← Eesti

3-24-1853/17

Obsah (5)§ 362§ 361§ 31§ 364§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-24-1853 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-s 5 toodud alus.

Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud. 1.

  1. PPA koostas isiku suhtes 19.05.2023 osas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12211300065 (edaspidi RVK otsus). Otsusega loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks. Otsusega tehti isikule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 p 2 ja 3 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Gruusia Vabariiki ning VSS § 74 lg 2 alusel kohaldati Schengenisse sissesõidukeeld 5 aastaks. Isik vaidlustas otsuse. Isiku kohtumenetlus nr 3-23-1350 on lõppenud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumisega 11.06.2024, milles nõustus PPA poolt 19.05.2024 koostatud 3 in 1 otsusega nr.
  2. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 19.06.2024 kell 20.59 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 h kinni. Isik viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult ja ei soovi lahkuda ning täita PPA poolt 19.05.2023 koostatud 3 in 1 otsust. Samuti on lõppenud kohtumenetlus nr 3-231350 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumisega 11.06.
  3. Seoses kohtu lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelisekaitse taotlejast Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks (edaspidi illegaal). Isik peeti kinni kuna hoidub kõrvale väljasaatmisest. 20.06.2024 kell 11.56 viidi isikuga läbi küsitlus/vestlus ning sellel ajal avaldas isik suuliselt (teistkordselt) soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestist. Isiku sõnul on ilmnenud uued põhjendatud asjaolud, miks peaks isik Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset saama (asuvad elektroonsel kujul isiku arvutis). Isik esitas tõendi, mille ta oli varasemas menetluses esitanud Tallinna Ringkonnakohtule. PPA koostas 09.08.2024 isikule korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12406270006-1 (käesoleval hetkel on tõlkes). 1.
  4. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6⁸ p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohtu suurendab ka asjaolu, et isik on saanud oma esimeses rahvusvahelise kaitse taotluses tagasilükkavaotsuse ja kolm kohtu astet on jõudnud järeldusele, et isik ei vaja rahvusvahelist kaitset ja isik tuleb Eestist koduriiki välja saata. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele koheselt kättesaadav väljasaatmismenetluse tarbeks. Isiku suhtes esinev põgenemisoht seisneb selles, et ta ei soovi Eestist ja Schengenist lahkuda. Välismaalane on mitmel korral seda vestluses PPA ametnikega väljendanud ja on seisukohal, et vajab koduriigi eest kaitset seoses riigipoolse tagakiusuga, mille tõttu puudub tal võimalus koduriiki naasta. Isik on avaldanud nõusolekut lahkuda 3dasse riiki, mõistmata, et tal see võimalus puudub tulenevalt PPA nr 12406270006-1 otsusest, mis on läbi käinud kõik kolm kohtuastet ja jõusse jäänud. 1.
  5. Isik on ka Gruusia Interpoli poolt tagaotsitav ning kuulub tabamisel vahistamisele. Isik on sellest teadlik ning 30.11.2022 Eestisse sisenedes esitas koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse teades, et vastasel juhul ta vahistataks. 1.
  6. Isiku suhtes esineb kinnipidamise alus

§ 361

lg 2 p 5 kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik, saabudes Schengeni alale (Saksamaa kaudu), ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset vaid liikus biomeetrilist passi kasutades Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. 11.06.2024 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-23-1350. Isik ei ole vabatahtlikult midagi ette võtnud, et täita temale koostatud sundtäidetavat lahkumisettekirjutust, vaid isiku enda sõnul ootas kuni politsei tema kinni peab ning siis esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse. 1.5. PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. 2 1.

  1. PPA on seisukohal, et isiku soov jääda ebaseaduslikult Eestisse või Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. PPA hinnangul üritab isik Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega takistada enda väljasaatmist Gruusia Vabariiki. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamise pikendamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ning isikul puudub igasugune soov lahkumiskohustust täita.
  2. 13.08.2024 toimunud kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde kindlaks ja pidas seda jätkuvalt põhjendatuks.
  3. X selgitas kohtuistungil, et soovib ise riigist lahkuda ja pileti osta. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 361lg 2 punkti 5 ning § 362 lg 5 alusel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5.

§ 361

lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

361 lõikes 2 on loetletud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused. Eelosundatud paragrahvi ja lõike punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 362

lõike 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt pikendab halduskohus lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad

§ 361lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

6. Nähtuvalt haldusasja materjalist on antud juhul

§ 361

lõikes 1 sätestatud põhimõtteid arvestatud ning samuti esineb

§ 361lg 2 punktis 5 sätestatud alus.

Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti taotluses toodud põhjendustega

§ 361lg 2 p 5 kohaldumise osas.

Käesoleva kaasuse või taotluse eripära väljendub selles, et

§ 361

lõikes 1 nimetatud põhimõtte esinemise küsimust on Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 määrusega (loa andmine isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

alusel) hinnatud ja ühtlasi jaatatud ka põgenemisohtu, sest ta oli olnud teadlik Tbilisi Linnakohtu süüdimõistvast kohtuotsusest ning küsitluse käigus oli selgitanud, et ei kavatse vabatahtlikult Gruusiasse naasta. Seega oli Politsei- ja Piirivalveametil põhjendatud alus arvata, et isik, olles Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja viitega Riigikohtu 12.04.2024 määruse punktidele 16-19, et taolistel juhtudel on

§ 361lg 2 p 5 kohaldatav.

Eeltooduga ei ole põhjust mitte nõustuda. Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2024 taotluse ning kohtuistungil antud selgituste põhjal ei saa järeldada, et selles osas oleks võinud või saanud vahepealse perioodi jooksul midagi muutuda. Põgenemisohu esinemise korral ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2024 taotlus on eelnevalt aktsepteeritud kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlusega 3 olemuslikus seoses ning sellest ei nähtu, et varasemate ohuhinnangutega võrreldes oleks saanud sisulisi muutusi toimuda. PPA taotluse materjalist selgub, et PPA on koostanud käesolevaks ajaks isikule 09.08.2024 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 124062700061, mis on aga veel tõlkes ja millest järeldub, et ka selle vaidlustamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega oli kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise taotluse esitamine lähtuvalt

sätetest põhjendatud (vt ka

§ 31lg 1 p-d 1 ja 2).

Kohtu hinnangul on PPA taotluse esitamise vajalikkusega seonduvaid aspekte ja asjaolusid piisaval määral kaalunud ning motiveerinud. Haldusasja materjalist ei nähtu ka sedalaadi asjaolude esinemist, millest saaks järeldada, et kinnipidamiskeskuses viibimine on muutunud ebaproportsionaalseks.

  1. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ja annab loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.
  2. Eelnimetatu on tähtaja pikendamisega seonduv piirtähtaeg. Kinnipidamise aluste äralangemisel on vaja isik vabastada kinnipidamiskeskusest viivitamatult (

§ 364lg 1).

8. Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5,

§ 13

). (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.