1-09-8878/18

1-09-8878 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 10.08.2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus 1-09-8878 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.07.2009.a määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik X ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.07.2009.a loovutusmäärus X (sünd. XX.XX.XXXX.a, rahvuselt sakslane, varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, elukoht XXX) suhtes tema Saksamaa Liitvabariigile loovutamise kohta jätta muutmata.
2. Esitatud määruskaebused jätta rahuldamata.
3. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Saksamaa Sirene büroo poolt on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Saksamaa kodanik X (sünd XX.XX.XXXX), kelle kinnipidamist ja vahistamist taotletakse seoses Euroopa vahistamismääruse väljaandmisega. X kahtlustatakse selles, et alates 03.01.2006.a omas ta koos Yga internetikaubamajas eBay registreeritud kontot, mille kaudu nad müüsid erinevat kaupa ning mis pidi olema pärast kauba eest tasumist saadetud Saksamaale. X ja Y aga kaupa Saksamaale ei edastanud ning kauba eest makstud raha kasutasid enda tarbeks. Seejuures varjasid nad teadlikult oma tegelikke nimesid. Lisaks kahtlustatakse X väljamõeldud laenutuste- ja rendipakkumiste eest saadud tervikväljamaksete omastamises ühel korral ning 6 korral Saksamaa kodanike poolt tasutud rendi ettemaksete omastamises. Lisaks kahtlustatakse teda 3 eelnimetatud kuriteo katses ning rahapesus. Kokku on kuritegudega tekitatud kahju suurus 20 000 Eurot.
5. 06.06.2009.a kohaldati X suhtes loovutamisvahistust. Kohus asus oma määruses seisukohale, et kuriteod, milles X kahtlustatakse, on kvalifitseeritavad Saksamaa karistusseadustiku §-de 263, 269, 267, 248A, 261, 52, 53 järgi ning nende kohaselt võib maksimaalkaristuseks mõista 10 aastat vangistust. Nimetatud kuritegu on kuriteoks ka Eesti Vabariigis ( KarS § 209 lg 2 p 3 ) ning karistatav üle 1-aastase vangistusega. Samas KrMS § 491 lg 2 kohaselt ei pea kelmus ja rahapesu olema karistatavad taotlust täitvas riigis (s.o. Eestis), kuid peab olema taotlust esitanud riigis karistatav üle 3-aastase vangistusega. Nimetatud tingimus on täidetud. Seega leidis Pärnu Maakohus oma 06.06.2009.a määruses, et kuna Saksamaa Liitvabariik taotleb X kinnipidamist ja vahistamist seoses Euroopa vahistamismääruse edastamisega ja loovutamisega kriminaalmenetluse jätkamise eesmärgil, on Saksamaa vahistamiskäsu täitmiseks ning loovutamismenetluse tagamiseks vajalik X vahistamine, sest X on välisriigis kahtlustuste kohaselt 1/5 toime pannud kuriteod, mille eest on võimalik mõista pikaajaline vanglakaristus, vabaduses viibides võib ta hakata loovutamismenetlusest kõrvale hoidma ja pakku minna. Loovutusmäärus
6. Harju Maakohtu 15.07.2009.a määrusega kohus nõustus X loovutamisega Saksa Liitabariigile 06.05.2009.a koostatud Ellwageni Ringkonnaprokuratuuri Euroopa vahistamismääruse alusel ja määras loovutada X Saksamaa Liitvabariigi ametivõimudele kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks. Kohus rahuldas 20.05.2009.a Münsteri I Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud Euroopa vahistamismääruse osaliselt ja nõustus X loovutamisega karistuse täitmiseks Saksmaa Liitvabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel osas, mis puudutab kelmust. Kohus keeldus X loovutamisest 20.05.2009.a Münsteri I Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel osas, mis puudutas solvamist ja ametinimetuse kuritarvitamist. Määruse motiivides märkis kohus, et X vahistamise kohta on Saksamaa Liitvabariigi pädeva ametiasutuse - Ellwageni Ringkonnaprokuratuuri - poolt 20.04.2009.a tehtud vahistamismäärus, mille alusel on esitatud Eesti Vabariigile Euroopa vahistamismäärus. Saksamaa Liitvabariigi karistusseadustik näeb Xle inkrimineeritavate kuritegude eest maksimumkaristusena ette 10aastase vangistuse. Ka Eesti Vabariigis kehtiva karistusseadustiku järgi on kelmuse ja rahapesu toimepanemise eest ette nähtud vangistus. Vastavalt KrMS § 491 lg 2 p-des 9, 11, 20 sätestatud loovutamise üldtingimustele on isiku loovutamine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui taotlevas riigis on selle teo toimepanemise eest karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolmeaastane vangistus. Samuti on 11.01.2007.a Saksamaa Liitvabariigi pädeva ametiasutuse - Münsteri Ringkonnaprokuratuuri - poolt tehtud vahistamismäärus, mille alusel on esitatud Eesti Vabariigile Euroopa vahistamismäärus. X loovutamist taotletakse seoses kohtuotsuse täitmisega kelmuse, solvamise ja ametinimetuse kuritarvitamise eest, kandmata karistus 7 kuud. KrMS § 491 lg 3 kohaselt on loovutamine lubatav süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 sätestatud tingimustel, kui kandmata on vangistus vähemalt neli kuud. Saksamaa kriminaalseadustiku § 263 järgi on kelmus karistatav vangistusega kuni 10 aastat. Vastavalt KrMS § 491 lg 2 p 20 sätestatud loovutamise üldtingimustele on isiku loovutamine lubatud ka sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui taotlevas riigis on selle teo toimepanemise eest karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolmeaastane vangistus. Seega on loovutamise üldtingimused täidetud kelmuse osas. Solvamise ja ametinimetuse kuritarvitamise osas ei ole loovutamine lubatav, kuna täitmata on topeltkaristatavuse nõue ning nimetatud kuriteod ei kuulu KrMS § 491 lg-s 2 sätestatud loetellu. Kohtumääruse kohaselt ei esine informatsiooni selle kohta, et X suhtes oleks Eesti Vabariigis pooleli kriminaalmenetlust samas süüdistuses või et teda oleks sama teo eest Eesti Vabariigis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüdi või õigeks mõistetud või menetlus lõpetatud. Samuti ei ole kohtul andmeid selle kohta, et esineks teisi KrMS § 492 lg-tes 1 või 2 loetletud loovutamist välistavaid või piiravaid asjaolusid. Seega puuduvad KrMS § 492 lg-tes 1 ja 2 loetletud isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. Saksamaa Liitvabariigis kahtlustatakse X seoses kuritegudega, mille toimepanemine on karistatav vangistusega vähemalt kuni 3 aastat, mistõttu on KrMS § 491 lg-tes 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused täidetud. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mille õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu kohus, juhindudes KrMS §-dest 491, lg 2 p 18; 492 lg 1, 2; 498 lg 1 p 1; 502; 503 lg 1 p 1, lg 4, 6; 504 lg 1, 2, asus seisukohale, et X suhtes tuleb 06.05.2009.a Ellwangeni Ringkonnaprokuratuuri poolt välja antud Euroopa vahistamismäärus rahuldada ja nõustuda tema loovutamisega Saksamaa Liitvabariigile. 20.05.2009.a Münsteri I Ringkonnaprokuratuuri välja antud Euroopa 2/5 vahistamismääruse rahuldas kohus osaliselt Liitvabariigile seoses kelmusega. ja nõustus tema loovutamisega Saksamaa Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitasid ringkonnakohtule määruskaebused X ja tema kaitsja O. Ladva, kes palusid tühistada Harju Maakohtu 15.07.2009.a määruse ja keelduda X loovutamisest Saksamaa Liitvabariigile. 4.1 X leiab, et Harju Maakohtu 15.07.2009.a määrus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu Euroopa vahistamismäärust käsitleva 13.06.2002.a otsuse artikliga 8, mis käsitleb Euroopa vahistamismääruse sisu ja vormi. Samuti on määruskaebuse esitaja juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtul lasub kohustus teha kindlaks, kas isikule Saksamaa Liitvabariigis mõistetud karistus on lõplik. Antud juhul oli X kohal I astme kohtus, kus tema suhtes lahend tehti, ning ta esitas vastavale otsusele ka apellatsiooni, kuid saksa prokurör pole välja toonud, millal tehti II astme kohtu lahend ning mis oli lõplik karistus. X leiab, et seetõttu võib tekkida vastuolu Euroopa Nõukogu Euroopa vahistamismäärust käsitleva 13.06.2002.a otsuse artikliga 4, mis sätestab väljaandmisest keeldumise võimalikud alused. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et ta tuleks vahi alt vabastada lähtuvalt viidatud otsuse artiklist
8. 4.2 Harju Maakohtu 15.07.2009.a määrusele on esitanud määruskaebuse ka X kaitsja O. Ladva, kes leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada osas, millega nõustuti X loovutamisega Saksa Liitvabariigile. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata KrMS § 492 lg 2 p
9. Nimelt on maakohus nõustunud X loovutamisega 06.05.2009.a Ellwangeni Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud vahistamismääruse alusel, kuigi vahistamismääruses on kuritegude toimepanemise kohana nimetatud ka Lätit. Kaitsja on seisukohal, et sellega on Ellwangeni Ringkonnaprokuratuur kinnitanud kuritegude toimepanemist Lätis ning seeläbi ei ole vastavalt KrMS § 492 lg 2 p 6 kohustust loovutada X Saksamaa Liitvabariigile. Euroopa vahistamismääruses ei ole konkretiseeritud, millised kuriteod on toime pandud Lätis ja millised on toime pandud Saksamaal. Arvestades asjaolu, et tegemist on Eestis elava isikuga, oleks kohus pidanud kohaldama KrMS § 492 lg 2 p 6 või siis kasutama selles osas vähemalt KrMS § 502 lg-s 5 sätestatud õigust, et konkreetselt teada saada, kas ja millised kuriteod on toime pandud Saksamaa territooriumil. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et KrMS § 492 lg 2 p 6 seostab loovutamise ainult ja konkreetselt taotleva riigi territooriumiga, mitte taotleva riigi tegeliku või oletatava jurisdiktsiooniga laiemalt. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et Harju Maakohus on jätnud kohaldamata KrMS § 491 lg
10. Harju Maakohus on kaevatava määrusega nõustunud X loovutamisega Saksamaa Liitvabariigile Münsteri Ringkonnaprokuratuuri 20.05.2009.a koostatud vahistamismääruse alusel. Kohus on seda teinud, kuigi Xl oli loovutamise otsustamise ajaks kandmata karistus alla nelja kuu. Nimelt on kaitsja seisukohal, et kaevatava kohtumääruse tegemise ajaks oli Xl kandmata karistus vähem kui kolm kuud, seda arvestades loovutamisvahistuse aega. Jällegi - arvestades asjaolu, et tegemist on Eestis elava isikuga, oleks kohus pidanud kohaldama KrMS § 491 lg
11. X taotleb neljakuulise vanglakaristuse lõpuni kandmist Eestis. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata KrMS § 492 lg 4, kuna Harju Maakohus on nõustunud X loovutamisega Saksamaa Liitvabariigile Münsteri Ringkonnaprokuratuuri 20.05.2009.a koostatud vahistamismääruse alusel, kuigi Euroopa Vahistamismäärusest ei selgu, kas oli või ei olnud tegemist X lõpliku süüdimõistmisega ilma tema osavõtuta kohtumenetlusest. X on ise kinnitanud, et menetlus, mis päädis 05.01.2006.a otsusega, 3/5 on ta osa võtnud, kuid menetlusest, mis päädis 20.09.2006.a otsusega, ei olnud ta teadlikki, rääkimata apellatsioonimenetlusest osavõtust. Kaitsja on esitanud ka taotluse, et määruskaebus vaadataks läbi kohtuistungil, millest võtavad osa X ja tema kaitsja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalide ja kaebustega, on seisukohal, et Harju Maakohtu 15.07.2009.a määruse tühistamiseks puudub alus. 5.1 Esmalt juhib ringkonnakohus X kaitsja O. Ladva tähelepanu KrMS § 504 lg-le 3, mille kohaselt vaadatakse loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse peale esitatud määruskaebus ringkonnakohtus läbi kirjalikus menetluses. Seega puudub seaduslik alus rahuldada kaitsja taotlus vaadata esitatud määruskaebus läbi kohtuistungil X ja tema kaitsja osavõtul. 5.2 Kaitsja määruskaebuses on viidatus asjaolule, et Harju Maakohus on jätnud arvesse võtmata KrMS § 492 lg 2 p 6, mis lubab isiku loovutamisest keelduda, kui vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi. Nimelt nähtub 06.05.2009.a Ellwangeni Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud vahistamismäärusest, et osa kuritegudest on toime pandud Lätis. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KrMS § 492 lg 2 p 6 sõnastusest - isiku loovutamisest võib keelduda - on tegemist diskretsiooninormiga, mis annab kohtule vastava otsustuse tegemisel konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuva valikuõiguse. Käesoleval juhul on Harju Maakohus lugenud Ellwangeni Ringkonnaprokuratuuri vahistamismäärusest ilmnevaid asjaolusid taolisteks, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et X loovutamine Saksamaa Liitvabariigile kõnealuse vahistamismääruse alusel on lubatav. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtus seisukoht X loovutamise lubamiseks Ellwangeni Ringkonnaprokuratuuri vahistamismääruse alusel on õiguspärane ega lähe vastuollu KrMS § 492 lg 2 p-ga
13. 5.3 X kaitsja on asunud seisukohale, et X ei tohiks Münsteri Ringkonnaprokuratuuri vahistamismääruse alusel loovutada, kuna täidetud pole KrMS § 491 lg-st 3 tulenev nõue, mille kohaselt on isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks lubatud, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust. Nimelt on kaitsja viidatud asjaoludele, et X on viibinud eelvangistuses juba enam kui kuu, tema alaline elukoht on Eestis ning isik on soovib talle kelmuse eest mõistetud 4-kuulist karistust kanda Eestis. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt esitatud andmetest põhineb Münsteri Ringkonnaprokuratuuri vahistamismäärus Lüdinghauseni kohtu 05.01.2006.a ja Münsteri ringkonnakohtu 20.09.2006.a otsustel. Vastav II astme kohtu otsus jõustus 05.10.2006.a ning sellega mõisteti X süüdi muuhulgas kelmuse eest ja teda karistati vähemalt nelja kuulise vangistusega, mistõttu on täidetud KrMS § 491 lg-s 3 sätestatud nõuded. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt eeltoodust on maakohtu määrus õiguspärane ka osas, millega tunnistati lubatavaks X loovutamine Münsteri Ringkonnaprokuratuuri vahistamismääruse järgi seoses kelmuse toimepanemisega. 5.4 X määruskaebuses on väljendatud seisukohta, et tema loovutamismenetlusega seoses on toimunud vastuolluminek mitmete Euroopa Nõukogu Euroopa vahistamismäärust käsitleva 13.06.2002.a otsuse artiklitega. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt eeltoodud analüüsist ning esitatud andmetest on X suhtes tehtud Harju Maakohtu loovutamismäärus seaduspärane ning puudub alus arvata, et tema loovutamismenetluses on rikutut Euroopa Nõukogu otsusest tulenevaid nõudeid. 4/5
14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 504, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.07.2009.a määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla 5/5