Obsah (9)

§ 4231§ 424§ 65§ 69§ 68§ 423§ 16§ 56§ 57

1-24-2752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2752 (24231551875) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistun

§ 4231

järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Ülo Tammäe – isikukood 37101190213; xxxx kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 30. jaanuari 2024 otsusega nr 1-24-320 karistatud

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 65

lg 2 ja § 68 lg 1 alusel lõpliku vangistusega 1 aasta 7 kuud 25 päeva, mis asendati

§ 69alusel ÜKT-ga 595 tundi, tegemise ajaga 2 aastat Tõkend Ei ole kohaldatud (Kr

MS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud

1. mai 2024 kell 11.36) Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 2565 lg 1 p-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: 1-24-2752
2. Tunnistada Ülo Tammäe süüdi karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuseni. 2.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.

jaanuari 2024 otsusega nr 1-24-320 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra (13. mai 2024 seisuga 490 tundi üldkasulikku tööd ehk 490 päeva vangistust ehk 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva vangistust) ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva. 3.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.

mai 2024 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks on 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust.

1. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Ülo Tammäe karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
2. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.
3. Ülo Tammäelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 329,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 615 eurot, kokku 944,40 eurot.
4. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 78,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 10,98 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
8. Ülo Tammäed süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda karistati
9. juuni 2023 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri otsusega muuhulgas juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks, so
10. juuni 2023 kuni
11. aprill 2024 ning kes ei ole oma juhtimisõigust LS § 129 lg 1 korras 2 1-24-2752 taastanud, juhtis
12. septembril 2023 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (karistatud Tartu Maakohtu
13. septembri 2023 otsusega

§ 424lg 1 järgi), seejärel juhtis uuesti 23.

oktoobril 2023 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (karistatud Harju Maakohtu 30. jaanuari 2024 otsusega

§ 424lg 2 järgi) ja seejärel juhtis tahtlikult uuesti, s.o.

süstemaatiliselt 12. mail 2024 kella 11:36 ajal Harjumaal Viimsi vallas Pärnamäe teel Pärnaõie tee ja Muinasküla tee vahel, suunaga Muinasküla tee poole mootorsõidukit Hyundai Getz registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 129 lg 1 Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõudeid. Seega pani Ülo Tammäe toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2. Ü. Tammäele heidetakse ette

§ 4231

järgi kvalifitseeritud tegu, s.o mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et Ü. Tammäe peeti
2. mail 2024 kell 11.36 Pärnamäe tee 150, Viimsi vallas, Harjumaal kahtlustatavana kinni (dtl 1-4).
3. mai 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Ü. Tammäe on mh LS § 91 lg 2 p 3 alusel
4. mail 2024 sõiduki Hyndai Getz registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Ü. Tammäe poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja (politseiametnik) D. G. ütlused, mille kohaselt Viimsi vallas Pärnamäe teel joobe kontrolli käigus märkas sõidukit Hyndai Getz registreerimismärgiga xxxx, mis liikus Pärnamäe teel ja peatus Pärnamäe tee 150 värava ees. Sõiduki juhipoolsest uksest väljus vanema välimusega meesterahvas, kes kõndis kõrvalistuja ukse juurde. Meesterahvas osutus Ü. Tammäeks (isikukood 37101190213), kellel kontrolliti indikaatorvahendiga joovet, näit oli 0,59 mg/l. Peale seda kontrolliti ka tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik oli 0,55 mg/l +/- 0,05 mg/l (lõplik tulemus 0,50 mg/l). Meesterahvas tunnistas, et juhtis mootorsõidukit, kuna arvas, et on kaineks saanud. Lisaks kontrolliti andmeid liiklusregistrist ning selgus, et Ü. Tammäel puudub vastava kategooria juhtimisõigus (dtl 12-14). Ü. Tammäe on ka ise kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et juhtis
5. mail 2024 nimetud sõidukit omamata juhtimisõigust. Juhtimisõigus võeti 9-kuuks 2023 mais ära väikese avarii pärast ning ta arvas, et juhtimisõigus taastub ise, üle ei kontrollinud. Juhiluba Transpordiametisse ei viinud, kuna need aegusid ja ei näinud mõtet viia.
6. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Ü. Tammäe juhtis
7. mail 2024 mootorsõidukit Hyndai Getz registreerimismärgiga xxxx. 5.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria 3 1-24-2752 mootorsõiduki juhtimisõigus.

1. Ü. Tammäe poolt juhitud mootorsõiduki juhtimiseks olnuks kooskõlas LS § 93 lg 2 p-ga 3 ja § 94 lg-tega 1 ja 4 vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sest Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on tegemist sõiduautoga (kategooria M1). Detailandmete päringu kohaselt politseiasutusele (dtl 24-25) nähtub, et Ü. Tammäel juhtimisõigus puudub. Juhtimisõiguse osas on märgitud, et see on taastamata (oleku omistamise aeg
2. aprill 2024). Dokumentide päringu kohaselt Ü. Tammäe juhiluba nr xxxx on kehtetu alates
3. juulist 2023 (dtl 26). Juhtimisõiguse puudumist kinnitas ka Ü. Tammäe ise. 7.

§ 4231

järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seejuures on

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.

1. Kriminaalasja materjalide pinnalt on tuvastatav, et Ü. Tammäed karistati PPA Põhja prefektuuri
2. juuni 2023 otsusega LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 237 lg 1 järgi mh mootorsõiduki õiguse äravõtmisega 9-kuuks (dtl 33-15). Juhtimisõiguse äravõtmine algas
3. juulist 2023 ja lõpptähtaeg
4. aprill 2024 (dtl 25). Sellele järgnevalt karistati Ü. Tammäed Tartu Maakohtu
5. septembri 2023 otsusega

§ 424lg 1 järgi, s.o juhtis mootorsõiduki olles alkoholijoobes 12.

septembril 2023 (dtl 37-39). Harju Maakohtu 30. jaanuari 2024 otsusega karistati Ü. Tammäed

§ 424lg 2 järgi, s.o juhtis uuesti, korduvalt ja tahtlikult 23.

oktoobril 2023 mootorsõidukit olles joobeseisundis (dtl 41-44). Seega on nii Tartu Maakohtu kui ka Harju Maakohtu kohtuotsuste alusel tuvastatav, et Ü. Tammäe juhtis nii

1. septembril 2023 kui ka
2. oktoobril 2023 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Ü. Tammäe pani uue juhtimisõiguseta juhtimise teo toime
3. mail 2024, on Ü. Tammäe ca 8 kuu jooksul juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta kolmel korral. Lisaks toetavad menetletava asja esemeks oleva teo süstemaatilisust Ü. Tammäe enda ütlused ja käitumine. Nii selgitas Ü. Tammäe, et temalt võeti PPA otsusega juhtimisõigus ära 9-ks kuuks. Arvates, et juhtimisõigus taastub ise, siis üle kontrollima ei hakanud. Küll aga on märkimisväärne Ü. Tammäe ütlustest see, et ta teadis, et tema juhiluba on aegunud – ka aegunud dokumendiga sõitmine iseenesest on karistatav. Hoolimata eelöeldust ei planeerinud Ü. Tammäe vajalikke samme tagamaks talle õiguse vastavalt liiklusseadusele sõiduki juhtimiseks. Veelgi enam, Ü. Tammäe kinnitas kohtuistungil, et tegelikkuses oli neil juhtimisõiguse puudumisest juttu ka kriminaalhooldajaga. Eelöeldu kinnitab, et Ü. Tammäe oli väga hästi teadlik temal juhtimisõiguse puudumisest ja seeläbi ka sellest, et tal on keelatud mootorsõidukit juhtida. Hoolimata sellest otsustas ta sõiduki rooli istuda, kuigi oli ka võimalus, et Ü. Tammäe elukaaslane istub ise rooli – Ü. Tammäe otsustas ise mootorsõidukit juhtida. Kõik eelöeldu viitab, et Ü. Tammäe juhib mootorsõidukit harjumusest, mugavusest ja soovimatusest, aga ka lohakusest ja laiskusest otsida olukorrale lahendusi, mis ei seisneks õigusrikkumise toimepanemises. Kohtu hinnangul on kahtlusteta tuvastatud Ü. Tammäele etteheidetava teo toimepanemine süstemaatiliselt. Seega on Ü. 4 1-24-2752 Tammäe täitnud

§ 4231objektiivse koosseisu.

9. Kohus leiab, et Ü. Tammäe pani teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Olles teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole, asus Ü. Tammäe siiski mootorsõidukit juhtima. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, seejuures oli ta teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal selleks olema juhtimisõigus. Seega täidab Ü. Tammäe tegu

§ 4231süüteokoosseisu.

Karistus 10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11.

4231 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 12.

§ 4231kontekstis hindab kohus Ü.

Tammäe süü suurust keskmiseks. Menetletavas asjas süüdistatakse teda ühe teo toimepanemises. Samas on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kel ei ole juhtimisõigust, ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Tegu on toime pandud kavatsetusega. Süüdistatava selgitustest nähtuvalt oli ta siiski teadlik, et ei tohi mootorsõidukiga sõitma minna, kuid kuna ta enda elukaaslane tema eelnevatest karistustest teadlik ei olnud, siis otsustaski Ü. Tammäe ise rooli istuda ja mootorsõidukit juhtida. Rääkimata asjaolust, et Ü. Tammäe teadis, et ta juhiload on aegunud. Ka oli Ü. Tammäe alkoholi tarvitanud. Kirjeldatud asjaoludel sõiduki juhtimine näitab süüdistatava hoolimatut suhtumist õigusnormidesse. Ü. Tammäe on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Lisaks tuleb arvestada ka Ü. Tammäe varasema karistatusega. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kohus arvestab, et Ü. Tammäe on varem kahel korral karistatud teiseliigilise rikkumise eest ehk mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et käesoleva süüdistuse esemeks olev tegu on toime pandud temale viimase kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö ajal. Uue teo (küll teiseliigilise, samas ei saa mööda vaadata, et Ü. Tammäe oli ka nüüd alkoholi tarvitanud) toimepanemine üldkasuliku töö tegemise ajal (ehk siis olukorras, kus isikule on vangistuse asemel asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tundide sooritamine, et ei peaks reaalselt vangistust kandma) on üks raskematest rikkumisest ja sellele tuleb ka karistusõiguslikult vastavalt reageerida. Ü. Tammäele selgitati juba
2. jaanuari 2024 kohtuotsust kuulutades, et üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemine tähendab suure tõenäosusega seda, et juba mõistetud vangistus, mis asendatud üldkasuliku tööga, lihtsalt pööratakse reaalselt täitmisele. Ü. Tammäe käitumine – kavatsetult ja teadlikult mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus Ü. Tammäe teadis nii kaasnevatest riskidest uue kuriteo toimepanemisega kui ka sellest, et tal ei olnud lubatud mootorsõidukit juhtida – ja üldkasuliku töö tegemise ajal uue teo toimepanemine viitab juba iseenesest sellele, et tegemist ei ole vähetähtsa süüteoga. Kõike eeltoodut silmas pidades ja arvestades ka teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud ega võimalik, sest see ei avalda süüdistatavale vajalikku 5 1-24-2752 hoiatavat mõju, et motiveerida teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Ka nähtub karistusregistri väljavõttest, et Ü. Tammäele on väärteokorras rahalised karistused määratud, kuid need on ka tasunud, mis omakorda näitab, et need ei ole oma mõju Ü. Tammäele avaldanud – Ü. Tammäe on jätkanud liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist. Ü. Tammäe teosüü on liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus. Süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.
3. Küll aga karistuse pikkust määrates õigustab kohtu hinnangul praegusel juhul alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmist lisaks karistust kergendava asjaolu esinemisele (süü tunnistamine, kahetsus), ka asjaolu, et Ü. Tammäed ei ole varem

§ 4231järgi karistatud.

Ka seadusandja on sanktsioonimäärana ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, mis viitab väiksemale kuriteo raskusastmele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista Ü. Tammäele vangistus sanktsiooni alammäära lähedases määras ja karistada Ü. Tammäed

§ 4231järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Ü. Tammäele karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

1. Tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu
2. jaanuari 2024 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg-s 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt sama seadustiku § 65 lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ü. Tammäel on üldkasuliku töö tundidest tegemata 490 tundi (13. mai 2024 seisuga).

§ 69lg-s 6 sätestatust lähtuvalt on see 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva vangistust.

Seega tuleb Ü. Tammäele liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.

mai 2024 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks on 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
2. Ü. Tammäe menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 329,40 eurot. Samuti kuulub Ü. Tammäelt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2562 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 615 eurot. Seega menetluskulud kokku on 944,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul, kuna Ü. Tammäe ei tööta. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 78,70 eurot. Riigi kanda jätta määratud kaitsja sõidukulu summas 10,98 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6