lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti
Tõkend: ei ole kohaldatud. süüdistuses
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Lastik
Süüdi tunnistada Artur Lastik
lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Artur Lastikule mõistetud karistus, 1 aasta 6 kuud vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada Artur Lastik’ut täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-dele 21, 4, 8 kohustada Artur Lastik’ut käitumiskontrolli ajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega; - otsima endale töökoht või registreerima end Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määrata Artur Lastik Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Artur Lastik’ult riigituludesse: - sundraha summas 2050 eurot; - narkootilise aine ekspertiisikulu 134 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot; - kaitsjatasu summas 285,48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2593,48 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 216,12 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 216,16 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99924700022255. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - - ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (GBLi sisaldav vedelik), (asub EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida
lg 1, 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; narkootilise aine käitlemisvahendid (plastik pudel punase korgiga), (asuvad PPA asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 2 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Artur Lastik poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku kokku massiga mitte vähem kui 59,85 grammi, milles puhast gammabutürolaktooni (GBL) 56,3 grammi (94%), olles teadlik, et GBL-i kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 02.02.2024 kella 21:04-ni, mil xxxx maja juures tema isiku läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema jalas olnud dressipükste vasakust eesmisest taskust patrullpolitseinike poolt ära punase korgiga valget värvi väiksem pudel, mille sees oli eelpool nimetatud narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldav vedelik kokku massiga 59,85 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade V nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks GBLi puhul 8 grammist narkootilisest ainest, erandkorras tugeva sõltuvuse puhul 16 grammist. Seega käitles Artur Lastik narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 35-70 inimesele. Seega pani Artur Lastik eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Artur Lastikut
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles 18.04.2022 a karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt
lg 1 järgi juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.12.2023 3 kella 02.38 ajal Tallinnas, Toompuiestee 35 juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 24T-TXT00064 kohaselt uuritaval A. Lastik on uriinist tuvastatud ained: amfetamiin, metamfetamiin, kokaiin, alprasolaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p-de 1 ja 2 järgi on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Artur Lastik eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Artur Lastiku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Artur Lastiku karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust,
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lõikes 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.
lg 2 p 4 alusel kohustada süüdistatavat otsima endale töökoht või registreerima end Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. 4 Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Artur Lastiku süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Artur Lastik tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o. 2050 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 285,48 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulu 134 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 124 eurot, mis kuuluvad samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus peab võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalasjas asitõendiks olev ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, s.o GBLi sisaldav vedelik tuleb konfiskeerida
lg 1, 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Narkootilise aine käitlemisvahendid (plastik pudel punase korgiga) tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.