Obsah (7)

§ 406§ 4062§ 4034§ 416§ 94§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-128403 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi A. N. vastu

) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. 4. Kostja ja krediidiandja sõlmisid 25.09.2021 krediidilepingu nr xxxx, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 2000 eurot (dtl 33-34). Esile toodud asjaoludel andis krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on krediidiandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes.

1. Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 13.11.2021 – 03.02.2022 kokku 2788 eurot (dtl 38-41). Vastavalt lepingule tuli kostjal tagastada kasutatud krediit ja muud kulud igakuiselt 15ndal kuupäeval selliselt, et tasuda tuli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning kasutatud krediidilt tuli tasuda ka intressi ja kuutasu (krediidilepingu tingimused, dtl 33).
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 18,68%1.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*18,68% = 56,04%. Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 1 tarbimislaenude 3 krediidi kulukuse määr: Kostjale antud laenu KKM oli 55,67% aastas (dtl 33), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: sissetuleku arvutamiseks tehti päring AS Eesti Pensionikeskusesse ning kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta tehti päring E-krediidiinfo andmebaasi, Taust.ee andmebaasi ja rahvastikuregistrisse (dtl 23). Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku 2 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 4 ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse. Samuti arvestas krediidiandja kostja majapidamiskuludeks 400 eurot, kuid esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud välja selgitamata selliste kulude tegeliku suuruse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet, sh nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult

§-s 94 sätestatud määras intressi.3 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud. 8.1.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 2788 eurot (otsuse p 5). Viimase krediidi tagasimakse tegi kostja 21.12.2022, milliseks hetkeks oli kostja teostanud hagejale makseid kokku 1788,98 eurot (dtl 38). Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt – kostja pidi krediidi koos intressiga tagastama igakuiselt 15. kuupäevaks kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimaksena. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (võimalus oli ka tasuda laen tagasi suuremas ulatuses, vt teenusetingimused punkt XIII alapunkt 8, dtl 31). Krediidikonto väljavõttest järeldub, et kostja pole pärast 21.12.2022 igakuist krediidi tagasimaksmise kohustust täitnud. Krediidiandja on andnud kostjale 03.04.2023 täiendava tähtaja 17.04.2023 võlgnevuse tasumiseks (

§ 416

lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis loetakse leping ülesöelduks täiendava tähtaja möödumisest alates (dtl 42-45). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 17.04.2023 (dtl 46-47). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so jaanuari, veebruari ja märtsi 2023 eest (

§ 416lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati e

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 3 5 posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 46, 33). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud. 8.2. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (

§ 4034lg 7).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 13.11.2021 – 03.02.2022 kokku 2788 eurot ning kostja on hagejale teinud makseid kokku 1788,98 eurot. Samuti on hageja välja toonud, et laenu väljamaksmisel arvati maha laenu väljavõtte tasu 86,43. Seega on hageja põhinõue põhjendatud 912,59 euro osas (2788 – 1788,98 – 86,43). Vastavas osas rahuldab kohus hagi.

§ 94

järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0% kuni 31.12.2022 ning alates 01.01.2023 oli see 2,50%.4 Kuivõrd hageja ütles lepingu üles 17.04.2023, on hageja intressinõue põhjendatud 6,69 euro ulatuses, millises osas kohus hagi rahuldab. 9.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates 18.04.2023 kuni hagi esitamiseni 18.10.2023 intressiga võrdses määras, so 38,9% aastas (dtl 33), kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega, on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras

§ 113lg 1 alusel.

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 52,43 euro osas (kuni 30.06.2023 10,50% aastas ja kuni 18.10.2023 12% aastas) (

§ 113lg 1).

1. Hageja palub välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 35 euro ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokkulepitud lepingu teenusetingimuste punktis VI 4 ja hinnakirjas (dtl 28, 32). Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: nõudekiri 08.05.2023 (25 eurot); nõudekiri 17.05.2023 (5 eurot); nõudekiri 05.06.2023 (5 eurot). Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 17.04.
2. Seega on 35 euro ulatuses hageja nõue põhjendatud, sest nõudekirjad on saadetud

§ 1132

lg-t 3 järgides ning nõutav summa on kooskõlas

§ 1132lg 2 p-s 3 nimetatud piirmääraga ja lepinguga.

1. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 912,59 eurot, intressi 6,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 52,43 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla nõue (so 937,42 euro ulatuses), intressi nõue (so 267,86 euro ulatuses) ja viivise (so 266,43 euro ulatuses) nõue.
2. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. 4 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 6
4. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kokku 2478,42 euro tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja kokku 1006,71 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 40,6%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 59,4% ulatuses hageja kanda.
5. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 350 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 40,6% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 142,1 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
6. Rahvastikuregistris puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele xxxx (dtl 70), xxxx (dtl 71), xxxx (dtl 72), kuid kõigil kordadel dokumendid tagastati. E-posti aadressile xxxx ja xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbrile xxxx, kuid number ei ole kasutusel ning numbrile xxxx, kuid numbriga ei saa ühendust (dtl 74). Kohus tegi 12.03.2024 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 79). Saadud andmete alusel saatis kohus dokumendid kostjale aadressile xxxx (dtl 147) ning xxxx (dtl 152), kuid dokumendid tagastati. Muid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 7