MS § 426, § 432, kohus M ä ä r a s: Jätta Toivo Püümann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus Toivo Püümannile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 109,80 eurot (sh 90 eurot õigusabi osutamise eest, 19,80 eurot käibemaks). Välja mõista Toivo Püümannilt kriminaalmenetluse kulud summas 109,80 eurot (ükssada üheksa eurot ja 80 senti), s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Toivo Püümannil tasuda kaitsjatasu 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700018418 ning selgitusse märkida „Toivo Püümann 1-20-6004 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1/6 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja maakohtu seisukoht Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 07.06.2024 Viru Vangla materjalid kinnipeetav Toivo Püümanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Toivo Püümann tunnistati Harju Maakohtu 07.09.2020 otsusega süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Toivo Püümannile Harju Maakohtu 21.02.2020 otsusega nr 1-20-138 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 09.08.2020. Harju Maakohtu 30.08.2021 määrusega vabastati Toivo Püümann karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.03.2023 kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati elektroonilist valvet kohustusega järgida
Samuti kohustati Toivo Püümanni kuni katseaja lõpuni järgima
lg 1 pdes 1-6 ja lg 2, 4 sätestatud kohustusi1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole, läbida sõltuvusravi ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 15.09.
lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega kannab Toivo Püümann karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 1.
lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Toivo Püümann kandnud rohkem kui poole temale karistuseks mõistetud ja täitmisele pööratud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on seega täidetud. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). 4/6 Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Toivo Püümann täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused ning osalenud aktiivselt tööhõives. Isikuga on läbi kriminaalhoolduslike tegevuste tegeldud nii vägivaldse käitumisest kui alkoholi tarvitamisest tuleneva riski maandamiseks. Positiivsest küljest saab öelda, et vähemalt vangistuse tingimustes saab isik aru probleemi olemusest ja oskab tuua välja viise edaspidi probleemide vältimiseks. Samuti on isik käitunud õiguskuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalus asuda elama Tallinnas asuvasse korterisse, mille omanik on selleks ka nõusoleku andnud. Ka saab positiivsena välja tuua, et isikul on vabaduses võimalik asuda tööle ettevõttesse, kus ta on töötanud ka varasemalt. Küll aga nähtub kohtuotsusest ja karistuse täitmisele pööramise määrusest käesolevas asjas, et alkoholi tarvitamise harjumus võib viia uue kuriteo toimepanemiseni. Nimelt on Toivo Püümann olnud kriminaalhooldusele allutatud varemgi. Enne käesoleva kohtuotsuse alusel määratud kriminaalhooldust (15.09.2021 kuni karistuse täitmisele pööramiseni 25.01.2023) määrati isik kriminaalhooldusele Harju Maakohtu 21.02.2020 otsuse alusel, millega ta mõisteti samuti süüdi
Ka siis oli isikule määratud alkoholi tarvitamise keeld. Järgmise kuriteo pani Toivo Püümann toime 09.08.2020. Süüdistusaktist nähtuvalt muutus isik agressiivseks alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Samuti oli Toivo Püümann allutatud kriminaalhooldusele Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega, millega ta tunnistati süüdi
Ka toonane kriminaalhooldus päädis karistuse täitmisele pööramisega Harju Maakohtu 15.11.2018 määruse alusel. Asjaoludest nähtuvalt ei täitnud isik registreerimiskohustust ning rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures kohustati isikut läbima alkoholivastast ravi, mida ta ei teinud. Seega on Toivo Püümannile juba korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kohustusega alluda kriminaalhoolduse nõuetele, viimati 2021. aastal. Toivo Püümann aga näitas, et leebemale kontrollile allumine on tema jaoks problemaatiline ning motivatsioon alkoholi tarbimisest hoiduda jääb väheseks. Alkoholi jätkuv tarvitamine kätkeb aga arvestatavat ohtu nii vägivalla- kui liikluskuriteo toimepanemiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Toivo Püümanni puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, tööhõives osalemine) aga samuti kindla elu- ja töökoha omamine üles kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Elu- ja töökoht olid tal ka varem olemas, ometi jätkas isik samalaadset elustiili. Kohtu hinnangul ei ole Toivo Püümanni puhul alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. 5/6 Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegu aga puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Varem on isik näidanud, et ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma vaid siis, kui küsimuse all on karistuse täitmisele pööramine või tema ennetähtaegne vabastamine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Toivo Püümanni vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid tema puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase käitumiskontrolli pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks nüüd selle nõuetekohaselt läbida. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Toivo Püümann temale Harju Maakohtu 07.09.2020 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 25.01.2024 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.