ 65

lg 1, 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu 9 päeva vangistusega.

§ 69alusel asendati vangistus 459 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi D. Aunap järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks määrati 2 kuud. Kohtuotsus jõustus 29.03.

2. Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb kaasliiklejate elu ja tervise ohtu panemises liiklusõnnetuse põhjustamise läbi. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes ning tuttavate mõjul. Samuti kui ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%
3. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks D. Aunap tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata D. Aunapile käitumiskontroll ja katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, kuid mitte vähem kui 6 kuud, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata D. Aunapile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab D. Aunapi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu D. Aunap palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D. Aunap selgitas, et esiteks läheb ta Töötukassasse ja proovib leida endale töö. Sooviks teha tööd ehitusvaldkonnas. Tal on olemas mitteametlik töö vennaga koos. Selgitas, et vend ei saa teda ametlikult tööle võtta, aga ta ise sooviks ametlikult töötada. Kavatseb võlgnevusi tasuda. Vabaduses on ema ja vend valmis teda toetama. Tal on olemas tugiisik, kes aitab tal alkoholist ja narkootilistest ainetest hoiduda. Rehabilitatsioonikeskuses ravi varasemalt ei lõpetanud, sest kartis oma pere kaotada. Praegu suhtleb oma perega igapäevaselt. Varasemalt läks käitumiskontroll hästi, kuid ta lihtsalt paar korda oli haige ja ei võtnud tervisetõendit. Selgitas, et on vanglas esimest korda. On aru saanud, et tema enam kunagi ei taha sattuda vanglasse. Kui vabaneb, siis võtab ühendust tugiisikuga ja koostab temaga koos plaani edasiseks tegevusteks sõltuvustega seoses. Sotsiaalprogrammist „Sütik“ on tal tugiisik.
3. Kaitsja toetas D. Aunapi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on veendunud, et D. Aunap on motiveeritud käituma edaspidi seaduskuulekalt, sest tegemist on esmase reaalse vangistusega. Tal on toetav perekond, kes teda toetab. Tal on olemas töö. Kuigi tööandja teda ametliku tööga ei taha kindlustada, siis töö on tal siiski olemas. D. Aunap ise 2 1-22-7549 sooviks ametlikult tööle asuda. Kaitsja palus jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et D. Aunapit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tulenevalt alla aastasest karistusajast D. Aunapile individuaalselt täitmiskava koostatud. D. Aunap on vanglas määratud tööle alates 29.01.2024 koristaja ametikohale.
4. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). D. Aunapil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
5. Kinnipeetav elas enne vangistust venna ja venna elukaaslasega aadressil xxx. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib vabaneda samale aadressile. Tegemist on eramajaga, mille omanik on kinnipeetava vend. Olemas kõik eluks vajalik. Isiku lähedased on andnud 03.04.2024 suulise nõuoleku isiku elama asumisega antud aadressile.
6. Vangla iseloomustuses on D. Aunapi hariduse kohta märgitud, et isikul on lõpetamata põhiharidus. Õppis 1.-
7. klassini K V G . Kaks korda jäi ka klassi kordama. Koolis esines 3 1-22-7549 käitumisprobleeme ning oli koolist väljaheidetud. Proovis õppida
8. klassis täiskasvanute koolis, aga oli ka sealt väljaheidetud. Ei näe hariduses või enda täiendamises vajadust. Riigikeelt ei valda.
9. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et ajavahemikul 13.09.202318.12.2023 oli registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. On enamasti töötanud ametlikult, kuid on olnud töötuse ning tegevusetuse perioode. Kõige pikemalt töötas ajavahemikul 01.07.201609.03.
10. Enamasti töötas 2-3 kuud ühes kohas ja siis lahkus töölt või teda vallandati. Kohtuistungil selgitas, et saab mitteametlikult töötada koos vennaga. Vanglas olles on motiveeritud töötama ning soovib tööd teha ka edaspidi. Isiku lähedased on nõus D. Aunapit toetama ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt ning ka vangistuses olles kannab ema raha isiku telefonikaardile.
11. Rahvastikuregistri järgi on D. Aunapi lähedasteks ema ja alaealine laps. Venna sõnul on suhted kinnipeetavaga head, suheldi kui kinnipeetav käis enne vangistust emal külas. Emaga suhted head ning teadaolevalt suhtleb kinnipeetav ka lapse ja lapse emaga. Nii ema kui ka vend on nõus toetama vabanemisel D. Aunapit nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isik väidab, et hoolitses oma lapse eest ning ka elukaaslase lapse eest. Kuid nüüd kinnitab, et elukaaslasega on suhe läbi.
12. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal ei ole kindlat töökohta. Vabastamise võimalikud tagajärjed
13. Vangla iseloomustuses märgitakse, et D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda, millest üks karistus on arhiveeritud. Korduvalt karistatud ka väärteokorras (varavastased väärteod). Kahel korral toime pannud varguse materiaalse kasu eesmärgil (grupiviisiliselt), ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude soodusteguriks on alkohol ning narkootikumid, mis võimendavad impulsiivsust ning kahjustavad probleemide lahendamise oskust. Isik viibib vanglas esimest korda. Isikul on olemas pooleliolevad kriminaalasjad.
14. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama oma endises elukohas aadressil xxx. Tegemist on isiku venna eramajaga, kus elab ka isiku vend ja tema elukaaslane. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas kindel elukoht ning isiku venna sõnul on nendevahelised suhted head. Isiku ema ja vend on nõus teda toetama vabanemisjärgselt nii moraalselt kui ka materiaalselt. Arvestades, et isiku lähedased on valmis teda toetama, siis on tõenäoline, et isikul on olemas vähemalt esialgne abi toimetulekuks ja baasvajaduste rahuldamiseks. Seega maandab isiku toimetulekust tulenevat riski osaliselt elukoha olemasolu ja isiku lähedaste valmidus toetuseks.
15. Isiku toimetuleku aga seab kahtluse alla asjaolu, et isikul ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Varasemalt on isik töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja peamiselt lühiajaliselt. Samuti puuduvad isikul vangla iseloomustuse kohaselt erialased tööoskused, kuivõrd isik ei ole erialaseid teadmisi omandanud. Ometi on D. Aunap kohtuistungil selgitanud, et tal on võimalik minna tööle mitteametlikult enda venna ettevõttesse. D. Aunap selgitas, et ta ise sooviks töötada ametlikult, kuid vennal ei ole võimalik teda ametlikult tööle võtta. Kohtu hinnangul on mitteametliku töökoha olemasolu paljasõnaline ja kohtul puudub veendumus, et isikul on võimalik nimetatud töökohal püsivalt töötada, tasuda võlgnevusi, täita ülalpidamiskohustust ja hoolitseda enda vajaduste eest. Ometi on positiivne, et isik on vangistuses olnud tööga hõivatud koristajana. Vangistuses töötamine aitab luua positiivseid tööharjumusi, mis aitavad kaasa vabaduses püsiva töökoha hoidmisel. Isiku majanduslikust 4 1-22-7549 olukorrast tulenevale riskkäitumisele viitavad eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isikut kahel korral karistatud varguse eest, mis on toime pandud materiaalse kasu eesmärgil ja grupiviisiliselt. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt D. Aunapil suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest, raha kasutatakse mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Nimetatud asjaolusid arvestades puudub kohtul veendumus, et isiku mõttemaailmas on toimunud sellised muutused, mis annaksid alust arvata, et isik enam ei paneks majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegusid toime ja asuks vabaduses tööle. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 4180 euro ulatuses ning vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 15 eurot. Samuti on isikul laps, kelle suhtes on vaja täita ülalpidamiskohustust. Seega ei ole D. Aunapi majanduslikud väljavaates eluks vabaduses head. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada võlgnevused ja töökohaga seotud raskused sellisel määral, mida ei maanda elukoha olemasolu ja isiku lähedaste valmidus materiaalseks toetuseks.
16. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. Kuigi alkoholi tarvitas isik vabaduses harva ehk peamiselt õlut, umbes 1-2 korda kuus, siis on isik tunnistanud, et on olnud ka kahepäevaseid joominguperioode. Alkoholijoove viis
17. aastal kuriteoni ja teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista D. Aunap, et tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Narkootiliste ainete tarvitamisest tulenev risk on käesoleval ajal veelgi enam asjakohane. D. Aunap on vangla iseloomustuse kohaselt tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat, enda sõnul umbes üks kord kuus. Vangla iseloomustuse kohaselt süstib isik narkootilisi aineid. Isikupoolne viimane kinnitatud tarvitamine oli 18.12.2023, seega vahetult enne kinnipidamisasutusse saabumist. Arvestades, et isik pani toime varavastaseid süütegusid, millest saadud tulu kasutas tõenäoliselt narkootiliste ainete soetamiseks, siis on narkootiliste ainete tarvitamine väga tugevalt seotud isiku kuritegeliku käitumisega. Enda sõnul oli ühel korral rehabilitatsioonikeskuses Sillamäel, kuid ei läbinud ravi lõpuni. Kohtuistungil selgitas D. Aunap, et jättis ravi pooleli, kuna kartis oma pere kaotada. Võimaliku tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kavatseb D. Aunap pöörduda sotsiaalprogrammi „Sütik“ tugiisiku poole, kes aitab sõltuvusainete tarvitamist vältida. Kohus leiab, et kuigi on positiivne, et isik plaanib pöörduda sotsiaalprogrammi „Sütik“ tugiisiku poole, siis ei ole välistatud, et isiku motivatsioon taaskordselt väheneb perekondlikel või muudel põhjustel. Samuti on kohtu hinnangul tähelepanuväärne, et D. Aunap ei toonud kohtuistungil välja mitte ühtegi viisi, kuidas ta kavatseb sõltuvusainete tarvitamist vältida iseseisvalt(välja arvatud tugiisiku poole pöördumine). Sellest järeldub, et isikul ei ole suurt sisemist motivatsiooni sõltuvusainete mittetarvitamiseks. Tuleb arvestada, et D. Aunap on vangistuses viibinud veidi enam kui viis kuud, seega on vähetõenäoline, et niivõrd lühikese aja jooksul on isik sõltuvusainete tarvitamise soovist täielikult vabanenud. Seega leiab kohus, et sõltuvusainete tarvitamisest loobumine oleks D. Aunapile suureks väljakutseks ja pelgalt vangistuses viibitud aeg ja potentsiaalne tugiisiku tugi ei pruugi olla piisavad, et ta suudaks alkoholile ja narkootilisele ainetele lõplikult ei öelda.
18. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. D. Aunap avaldas kohtuistungil, et tal on väga kahju, et ta on vangis ja ta oleks soovinud selle aja veeta enda pojaga. Käesolevaks ajaks on suhe endise elukaaslasega läbi. Isikul on toetav vend ja ema, kellega on suhted head. On positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka varasemalt oli tal pere ja laps olemas. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt mõju avaldanud. Lisaks leiab kohus, et kuivõrd isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, siis on suhtlusringkonna vahetamine D. Aunapi puhul hädavajalik.
19. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et D. Aunapi puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja 5 1-22-7549 loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei teki kohtul veendumust, et isik oleks piisavalt motiveeritud enda elu muutma. Seejuures peab kohus oluliseks välja tuua, et D. Aunapi sõnul läks viimatine kriminaalhooldus hästi, kuid ta oli paar korda haige ning ei võtnud perearstilt tervisetõendit. Ometi nähtub Viru Maakohtu 09.11.2023 määrusest, millega pöörati D. Aunapile mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele, et kogu kriminaalhoolduse ajal rikkus isik korduvalt erinevaid talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Nimelt rikkus isik elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei elanud määratud elukohas ja tarvitas alkoholi keelust olenemata. Seega on kohtu hinnangul tuvastatava, et eelnevalt ei ole kriminaalhooldus olnud D. Aunapile sobivaks distsiplineerivaks meetodiks. Seejuures pöörati D. Aunapile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele kriminaalhooldaja kolmanda erakorralise ettekande alusel ehk D. Aunapile anti korduvalt täiendavaid võimalusi enda muutmiseks. Kohtul puudub veendumus, et ligikaudu pool aastat hiljem tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral oleks isik motiveeritud kõiki kontrollnõudeid ja lisakohustusi korrektselt täitma.
20. Kohus ei saa jäta tähelepanuta D. Aunapi pingutusi (vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele D. Aunapi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata D. Aunapi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
21. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
22. Kohtuistungil osales kinnipeetava D. Aunapi kaitsjana määratud korras kaitsja M. Mahlapuu. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 87,84 eurot. Kaitsja palus kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et tegemist ei ole niivõrd suure summaga, mis mõjutaks isiku resotsialiseerumise väljavaateid ning jätab esitatud taotluse rahuldamata. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Aunapilt välja mõista. Ometi leiab kohus, et D. Aunap võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 6