1-21-3002/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

1. august 2024 1-21-3002 Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Robert Pohlaku (isikukood 36401172756) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Robert Pohlaku kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Robert Pohlak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 201 lg 1 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Talle mõisteti kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. mai
10. Karistusaeg lõppeb
11. mail
14. mail 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid R. Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ei toeta R. Pohlaku vabastamist, kuid prokuratuur toetab.
15. Viru Maakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti R. Pohlak vabastamata. Kohus leidis, et teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, sotsiaalprogrammis osalemine ja tööhõive) ei kaalu üles vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid. Kuigi R. Pohlakule on väidetavalt tagatud vabaduses töökoht, puudub selle kohta ametlik kinnitus. Ta tuleb jätta vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolude ja korduvate kriminaalkaristuste tõttu. R. Pohlakul on 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta
18. korda. R. Pohlak mõisteti viimati süüdi omastamises ning kahel korral tervisekahjustuse tekitamises ja väljapressimises. Need pani ta toime katseajal. Uue kuriteo riskiteguriks on R. Pohlaku abikaasa, kellega ta on koos pannud toime kuriteo ja kellega koos hakkaks ta vabaduses elama. Kriminaalhooldused ei ole varem eesmärki saavutanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna R. Pohlak pole varem suutnud õiguskuulekalt käituda, ei osutuks kriminaalhooldus edukaks ka nüüd.
19. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja R. Pohlaku vabastamist. Kaitsja peab kaheldavaks, kas R. Pohlakule tagati õiglane ja aus maakohtu menetlus, kuna kohus tegi lahendi ühe tunni jooksul pärast istungit. Kohus ei võtnud arvesse, et prokuratuur toetab R. Pohlaku vabastamist. Lisaks on kohus omistanud liiga suure kaalu R. Pohlaku varasemale käitumisele. R. Pohlak on võtnud samme selleks, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Selle kohta annab tunnistust see, et ta on praeguseks üle viidud kergema režiimiga osakonda. Maakohtule esitati tõend, et vangla teatel pole R. Pohlaku suhtes enam tugevdatud järelevalve vajalik, ent maakohus seda ei arvestanud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. R. Pohlak osaleb vangistuses tööhõives ja on praeguseks tasunud rahalisi nõudeid enam kui 7000 euro ulatuses. Maakohus osutas ekslikult, et ta mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi tervisekahjustuse tekitamises. R. Pohlak tunnistati süüdi hoopis ähvardamises. Vangla materjalidest nähtub, et R. Pohlakust lähtuv oht ühiskonnale on vähenenud. Riskiteguriks ei saa pidada tema abikaasat, sest sellele tuginemine tähendaks, et tal tuleks riski maandamiseks abikaasast lahku kolida. See aga pole seaduse eesmärk. Kõnekas on seegi, et R. Pohlak oli ühes väljapressimise episoodis ka ise kannatanuks, mille kohta on määruskaebusele lisatud fotod ja kiirabikaart. Arvestada tuleb ka seda, et kriminaalhooldust ja katseaega ei saa samastada. Viimasest kriminaalhooldusest on möödunud pikk aeg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. KarS § 76 lg 4 annab maakohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 115-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab sellesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on seda sätet kohaldades teinud sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Selliseid olulisi kaalutlusvigu praegu ei nähtu. Maakohus leidis KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele tuginedes nõustumisväärselt, et R. Pohlakut pole võimalik hetkel vabastada. Kohus ei ole vabastamise üle otsustades seotud prokuratuuri arvamusega ega pea eraldi põhjendama, miks ta ei nõustu prokuratuuri seisukohaga. Piisab, kui kohus näitab KarS § 76 lg-le 4 tuginedes, millistel asjaoludel ja miks ei pea kohus vabastamist võimalikuks. Maakohus seda ka tegi. Kolleegium ei korda vaidlustatud määruse põhjendusi tervikuna, vaid märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.
21. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 20). Selle hindamisel tuleb lähtuda kõikidest KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaoludest. Seetõttu võib kohus asuda seisukohale, et vangistuse ajal õiguskuulekalt käitunud süüdimõistetut ei saa vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).
22. Kolleegium nõustub maakohtuga, et R. Pohlakut ei saa praegu vabastada. Teda on kriminaalkorras arvukalt karistatud, vangistuses viibib ta kuuendat korda. Samuti on ta ühe viimastest kuritegudest (väljapressimine) pannud toime vanglas ning varem pole R. Pohlak kriminaalhoolduse nõudeid järgida suutnud. Seega pole seni miski (vangla ega kriminaalhooldus) pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mis seab kahtluse alla tema suutlikkuse seda edaspidi teha. Vangla iseloomustuse järgi kuuluvad R. Pohlaku suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud inimesed, mis samuti räägib tema vabastamise kahjuks. Kolleegium peab sealjuures kõnekaks, et Tartu Maakohtu
23. mai
24. a otsusest nähtub, kuidas R. Pohlak kaasas isegi enda abikaasa kuriteo toimepanemisele, kellega ta hakkaks vabaduses koos elama. Erinevalt kaitsjast on kolleegium seisukohal, et ka see asjaolu räägib tema vabastamata jätmise kasuks. Kuigi vangla arvates on 2