Obsah (7)

§ 184§ 214§ 263§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-17-4276 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingrid Kullerkann Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtula

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 6 aasta vangistusega,

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 järgi 5 aasta 6 kuu vangistuse ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti R.

Mirzojevile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.

detsembri 2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks

1. november
2. Karistuse kandmise aja lõpp
3. juuli
5. Viru Maakohtu
6. juuli 2024 määrusega jäeti R. Mirzojev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed täitmata. 2.
7. Vangistuses on R. Mirzojev täitnud individuaalset täitmiskava. Samas nähtub, et keeleõppe on isik katkestanud, motivatsioon sotsiaalprogrammi Viha juhtimise läbimiseks on olnud madal, osalemine passiivne ning R. Mirzojev on õigustanud oma käitumist. On positiivne, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav asub elama samale aadressile nagu enne vangistust. R. Mirzojev on vangistuses töötanud, vabaduses tööga hõivatud ei olnud. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on täitmata rahalised nõuded, mida on 31 754,49 eurot, millest poole moodustab tütrele elatise võlg. Vabanemisfondis hoiustatud 1 761,66 eurot. R. Mirzojevil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht. Materiaalselt on nõus toetama teda ka vanemad. Korduv grupis kuritegude sooritamine viitab kriminaalsele suhtlusringkonnale. 2.
8. R. Mirzojev on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on küll elukoht, kuid töökohaga seonduv tekitas küsimusi. R. Mirzojev ei osanud öelda, kui suur on sissetulek, mida ta hakkaks teenima. Isik tunnistas, et ei ole seda küsinud, aga firma on korralik, töötab juba kaua ja palk on hea. Arvestades isiku teadmatust isegi enda võimaliku saadava sissetuleku osas, puudub veendumus, et isiku nimetatud ettevõttesse tööle asumise soov on siiras. Samuti on isiku kaitsja kohtuistungil selgitanud, et isikul on vangistuse ajal olnud puuduv töövõime ning on võimalik, et isik taotleb vabaduses uut töövõime hindamist. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevale riskikäitumisele viitavad lisaks eelnevad kuriteod, mille peamiseks toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamise eesmärk. Isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada võlgnevused, piiratud sissetulek ja tema terviseseisund sellisel määral, mida ei maanda elukoha ja vanemate toetuse olemasolu. Ka R. Mirzojevi lähedaste olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. 2.
9. Kuigi R. Mirzojev võib kasutada kuritegude toimepanemisel vägivalda, siis selles osas sotsiaalprogrammi läbimise motivatsioon on olnud isikul madal ning vastutuse osa suunab teistele. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi, kuid nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, ei ole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
10. Viru Maakohtu
11. juuli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Mirzojev, kes ei ole rahul maakohtu otsustusega. R. Mirzojev toob välja, et tal on elu- ja töökoht olemas, vanglas ei ole ta töötanud töövõimetuse tõttu, kuid vabaduses kavatseb tööle asuda. Lisaks hakkab ta saama töövõimetuspensioni. Kuna süüdimõistetul on elukoht, töökoht, pere ja soov elada vabaduses, siis ta kuritegusid toime ei pane.
12. Viru Maakohtu
13. juuli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Mirzojevi kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et R. Mirzojev soovib töötada ja oma võlgnevusi vähendada, tegeleda oma töövõime hindamise ja terviseprobleemidega üldisemalt. Ta on aru saanud tehtud vigadest ning soovib edasi elada seaduskuulekalt. Kuna isikul on võlgnevused, siis sõltumata töötasu suurusest, saab isik miinimumi kätte. Töökoht ei saa fiktiivne olla, vaid isikul tuleb sinna tööle asuda. Kuna isikul on puuduv töövõime, siis ta ei olegi saanud töötada. Kriminaalhoolduse käigus on R. Mirzojevil võimalik läbida sotsiaalprogramme. Vangistuse jätkamine ei ole ainuvõimalik lahendus. Maakohus on põhjendamatult kriitiliselt suhtunud R. Mirzojevi vabanemisjärgsesse seaduskuulekusse.
14. Viru Maakohtu
15. juuli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu R. Mirzojevi teine kaitsja jurist Silvi Erro, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Mirzojev tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus 2 on toonud välja palju positiivset, kuid otsus on vastupidine. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ning on irdunud kohtupraktikast. R. Mirzojev osaleb lapse ülalpidamisel, on vanglas oldud aja jooksul muutunud ega pea ühendust süüdimõistetud isikutega. Vangistuse efektiivsus on suhteliselt väike. Maakohus on jätnud R. Mirzojevi tervisliku seisundi arvestamata. Kriminaalhooldusega on võimalik isik tagasi aidata õiguskuulekale teele. Samuti ei pea kaitsja tasumata nõudeid uue kuriteo riskifaktoriks, kuna süüdimõistetut toetavad tema vanemad ning kohustus maksta tsiviilhagisid ei puuduta praegust menetlust – kohtutäituri töö on neid sisse nõuda. Kõik maakohtu järeldused põhinevad süüdimõistetu endisel elustiilil. Kui R .Mirzojevi käitumine ei ole muutunud, ei olegi tõenäoline, et see allesjäänud karistusaja jooksul muutub. Maakohus on keskendunud kuriteo raskusele. R. Mirzojev ei õigusta oma tegusid, vaid analüüsib neid. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas arvestati R. Mirzojevi elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid asjaolusid. Lisaks on süüdimõistetu võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. R. Mirzojev on nüüd vanem ja kogenum. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jäävad need KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
17. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
18. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et R.

Mirzojevi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Formaalsete eelduste täidetusest ainuüksi ei piisa. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu, sh ei ole arvestatud ainult süüdimõistetu minevikku. Kui S. Erro leiab, et süüdimõistetu peaks vabastama karistuse kandmiselt seoses tervisega, siis on selleks teine menetlus mitte ennetähtaegse vabastamise küsimus. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei ole määruskaebustes ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuste piiridest. 9. Kaitsja K. Sitska on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele, suhtlusele isiku ja tema vanematega ning määruskaebuse koostamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu 175,68 eurot, sh käibemaks 31,68 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaitsja on teinud võimatuks kontrollida, kui palju mingi toimingu peale aega kulus, siis arvestades määruse ning määruskaebuse mahtu ja sellele lisatud suhtlust kliendiga, saab lugeda kulunud aja põhjendatuks. Tasutaotlus kuulub rahuldamisele. 3 Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu määruse muutmata, siis KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega jäävad menetluskulud 175,68 eurot süüdistatav R. Mirzojevi kanda. Tiit Lõhmus Ingrid Kullerkann (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas