RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-3906 Määruse kuupäev Tartu, 21. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi V.P. aval

) § 45 lg-le 2, keeldus pangakonto väljavõtte tutvustamisest. Avaldaja nõude alus on

§ 45lg 1.

Korteriühistu pangakonto väljavõte ei ole dokument, millega tutvumine võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele, seega on puudutatud isik alusetult keeldunud dokumendiga tutvuda võimaldamisest.

§ 45ei sätesta korteriomaniku kohustust põhjendada oma õigust dokumentidega tutvuda.

Puudutatud isiku seisukohad ei ole kooskõlas

§ 45

lg-ga 2, sest ta ei ole välja toonud, kuidas pangakonto väljavõttega tutvumine võib tekitada olulist kahju teisele korteriomanikule või kolmandale isikule. Avaldaja täpsustas oma nõuet maakohtu menetluses selliselt, et ta palub puudutatud isikul võimaldada avaldajal tutvuda pankade kinnitatud kõikide puudutatud isiku pangakontode väljavõtetega ajavahemiku kohta

1. jaanuar
2. a kuni
3. veebruar
4. a (pangakontode väljavõtted).
5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Puudutatud isiku vastuväidete kohasel ei tulnud avaldaja kohtumisele, kus ta oleks saanud dokumentidega tutvuda. Sinna tuli avaldaja abikaasa O.P., kes ei ole korteriühistu liige ja kellele korteriühistul ei ole kohustust edastada delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid dokumente. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik peaks talle esitama pangakontode väljavõtted, ning avaldaja ei ole ka põhjendanud, millist puudutatud isiku tegevust ta soovib nende kaudu kontrollida. Puudutatud isiku kui 71 liikmega korteriühistu juhatus seatakse ebamõistlikku olukorda, kui ühistu peaks igale oma liikmele eraldi hakkama tutvumiseks esitama pangakontode väljavõtteid.

§ 45lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve.

Eelkõige on võimalik, et korteriühistule teeb makseid korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest.

1. Harju Maakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ja rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 810 eurot (s.o õigusabikulu) ja määras, et avaldajal tuleb tasuda puudutatud isikule menetluskulude hüvitiselt 810 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Maakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust kohaldada

§ 45lg-t 1.

Avaldaja on esmalt taotlenud dokumentidega tutvumise õigust puudutatud isikult ning viimase juhatus on dokumentide tutvumiseks esitamisest, täpsemalt pangakontode väljavõtetega tutvumiseks esitamisest, keeldunud. Kuid avaldaja ei ole põhjendanud, milline pangakontode väljavõtetel olev info võib osutuda talle kasulikuks hindamaks puudutatud isiku tegevust (nt osutatud teenuste eest või hoone korrashoiuga seotud vms korteriühistu makstavad tasud jne). Seega pole avaldaja piisavalt selgelt esile toonud, millise konkreetse viie aasta vältel pangakontode väljavõtetel oleva teabega tal on põhjendatud huvi tutvuda. Korteriomanikel on

§ 45

lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuid dokumendid ja pangakontode väljavõtetelt eelduslikult saadav teave peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Sealhulgas peab kohtu arvates olema piisavalt piiritletud ka pangakontode väljavõtetel olev info, mis võib avaldajale olla tema enda arvates kasulik. Avaldaja ei ole samuti põhjendanud, mis põhjusel on tema jaoks vajalik välja nõuda just viie aasta pangakontode väljavõtted. 2

§ 45

lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Seega on korteriomanikul kaks erinevat õigust: esimene – saada teavet korteriühistu tegevuse kohta, teine – tutvuda korteriühistu dokumentidega. Seega on maakohtu hinnang, et avaldaja ei ole põhjendanud, milline pangakontode väljavõtetel olev info võib osutuda avaldajale kasulikuks hindamaks korteriühistu tegevust, vastuolus

§ 45lg-s 1 sätestatuga.

Eelnimetatud säte ei pane korteriomanikule kohustust põhjendada, miks ta soovib dokumentidega tutvuda. Sama sättega on vastuolus maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole piisavalt selgelt esile toonud, millise konkreetse viie aasta vältel pangakontode väljavõtetel oleva teabega tal on põhjendatud huvi tutvuda. Maakohus jättis hindamata avaldaja vastuväite, et

§ 45

lg 2 seab kindlad kriteeriumid selle kohta, millal on korteriühistu juhatusel õigus dokumentidega tutvuda võimaldamisest keelduda. Vaatama sellele, et puudutatud isik ei tõendanud, mil viisil tema pangakontode väljavõtetega tutvumine võib tekitada olulist kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute õigustatud huvidele, tegi maakohus seadusega vastuolus oleva lahendi, jättes avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas ja muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega, mida ringkonnakohus ei muutnud ning sellest tulenevalt neid põhjendusi ei korranud. Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus järgmist.

§ 45

lg 3 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Maakohus on oma

1. oktoobri
2. a määruse p-des 8 ja 9 täitnud õigesti selgitamiskohustust. Vaatamata maakohtu vastavatele selgitustele, ei esitanud avaldaja oma nõude põhjendust, jäädes seisukohale, et ta ei peagi seda tegema. Seetõttu on maakohus jätnud avalduse õigesti selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata ega saanudki asuda hindama seda, kas puudutatud isik on avaldaja nõutud teabe ja dokumentide andmisest keeldunud põhjendatult või mitte. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole avaldaja jätkuvalt esile toonud, millisel põhjusel ta puudutatud isiku viie aasta pangakontode väljavõtteid vajab. Arvestades seda, et nõude esitamist põhjustanud asjaolud tuli kohtu ette tuua avaldajal endal ning kohtul ei ole õigust ise kohtusse pöördunud isiku eest tema nõuet sisustada, puudus ringkonnakohtul seaduslik alus maakohtu määruse muutmiseks ja avalduse rahuldamiseks. 3

§ 45

lg 1 avaldajale kui korteriomanikule õiguse tutvuda puudutatud isikult nõutud dokumentidega, seadmata sellise õiguse teostamist sõltuvusse dokumentidega tutvumise soovi põhjendamisest. Vastupidi,

§ 45

lg-st 2 tulenevalt lasub puudutatud isikul kui korteriühistul kohustus põhjendada dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumist ning keeldumise aluseks saab olla vaid see, et tekkida võib oluline kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole oma keeldumist selliselt põhjendanud.

1. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kohtute määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada (TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1) ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
3. Asjas on tuvastatud, et avaldaja on korteriomanik, st puudutatud isiku kui korteriühistu liige.

§ 45

lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada ühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda dokumentidega tutvuda, (kuni 31. jaanuarini 2023. a kehtinud)

§ 45

lg 3 alusel nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. 11.

§ 45

lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks seega esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Kohtud on tuvastanud ning pooled ei vaidle selle üle, et eelnimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud. 12. Korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslik alus on sätestatud

§ 45lg-s 1.

Erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on

§ 45

suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, 4

§ 45lg 2).

1. Juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. 13.
2. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3. aprilli
4. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse § 1 lg 1 p 1). Kolleegiumi hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p‑de 1 ja 2 mõttes. 13.
5. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldmääruse art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art‑s 6 toodud tingimusele. Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (üldmääruse art 5 lg 2), kes on

§ 45

lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (üldmääruse art 4 p 7). 13.3. Kolleegiumi hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (

§ 45

) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt üldmääruse art 6 lg 1 p-st c koostoimes

§ 45lg-ga 1.

13.4. Isikuandmete töötlemine on piiratud selle eesmärgiga, milleks isikuandmeid algselt koguti (üldmääruse art 5 lg 1 p b). Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (vt

§ 34

lg 2), mistõttu kogub ja töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid algselt koguti, on lubatav üldmääruse art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui selline õigus tuleneb riigisisesest õigusest. Kõnealuse korteriomaniku teabenõude puhul on selliseks õiguslikuks aluseks

§ 45lg 1.

13.5. Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea

§ 45

lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks (vt käesoleva määruse p 12), peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama 5

§ 45

lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud.

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eelkirjeldatud põhimõtteid arvestades hindama, kas ja missuguses ulatuses on korteriühistul õigus ja kohustus avaldaja taotletud dokumentidega tutvuda võimaldamisel avaldada teiste isikute isikuandmeid. Maakohus peab mh andma avaldajale võimaluse täpsustada, kas ja millises ulatuses ta soovib, et pangakontode väljavõtetest nähtuksid ka teiste isikute isikuandmed.
2. Puudutatud isik on ühe vastuväitena avaldusele tuginenud ka sellele, et avaldajaga kokku lepitud ajaks tuli dokumentidega tutvuma avaldaja asemel tema abikaasa, kes ei ole korteriühistu liige. Kolleegium selgitab, et

§ 45

lg-s 1 sätestatud nõuet dokumentidega tutvuda võimaldamiseks võib korteriühistu juhatusele esitada iga korteriomanik nii isiklikult kui ka volitatud esindaja vahendusel. Esindaja valiku üle otsustab korteriomanik, kes võib esindajat, kelleks ei pea olema korteriühistu liige, kasutada ka dokumentidega tutvumisel. 16. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6