1-22-5631/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5631 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mario Truu Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2024 määrus Aleksis Kattai tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksis 39405105234), määruskaebus Kattai (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu
4. november 2022 otsusega karistati Aleksis Kattaid karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg
5. aprill 2022,
6. juuni 2022 -
7. juuni 2022 ja
8. juuli 2022, s.o 4 päeva, ning loeti kandmata karistuseks 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati 11 kuu 26 päeva pikkune vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga ning määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 1 alusel allutati A. Kattai käitumiskontrollile. 1.
9. Viru Maakohtu
10. novembri 2023 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, tühistati A. Kattai üldkasuliku töö kohaldamine ning pöörati täitmisele süüdimõistetu ärakandmata karistus 10 kuud 4 päeva vangistust. 1.
11. Karistuse kandmise aja algus on
12. jaanuar 2024 ja lõpp
13. detsember
15. Viru Maakohtu
16. juuli 2024 määrusega jäeti A. Kattai ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed täitmata. 2.
17. Maakohtul puudub veendumus, et A. Kattai on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. A. Kattai on vangistuses töötanud, tal on lähedaste toetus, distsiplinaarkaristused puuduvad, vabanemisel omab elukohta ning teeb vanglaametnikega koostööd, kuid korduv karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist õiguskuulekalt juhtida, ka on ebaõnnestunud A. Kattai üldkasulik töö, kuna ta hoidis sellest kõrvale. A. Kattai suutis enam kui 11 kuuga sooritada vaid 52 tundi üldkasulikku tööd, millest kohus järeldas, et A. Kattai ei ole võimeline karistust vabaduse tingimustes kandma, kuna suhtub kohtu määratud kohustustesse hoolimatult. Enamgi veel, isik on korduvalt olnud kriminaalhooldusel ning iga kord kriminaalhooldused ebaõnnestusid. Ta on rikkunud nii kontrollnõudeid kui ka kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toime pannud. Ka süüdimõistmine KarS § 4231 järgi viitab korduvatele rikkumistele. A. Kattai varasemate kuritegude pinnalt on selgelt prognoositav uute kuritegude toimepanemise oht. 2.
18. A. Kattai uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka A. Kattai vabanemisjärgne majanduslik olukord ning võlgnevused. Samuti on süüdimõistetul negatiivset mõju avaldavaid sõpru. Maakohus hindas uue kuriteo riskiks ka süüdimõistetu suhtlusringkonda ja alkoholi. A. Kattai vajab veel karistuse kandmise aega, et teha oma mõttemaailmas korrektiivid, mis annavad eelduse seaduskuulekaks elukorralduseks.
19. Viru Maakohtu
20. juuli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kattai, kes palub vaadata asja üle ja võtta arvesse, et tal on alaealine laps ja veel üks laps, kes ei ole ametlik, elukaaslane ootab süüdimõistetut ning lapsed tahaksid, et ta tuleks varem vanglast koju. Süüdimõistetu on nõus isegi elektroonilise jalavõruga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
22. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
23. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Kattai tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus Mario Truu (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas