Obsah (6)

§ 65§ 66§ 29§ 661§ 651§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7742 Tsiviilasi Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenet

§ 65

lg-test 1 ja 3 ning leidis, et pankrotihaldur Andres Tootsmani taotlus kuulub rahuldamisele. 3.

1. Maakohtule on esitatud ja kohus on kontrollinud nii halduri poolt viidatud tagasivõitmisasjades kohtuvaidluste toimumist kui ka muude halduri poolt viidatud kohtuvaidluste toimumist, mis on algatatud seoses käesoleva pankrotimenetlusega. Kohtumenetluste algatamine on pankrotitoimkonna poolt heakskiidetud. Kaheksa kohtuvaidlust on algatatud pankrotihalduri poolt (sh menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2595 on nüüdseks lõppenud). Lisaks sellele toimub kohtuvaidlus, kus hagi on esitatud pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu. 3.
2. Kohtule esitatud halduri aruandest, selle lisadest, s.h. toimingupõhisest ajakuluarvestusest nähtub, et halduri tegevus on olnud jätkuvalt intensiivne. See tähendab, et halduri töö selles menetluses ei saa toimuda põhitöö kõrvalt ja selles menetluses tasu saamata. Arvestades menetluse mahtu, ei saa oodata, et haldur tuleb toime ilma täiendavat õigusabi kasutamata. Õigusabikulude põhjendatust hindab maakohus eraldi määruses, s.h. pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel (

§ 66lg.3).

Kuna praegu ei ole teada pankrotivara lõplik koosseis ja suurus, puudub võimalus tasu määramiseks lähtudes pankrotivara suuruse prognoosist ja põhjendatud on tasu määramine tulenevalt toimingupõhisest ajakulust. Pankrotihaldur on esitanud 16.05.2023 halduri tööaja toimingupõhise ajakulu arvestuse koos prognoosiga edaspidisteks kuludeks. Prognoos on, et edaspidine ajakulu (tunnid alates 16.05.2023) on 270 tundi. Halduri toimingupõhine ajakulu seisuga 25.04.2024 on vastava tabeli kohaselt (halduri 26.04.2024.a aruande lisa 5) 66 tundi. Maakohus on seisukohal, et selliste perioodiliste ajakulu ülevaadete esitamine koos prognoosiga annab võrreldava ülevaate halduri poolt kavandatud menetluse kulgemisest ja kuludest ja tegelikust kulgemisest ja kuludest. 3.3.

§ 29lg.3 ja § 30 lg 1 sätetest tulenevalt võib toimuda huvitatud isikute, s.h.

võlausaldajate poolt selleks makstavate vahendite arvel. Käesoleval juhul on võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel sõlmitud 01.03.2023.a. laenuleping laenu andmiseks võlgnikule kohtumenetluste finantseerimiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Maakohus luges sellise kokkuleppe deposiidimakse kõrval sobivaks allikaks pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks ja lepingu tingimusi ei ole alust kritiseerida. Maakohtu hinnangul ei anna võlgniku ja võlausaldaja vastuväited alust jätta halduri esialgne tasu määramata. Maakohus on küsinud ja saanud haldurilt ülevaate menetluses tehtud kuludest 24.05.2023.a. Pankrotihaldur on esitanud juba koos 16.05.2023.a aruandega ülevaate tagasivõitmishagidest seisuga 05.05.2023 ja (aruande lisa 5) ja tabeli (aruande lisa 11) tagasivõitmised seisuga 15.05.2023, milles on iga kohtuasja kohta detailne kuluülevaade. Lisaks sellele on maakohus küsinud haldurilt ja 10.-11.05.2024 saanud tutvumiseks halduri toimiku kõigi selles sisalduvate dokumentidega, s.h. kuludokumentidega. 3 Maakohus hinnates pankrotimenetluse seisu ja arvestades Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenetluse kestvusest ning pankrotihalduri tehtud töö mahtu ja keerukusastet seoses kohtuvaidlustega, leidis, et pankrotihaldur Andres Tootsmanile on põhjendatud määrata esialgne tasu perioodi 15.05.2023 kuni 25.04.2024 eest taotletud ulatuses 66 tunni eest tunnitasuga 100 eurot kokku 6600 eurot, millele lisandub käibemaks 1452 eurot, kokku 8052 eurot. MÄÄRUSKAEBUSED 4. Oliver Kruuda (määruskaebuse esitaja I, võlgnik) ja DeliveryDone OÜ (määruskaebuse esitaja II, võlausaldaja) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrotihaldurile esialgne tasu määramata. 4.1. Oliver Kruuda määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus jätnud tähelepanuta, et pankrotihalduri tegevuse tulemusena ei ole pankrotipessa vara laekunud.

§-st 651 nähtuvalt on halduri tasu seotud pankrotivara suurusega. Maakohtu poolt viidatud menetlustes ei ole pooltes asjades hagi esemeks vara tagasivõitmine (2-24-1054, 2-22-10277, 2-22-14798, 2-21- 17683); 2) on maakohus esile toonud, et pankrotimenetluse lõppemist ei ole lähiajal ette näha. Haldurile menetluse kestel esialgse tasu maksmine haldurit menetlust kiirelt lõpetama ei motiveeri, vaid vastupidi pärsib pankrotimenetluse edenemist; 3) peaks olema haldurile esialgse tasu määramine erandlik ja eelduseks ongi halduri poolt pankrotimenetluse kiire, efektiivne ja tulemuslik läbiviimine; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta, et halduri vabastamisel halduri tasu maksmisele näeb pankrotiseadus ette erinormi

§ 65lg 12, mida maakohus ei ole kohaldanud.

Haldurile on võimalik tasu määrata üksnes

§ 661lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

Kuna haldur ei ole kohtule sellist kalulatsiooni esitanud, ei olnud kohtul võimalik haldurile esialgset tasu määrata; 5) ei ole kohus arvestanud

§ 651

sätestatud halduri tasu piirmääradega.

§ 651

sätestatud halduri tasu piirmäärad ei võimaldaks halduri määrata tasu maakohtu poolt määratud suuruses. Maakohus pidi lähtuma pankrotihaldur E. Ehase tuvastatud pankrotivara väärtusest; 6) on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 29lg 3 ja § 30 lg 1.

Halduri esialgset tasu ei ole võimalik välja maksta halduri poolt võlgnikule võetud laenu arvelt; 7) on maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes määranud haldurile esialgse tasu lisanduva käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti andmetel (vt lisa 1) ei ole OÜ Pankrotivara, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. 4.2. DeliveryDone OÜ määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole õigust kohtul õigust

§-s 661 lg 1 nõutud tasu ja kulude kalkulatsiooni nõudmisest loobuda. Tegemist on võlausaldajate huvide kaitseks loodud kaitsenormiga ja seadusesse viidud halduri kohustuse osas imperatiivse sättega; 2) ei saa kohus seadust eirata ja jätta võlausaldajad kavandatavatest kulutustest ja teavitamata. Seega on seadusevastane kohtu sedastus, et haldur peab esitama kohtule ja pankrotitoimkonnale ülevaateid kavandatavatest kuludest; 3) on alusetu kohtu seisukoht, et seaduse nõuetele vastavat eelarvet ja kulude kalkulatsiooni ei pea nõudma, sest menetlus on mahukas ja kulgenud ilma koostööta võlgniku ja halduri vahel; 4) oli kohtule määruse tegemise ajal teada, et haldur soovib lahkuda.

§ 65

lg 12 sätestab üheselt, et haldur, kes vabastatakse omal soovil saab tasu alles lõpparuande kinnitamisega; 4 5) on maakohus määranud haldurile esialgse tasu üle

§ 651

kehtestatud tasu ülemmäära arvestades pankrotivara tuvastatud suurust; 6) on halduri poolt õigusabi kasutamine viinud põhjendamatute kulude tegemiseni; 7) on ebaõige kohtu seisukoht, et pankrotitoimkonna 7. novembri 2022 koosolekul kajastatu omaks tähtsust 2024 aastal teistkordse esialgse tasu määramisel; 8) peab kohus tegema teate prokuratuurile, sest A. Tootsman on toime pannud KarS § 2172 tunnustele vastava teo, suurendades ametiisikuna võlgniku kohustusi ligi 200 000 euro ulatuses võetud laenude ja tehtud kulude näol; 9) ei ole pankrotitoimkonnas väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajat, kuigi seadus seda ette näeb; 10) maakohus ei ole andnud hinnangut väitele, et õigusabikulude suurt mahtu arvestades ei ole põhjendatud määrata haldurile toimingutasuna tasu kolme advokaadiga nõupidamiste eest; 11) ei ole OÜ Pankrotivara käibemaksukohuslane, maakohus mõistis tasu välja koos käibemaksuga rikkudes

§ 65

lg-1; 12) ei ole haldurile alust teistkordselt esialgset tasu määrata, ka põhjusel, et halduri esitatud tegevusaruanne ei vasta

§ 132

ega § 165 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetele; 13) ei ole maakohtu määrusest aru saada, kas kohus on pankrotihalduri poolt esitatud kulud kinnitanud või mitte. Ebaõige on kohtu seisukoht nagu toimuks kulude kinnitamine vaid üks kord, lõpparuande kinnitamisel. Seadus käsib kohtul kulude osas määrus teha vähemalt üks kord aastas. 5. Pankrotihaldur vaidles määruskaebustele vastu ja esitas oma vastuväited ühes menetlusdokumendis. Halduri vastuväidete kohaselt: 1) on kõik pooleliolevad menetlused seotud pankrotivaraga. Tagasivõitmise menetlused ei ole õiguslikult perspektiivitud. Samas on tegemist menetlustega, mis üldjuhul ei ole kiired menetlused, kuid see ei sõltu haldurist; 2) on haldur sõlminud kliendilepingu Advokaadibürooga RASK. Ebaõige on väide, et haldur kasutab mitut esindajat; 3) on pankrotihaldurile esialgse tasu maksmine kohtu diskretsiooniotsus, seadusest ei tulene, et esialgset tasu määratakse vaid erandlikel juhtudel; 4) ei tulene

§ 65

lg-st 2, et esialgse tasu määramise eelduseks peab olema pankrotivara suurenemine. Samuti ei välista esindajate kasutamine esialgse tasu väljamõistmist.

§ 65

lg 2 raames saab lõpparuande kinnitamisel tasu välja mõista üksnes juhul, kui pankrotivara on õnnestunud suurendada. Esialgse tasu määramisel tuleb arvestada

§ 65

lg-ga 3, mille kohaselt tasaarvestatakse esialgne tasu pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga; 5) ei kuulu

§ 65

lg 12 kohaldamisele, kuna haldur ei olnud määruse tegemise ajaks kohustustest vabastatud; 6) on ebaõige määruskaebuse esitajate seisukoht, et võlgnikul puudub vara. Määruskaebuste esitajad ei arvesta oma argumentatsioonis läbivalt asjaolu, et pankrotivara hulka kuuluvad ka nõuded. Käesoleval juhul ongi haldur asunud pankrotivarasse kuuluvaid võlgniku nõudeid realiseerima; 7) on haldur esitanud toimkonnale ja kohtule ülevaateid kavandavatest kuludest; 8) informeeris haldur nii kohut kui ka pankrotitoimkonda kavandatavatest kuludest, seeläbi on haldur taganud kohtuliku kontrolli tema tegevuse üle; 5 9) on tegu tavapärasest erineva menetlusega, mille rahastamiseks oli vaja võtta laenu, et algatada tagasivõitmise menetlusi jm vara suurendamisele suunatud menetlusi, kokku ulatub pankrotivara suurendamise potentsiaal miljonitesse eurodesse; 10) ei ole haldur taotlenud tasu

§ 65lg 113 tähenduses toimingutasuna.

Võlgniku tõlgendus on selgelt väär; 11) ei ole määruskaebuse esitajate poolt viidatud pankrotihaldur E. Ahase hinnang pankrotivara väärtusele enam aktuaalne; 12) ei tulene seadusest, et halduri esialgse tasu maksmise kateallikas ei tohi olla laen, vaid ainus kateallikaks peaks olema deposiit. Arvestades käesoleva menetluse eripära, on finantseerimine laenu arvelt põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659, tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras pankrotihaldur Andres Tootsmannile tasu 6600 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab halduritasule lisanduva käibemaksu 1452 eurot osas taotluse rahuldamata ja mõistab pankrotihalduri tasuna välja 6600 eurot.
2. Ringkonnakohus võtab asja juurde võlgniku määruskaebusele lisatud maksu- ja tolliametil käibemaksukohuslasena registreerimise päringu kuvatõmmise.
3. Pankrotihaldurile esialgse tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades, sh konrollib, et tasu suurus ei ületaks 50% eelarvestatud tasu suurusest. Ringkonnakohus saab maakohtu määrusesse sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tasu määranud koos käibemaksuga ja selles osas tuleb määrust muuta. Muus osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus on pankrotihaldurile tasu (ilma käibemaksuta) määramise osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebustes esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
5. Väited, et esialgse tasu määramine suurendab kulusid, ei motiveeri haldurit ning õigusabi kasutamise tõttu puudub üldse tasu maksmiseks alus, ei ole käesolevas asjas õiged. Haldur kasutab pankrotimenetlusega seotud kohtumenetlustes õigusabi pankrotitoimkonna ja kohtu nõusolekul. Haldurile tasu maksmisel saab õigusabi kuludega arvestada, kuid see ei välista haldurile tasu maksmist. Halduril on õigus töö eest tasu saada, seega oli käesolevas asjas teistkordselt esialgse tasu määramine põhjendatud. 9.
6. Väide, et haldurile esialgse tasu määramine on erandlik, on üldjuhul õige. Samas on menetlusi, kus tuleb ka korduvalt esialgse tasu määramist lubatavaks pidada. Pankrotitoimkond ja kohus on organid, kes halduri tasutaotluse põhjendatusele hinnangu annavad. 9.
7. Eksitav on määruskaebuse I esitaja väide, et käesolevas asjas pidi maakohus kohaldama

§ 65lg-t 12, kuna tegemist on erinormiga.

Rinkonnakohus märgib, et tegemist ei ole erinormiga

§ 65lg 3 suhtes.

9.4. Väitele, et kohus ei ole arvestanud

§ 651sätestatud halduri tasu piirmääradega, esitab ringkonnakohus järgneva seisukoha.

Pankrotivara on võlgniku vara aktiva osa (varalised 6 õigused, sh asjad), samuti vara, mida nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal ja millele saab pöörata sissenõude. Pankrotivara nimekiri esitatakse võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. Menetluse kestel võivad nii pankrotivara nimekiri kui -väärtus muutuda. Kui pooleliolevates vaidlustes jõustuvad esimesed otsused, on põhjus vara väärtuse (prognooside) osas korrektuure teha. Varanimekirja ja – väärtuse muudatused ei mõjuta käesolevat menetlust. 9.

1. Väide, et laenu arvelt ei saa pankrotihalduri esialgset tasu välja maksta, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et võlausaldaja või ka kolmas isik võivad pankrotitoimkonna arvamust arvestades kohtu nõusolekul pankrotimenetlust finantseerida laenuga. Pankrotimenetlus viiakse läbi hagita menetlusena, seega on kohtul suurem roll, muuhulgas annab kohus hinnangu halduri toimingute otstarbekusele. Kui võlausaladaja leiab, et võlgnik on end tahtlikult varatuks teinud või vara peitnud, samuti teinud hulgaliselt tehinguid lähikondsete ja seotud isikutega, siis on pankrotimenetluse läbiviimine, sh hagide esitamine halduri poolt põhjendatud. Kui pankrotipesas raha ei ole on ainus võimalus pankrotimenetluse finantseerimine võlausaldajate või kolmandate isikute poolt. Millises vormis raha pankrotimenetluse läbiviimiseks antakse, seda otsustab lõppastmes kohus koostöös pankrotitoimkonnaga. Seadus ei piira raha andmist üksnes deposiidiga, lubatavad on ka tagatise või garantii andmine, samuti erinevad laenuinstrumendid. Kohtu ülesanne on jälgida, et pankrotimenetlus, sõltumata sellest milliste vahendite arvel menetlust ülal peetakse, täidaks jätkuvalt pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses. 9.
2. Asjakohane ei ole määruskaebuse esitaja II väide, et maakohus loobus

§-s 661 lg 1 nõutud tasu ja kulude kalkulatsiooni nõudmisest. Maakohus luges käesoleva menetluse eripära arvestades põhjendatult halduri poolt edastatud dokumendid, sh

1. aprillil 2024 esitatud exseli tabel „ halduri tööaja toimingupõhine arvestus seisuga 25.04.2024“ nõuetekohaseks ja piisavaks. Rinnkonnakohus möönab, et halduri esitatud kalkulatsioonis ei ole kajastatud kolmandate isikute, esindajate ja abiliste kasutamine ja seotud kulu. Selle kohta on haldur esitanud eraldi taotlused ja ülevaated pankrotimenetluse organitele. Ringkonnakohus on varasemalt avaldanud arvamust, et võlausaldajatele ja kohtule peaks teada olema, kui palju läheb pankrotimenetlus maksma, mida haldur pankrotivara suurendamiseks ette on võtnud, millised on tagasivõitmise menetlustega kaasnevate kulude prognoos ja milline tulem nendest menetlustest positiivse lahenduse puhul pankrotivarasse tuleb. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde, kuid märgib, et käesolevas asjas on pankrotimenetluse osalistele teada, seni kantud kulud, ja pankrotivarasse laekunud raha suurus, samuti prognoositud kulud. 9.
2. Määruskaebuse esitaja II väide, et haldur ei teavitanud võlausaldajaid kavandavatest kuludest, on eksitav. Võlausaldajatele on tagatud õigus saada menetlustoimingutest teavet pankrotiseaduses sätestatud korras, samuti on neil juurdepääs tsiviilasja toimikule. 9.
3. Määruskaebuste esitajad märkisid, et maakohus määras haldurile esialgse tasu põhjendamatult koos käibemaksuga ja lisasid tõendi, mis tõendab, et OÜ Pankrotivara ei ole käibemaksukohuslane. Haldur kaebuste väitele vastu ei vaieldnud ja mingeid selgitusi ei lisanud.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. 7 Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna OÜ Pankrotivara ei ole käibemaksukohuslane, siis muudab ringkonnakohus maakohtu määrust ja mõistab halduri esialgse tasu välja ilma käibemaksuta.

1. Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 22.08.2024 VIGADE PARANUDUSE MÄÄRUSEGA
2. Parandada Tartu Ringkonnakohtu
3. augusti 2024 määruse sissejuhatuses esinev ilmne ebatäpsus DeliveryDone OÜ esindaja osas.
4. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti 2024 määruse sissejuhatuses DeliveryDone OÜ esindajaks seaduslik esindaja Reet Raidur.
6. Määruse parandamise kohta teha märge Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti 2024 määrusele ja selle ärakirjadele. 8