2-23-17612/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-17612 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): XXXXXXXXXXX) A.A. (isikukood Kostja (apellant): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. a otsus muutmata ja
7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B.B. kanda. A.A. puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. A.A. (hageja) esitas
9. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielus. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja ja kostja elasid koos alates
10. aastast. Kostja võeti
11. veebruaril 2021 vahi alla. Pooled abiellusid
12. detsembril XXXX, kuna hageja lootis, et kostja vabastatakse ning nad saavad perena jätkata. Kostja mõisteti
13. aprillil 2022 Viru Maakohtu otsusega süüdi. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kostja viibib Viru Vanglas. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Kostja ei ole nõus lahutama. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta on elanud ühe aasta koos. Kostja ei ole hageja lapse isa. Kostja on kasutanud hageja suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja ei soovi suhet kostjaga taastada.
14. Kostja palus jätta abielu lahutamata. Poolte abielusuhted ei ole lõppenud. Hageja külastab regulaarselt kostjat vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Hageja ootab kostja last. Kostja vabaneb varsti vanglast. Kostja soovib kooselu taastada ja kasvatada koos ühist last. Hageja soovib lahutust, kuna tema perekond survestab teda selleks. Kostja soovib leppimisaega. MAAKOHTU LAHEND
15. Maakohus rahuldas
16. veebruari
17. a otsusega hagi, lahutas poolte abielu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lahutab perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kohus peatab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 357 järgi abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Leppimisaja andmine ei aitaks abielu säilitada. Hagejal on uus elukaaslane. Kostja ei vaidlusta seda asjaolu. Kostja ei osanud selgitada, kuidas leppimine võiks toimuda. Kostja viibib vanglas. Hagejat ei saa sundida vastu tahtmist minema kostjaga vanglasse leppima. Telefoni teel lepituse läbiviimine ei oleks ilmselt tulemuslik. Hageja ja kostja ei olnud istungil võimelised teineteist rahulikult ära kuulama, nad segasid teise poole jutule pidevalt vahele. Kostja üritas oma arvamust jõuliselt peale suruda. Kostja rääkis hagejast kui tüdrukust iroonilisel ja alavääristaval toonil. Abielu ei ole vaja sündiva lapse jaoks säilitada. Laps vajab vanemate tervet suhet. Katkise õhkkonna jätkamine pigem kahjustab last. Lapse isa õigused lapse suhtes ei sõltu abielu lahutamisest. Lapse ja isa õigussuhteid saab vajadusel määrata muus menetluses. 2 Pooltel ei ole pikemat aega olnud abielulist kooselu. Selles on oma osa asjaolul, et kostja viibib alates
18. aastat vanglas. Hageja käis
19. a jooksul neli korda pikaajalisel koosviibimisel. Sel ajal ei olnud pooltel füüsilist lähedust. Hageja läks koosviibimisele, et vestelda lahutusest. Hageja väited kostja vägivaldsuse kohta ei mõjuta asja lahendust. Kui pooled on sisuliselt elanud eraldi rohkem kui kaks aastat, ei ole oluline, millisel põhjusel nad eraldi elavad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta abielu lahutamata, anda pooltele leppimisaeg kuus kuud ja jätta menetluskulud poolte kanda. Hageja käis
21. aastal kostja juures pikaajalistel kokkusaamistel. Sel ajal oli poolte vahel füüsiline lähedus. Hagejal ei ole uut meest. Hageja soovib lahutust, kuna tema pere survestab teda. Kostja saab varsti vanglast välja. Kostja soovib oma abielu päästa. Kohus oleks pidanud menetluse peatama ja andma pooltele leppimisaja.
22. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja soovib abielu lahutada. Hagejal on uus elukaaslane. Sellest suhtest on sündimas laps. Kostja ei ole lapse isa. Kostja kasutab ahistavaid meetodeid hageja endaga sidumiseks. Hageja ei ole lepitusmenetlusega nõus. Hageja ei soovi kostjaga suhelda ega temaga kohtuda. Poolte suhteid ei saa taastada, kuna hageja ei soovi seda. Kostja on kasutanud hageja suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Kostja on hagejat ja tema peret ähvardanud. Pooltel ei ole olnud üle aasta normaalsed suhteid. Pooltel ei ole olnud normaalset abielulist kooselu. Hageja on külastanud kostjat üksnes vanglas. Abielusuhted lõppesid jaanuarist
23. Hageja külastas kostjat
24. aastal vanglas kostja ähvarduste tõttu. Kostja ei olnud nõus andma lahutust, kui hageja ei lähe kostja juurde vanglasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning nad seda ilmselt ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema ilmtingimata elanud kaks aastat lahus. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos. Hageja ei soovi abielu taastada. Hageja on seda kogu menetluse vältel kinnitanud. Pooltel ei ole seega enam abielulist kooselu. Kuna hageja ei soovi kooselu taastada, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooltele PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaja andmine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kohus ei pea PKS § 67 lg 3 järgi andma leppimisaega, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et pooltele leppimisaja andmine ei ole mõistlik ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel siinkohal. Leppimisaja andmine ei ole 3 mõistlik, kuna hageja ei soovi leppida ning hageja väitel on tal uuest suhtest sündimas laps. Sellises olukorras ei ole alust arvata, et leppimisaja andmine võiks viia poolte abielulise kooselu taastamiseni. Seda sõltumata sellest, kas hagejal on tegelikult uus suhe.
27. Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv, mille maakohus jättis otsusega hageja enda kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda. Hagejal apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4