1-23-4318/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-4318 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2024 määrus Vitali Borissovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vitali Borissov 38012120249), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Tagastada süüdimõistetu Vitali Borissovile lisana esitatud „Tänukiri“. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. september 2023 otsusega karistati Vitali Borissovit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg
7. detsember 2022 -
8. detsember 2022 ja
9. jaanuar 2023 -
10. jaanuar 2023, s.o 4 päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V. Borissovile Harju Maakohtu
11. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu 29 päeva päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus
12. september 2023 ja lõpp
13. jaanuar
15. Tartu Maakohtu
16. juuni 2024 määrusega jäeti V. Borissov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, sisulised eeldused täitmata. 2.
17. V. Borissov on viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks vanglas 9 kuud ning
18. märtsi 2024 käskkirjaga (s.o ca 3 kuud tagasi) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta tõi vanglasse naastes kaasa sularaha, mida tal polnud vanglast lahkudes kaasas. V. Borissov on vangistuse ajal osalenud majandusabitöödel ning viibib alates
19. detsember 2023 avavanglas. Samuti õpib ta Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
20. klassis. V. Borissovil pole kaaskinnipeetavatega probleeme olnud ning avavanglas on esinenud vaid väheohtlikke rikkumisi, mis on päädinud vestlustega. Lisaks läbis V. Borissov
21. august 2023 -
22. september 2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning
23. jaanuar 2024 osales vestluses sõltuvuse ja edasise toimetuleku teemadel. Ülaltoodust nähtuvalt on V. Borissov käitunud praeguse vangistuse ajal ülekaalukalt (v.a mõned üsna vähetähtsad rikkumised) nõuetekohaselt ja on osalenud kohusetundlikult arvukates taasühiskonnastavates tegevustes. Eelnev räägib ennetähtaegse vabastamise kasuks. 2.
24. Ainuüksi positiivsest käitumisest vanglas aga ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. V. Borissovit on kriminaalkorras karistatud 23 korda, vanglas viibib
25. korda ning hetkel on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõigis kehtivates kriminaalkaristustes on teda karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja viimasel korral lisaks veel KarS 424 lg 1 järgi. V. Borissov pani praegusele vangistusele eelnenud enam kui 3 aasta vältel (s.o alustades enne Harju Maakohtu
26. mai 2020 otsust ja lõpetades mõned päevad enne vanglasse ilmumist
27. jaanuar 2023) vabaduses pidurdamatult toime süstemaatilisi varguseid, jätkates samalaadsete kuritegudega igal korral vaid mõned kuud pärast eelmist vangistust. V. Borissov on pannud kuritegusid toime enamasti planeeritult, kusjuures kuritegude põhjused on majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kuritegelikud hoiakud. Vabaduses kulutas V. Borissov suurema osa oma ajast sõltuvusainete omandamisele ja tarvitamisele, pani järjepidevalt toime varavastaseid kuritegusid ja vargustest kujunes tema jaoks tavapärane muster. V. Borissovil on diagnoositud sõltuvus opioididest, mida ta tarvitas igapäevaselt (sh süstis fentanüüli). Ka on V. Borissov ilmunud vangistust kandma narkootikume tarvitanuna. Harjumuste pidurdamiseks ei piisanud muu hulgas arvukatest reaalsetest vangistustest ega statsionaarsest narkomaanide sõltuvusravist. Ühelgi abinõul polnud mistahes mõju. 2.
28. Maakohtu hinnangul pole senine vangistus V. Borissovi narkoprobleemist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu piisavalt vähendanud. V. Borissovi narkoprobleem on kestnud 29 aastat, s.o valdava osa elust. Kinnipeetava iseloomustuse järgi jäi V. Borissovil selle aja vältel narkootikumide tõttu omal ajal lõpetamata
29. klass, tal pole erialast haridust ning sagedaste kuritegude ja vangistuste tõttu ka arvestatavat töökogemust. Kuigi vahepealse veidi enam kui 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistuse ajal on olukord niivõrd kontrolli alla saadud, et V. Borissov on suutnud viimased veidi enam kui 5 kuud suuremate probleemideta toime tulla ka avavanglas, ei kaalu niivõrd lühike ajavahemik üles sellele eelnenud pea 30-aastast järjepidevat õigusvastast käitumist. Arvestades, et sõltuvuse puhul kulub enesekontrolli saavutamiseks pikk aeg, ei veena ka vahepealne vähem kui 6-kuuline aeg, mil V. Borissov on liikunud järelevalveta väljaspool vanglat, veel kohut, et tahtejõud ja positiivsed harjumused on V. Borissovis niivõrd tugevalt juurdunud, et ta suudab ka vanglast lahkudes oma sõltuvust kontrolli all hoida, hoidub narkootikumidest ega pane sõltuvuse tõttu toime uusi kuritegusid. 2.
30. Pidades silmas V. Borissovi kontrollimatut käitumist narkootikumide tarvitamise korral (sh nii käitumiskontrolli kui ka sõltuvusravi täielikku eiramist), ei maanda tema sõltuvusest lähtuvat ohtu ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldaja järelevalve ega V. Borissovi lubadus minna vabaduses rehabilitatsioonikeskusesse. V. Borissov ei pruugi sõltuvuse tõttu olla võimeline oma lubadusi täitma ega käitumiskontrolli nõudeid järgima. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust ei kummuta kohtu meelest eeltoodud kaalutlusi ka asjaolu, et käesolev ennetähtaegse vabastamise menetlus on viimane enne V. Borissov karistusaja lõppu, sest kõigi kinnipeetavate ennetähtaegne vabastamine polegi alati sisuliselt võimalik. Juhul, kui V. Borissov jätkab avavanglas korrektset käitumist, võimaldatakse tal kuni karistusaja lõpuni muu hulgas väljaspool vanglat tööl käia ja lähedastega suhelda.
31. Tartu Maakohtu
32. juuni 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Borissov, kes ei ole nõus kohtu otsusega. V. Borissov leiab, et temas on olemas motivatsioon muutusteks, ta ei toeta subkultuuri, tal on olemas vangla toetus, suur soov muuta oma elu ja vabaneda sõltuvusest. Süüdimõistetu saab minna rehabilitatsioonikeskusesse, ta on lõpetanud 2
33. klassi, töökoht on olemas. Minevikku ei saa muuta, aga V. Borissov on valmis muutuma. Süüdimõistetu toob välja, et tal on tugiisik. V. Borissov lisab, et ta lõpetas üheksanda klassi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
35. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
36. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Borissovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega pole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks või uueks arutamiseks saatmise maakohtusse. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas