KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2225 Haldusasi X. X.i riigi õigusabi

) § 203 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (taotleja) esitas 22.07.2024 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis. Taotluse kohaselt elab taotleja juba 4,5 aastat koos enda abikaasaga, ent nüüd soovitakse neid lahutada. Taotleja hinnangul on riigi õigusabi saamine tema õiguste kaitseks vajalik, et kooselu abikaasaga jätkata.
2. Pärnu Maakohus saatis 30.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11108 X. X.i taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses RÕS § 10 lg 7 alusel lahendamiseks Tallinna Halduskohtule (resolutsiooni p 1) ning jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 110lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies 3-24-2225 ulatuses.

§ 110

lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti.

1. Taotleja soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses. RÕS § 10 lg 31 näeb ette, et riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Rahvastikuregistri andmetel on taotleja elukohaks Xxxxxxxx vald, millest tulenevalt kuulub käesoleva taotluse lahendamine Tallinna Halduskohtu pädevusse.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele on lisatud isiku majandusliku seisundi teatis. Kohus ei asu käesolevaga analüüsima, kas taotleja majanduslik seisund võimaldaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või mitte, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punkti 2 alusel.
3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt rahuldati Pärnu Maakohtu 07.02.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-808 X. X.i 16.01.2024 riigi õigusabi taotlus ning talle anti riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks. Nimetatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas riigi õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaat Tiina Mare Hiob 20.03.2024 kohtule põhjendatud taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks. Advokaat tegi kindlaks, et X. X.il puudub õigus, mida oleks võimalik tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite abil kaitsta. Advokaadi kirjelduse kohaselt valmistas X. X.ile pahameelt ja muret asjaolu, et tema senine elukaaslane Y. Y. (piiratud teovõimega isik, eestkostjana tegutseb Z. Z.) viiakse üle teisele teenusele ja seetõttu elukaaslased lahutatakse. Y. Y. ja X. X. on mõlemad erihoolekande teenuse kliendid (SA Hoolekandeteenused). X. X. jääb elama kogukonnas elamise teenusele aadressil X. Xxxxxx xxx, aga Y. Y. viiakse üle mujale. Advokaat selgitas X. X.ile, et tema ei ole Y. Y. seaduslik abikaasa ega eestkostja, mistõttu kui Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on muutnud Y. Y. suhtes otsust, ei saa ta omalt poolt Y. Y. edasisse elukorraldusse sekkuda. Kohtule teadaolevalt ei soovi Y. Y. X. X.iga abielluda ja on seda korduvalt talle ka öelnud. Samuti ei luba seda Y. Y. eestkostja. Advokaat selgitas kliendile, et abielu saab sõlmida vabatahtlikult kahe täisealise ja teovõimelise isiku vahel. Kui need eeldused on täitmata, tuleb arvestada objektiivset olukorda. X. X. ei saa vahetult ise ega esindaja vahendusel sekkuda eestkostele määratud piiratud teovõimega isiku Y. Y. erihoolekande teenuse korraldamisse ega eeldada piiratud teovõimega isikuga perekonnaõiguslike tehingute sõlmimist. X. X. on peale seda korduvalt helistanud advokaadile sooviga takistada Y. Y. väljakolimist X. Xxxxxx x-xx korterist. X. X.ile määratud esindaja oli suhelnud ka Xxxxxxxx valla sotsiaaltöötajatega, kes kinnitasid et SKA ja AS Hoolekandeteenused otsustega on Y. Y. jaoks hoolekandeteenuse osutamise kohta muudetud ja eestkostja täidab SKA ja AS Hoolekandeteenused otsuseid. Isiku esindaja riigi õigusabi korras andis talle riigi õigusabi muu õigusnõustamise vormis ja selgitas tema võimalusi senise elukaaslase võimalikule väljakolimisele vastu seismisel, suhtles eestkosteasutusega ning kinnitas, et muu õigusnõustamine ei saa õigusliku perspektiivi puudumise tõttu üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks.
4. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Nagu eelpool mainitud, on avaldaja eesmärgiks saavutada olukord, kus tema väidetavale elukaaslasele osutataks hoolekandeteenust jätkuvalt samas kohas. Taotlejale on korduvalt selgitatud, et tal puudub selleks vastav õigus. Õigus isikut esindada ning kohustus tagada tema heaolu on eestkostjal. Avaldaja ei ole Y. Y. eestkostja. Samuti nähtub, et avaldaja ei ole perekonnaseaduse mõttes seaduslikult abielus ning taotleja on 2

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3