Väärteoasi 4-24-343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kae

§ 224

lg 2;

§ 224lg 3 p 1 järgi.

Kaebuse esitaja Marko Katsalainen ja tema esindaja Aare Siir. Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova. RESOLUTSIOON Jätta Marko Katsalainen kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.01.2024 otsuse peale väärteoasjas nr. 2317,23,012278 tema karistamises

§ 224

lg 2,

§ 224lg 3 p 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220245002251. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p-des 2 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 14.06.

1. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad:
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.01.2024 otsusega väärteoasjas 2317,23,012278 karistati M. Katsalaineni Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. M. Katsalainenile heidetakse ette, et ta 21.12.2023 kell 20:52 ajal Tallinn – Saku – Laagri teel suunaga Jaama tn, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg.
3. 23.01.2024 esitas M. Katsalainen Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt saab kaebaja aru nii, et menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis on elulisi asjaolusid kirjeldatud just selliselt, et kaebaja saaks mootorsõiduki joobes juhtimises süüdi mõista. Siiski on politsei väärteoprotokolli koostanud saadud väidetavast joobes juhi infost lähtuvalt, mitte aga eluliselt selliselt, et kogu tegevus toimus Saku Rimi parklas kui politsei kaebaja juurde tuli.
4. Kaebaja ei saa olla nõus sellega, et politsei kirjeldas toimunut teistmoodi kui see eluliselt aset leidis ja asus inkrimineerima süütegu mida kaebaja ei ole toime pannud ehk mootorsõiduki joobes juhtimist. Politsei on kirjeldanud, et väärtegu pandi toime Tallinn – Saku – Laagri tee suunaga Jaama tn, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond kuid millest lähtuvalt seda väidetakse ja kuidas on see tõendatud ajaliselt 20.52 kui auto oli pargitud juba 30 minutit Saku Rimi poe parklas.
5. Eluliselt toimusid sündmused järgnevalt: 21.01.2023.a. kella 20.52 ajal oli kaebaja auto Toyota reg, nr XXXXXX pargitud Saku Rimi parklas juba 30 minutit ja kaebaja töötava mootoriga autos, juhi istmel ja tarbis alkoholi. Parklas autos istudes tuli 2 kaebaja auto juurde politseinik ja teavitas, et oli saanud info joobes juhist ja autost mis oli seisnud Sakus COOP poe juures ja seejärel sõitnud Saku Rimi kaupluse parklasse ja seejärel allutas politseinik kaebaja joobe kontrollile. Kaebaja allus politsei korraldustele ja politsei tuvastas joobe, peale mida viidi kaebaja Keilasse tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Selliselt tuvastati kaebajal alkoholijoove.
6. Keilas asuti vormistama kaebajale väärteoprotokolli milles kirjeldatakse toimunut mitte selliselt nagu see eluliselt oli. Protokollis on märgitud väärteo toimepanemise kohaks Tallinn – Saku – Laagri tee suunaga Jaama tn, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond kuid eluliselt tuli politsei protokollis märgitud ajal 20.52 Saku Rimi kaupluse parklas oleva pargitud auto juurde ja väärteo toimepanemise kohaks tuli märkida Saku Rimi kaupluse parkla.
7. Protokollis on väärteokirjeldusena välja toodud, et juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis Tallinn – Saku – Laagri tee suunaga Jaama tn, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond ja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg kuid millisel kellaajal kaebaja seda pidi tegema ja kas sellel ajal oli kaebajal joove on selgusetu ja tõendamata. Saku Rimi parklas pargitud autos juhi kohal istudes ei juhtinud kaebaja autot ja oli seal olnud juba 30 minutit enne kui politsei tuli.
8. Politsei poolse kirjelduse põhjal võib aru saada, et politsei on väärteoprotokollis eluliselt toimunut kirjeldanud nii nagu oleks politsei ise näinud sõiduki juhtimist kaebaja poolt või on tuvastanud läbi tunnistajate ütluste, et kaebaja juhtis märgitud teel ja ajal oma mootorsõidukit ja oli sellel ajal alkoholijoobes. Selline väärteokirjeldus on põhjendamatu ja vale ning juriidiliselt on kaebajale inkrimineeritud väärtegu kuritahtlikult. Eluliste asjaolude tõttu ei saa kaebajale süüks panna, et ta juhtis mootorsõidukit teatud teel ja teatud ajal joobeseisundis kuna seda ei ole tuvastatud ega tõendatud. Kaebaja saab õiguslikult aru, et töötava mootoriga pargitud autos ei ole keelatud juhi kohal istuda ja alkoholi tarbida seega puuduvad teos väärteotunnused.
9. Politsei alustas väärteomenetlust kuna tegutses teatajalt saadud infost lähtuvalt, et Saku COOP kaupluse parklast Saku Rimi kaupluse parklasse tuli mootorsõidukit siiski juhtida ning asuti eeldama, et mootorsõiduki juht oli nimelt joobeseisundis kuid see asjaolu ei ole õiguslikult tõendatud. Politsei on selles asjas oma tööd teinud lubamatult ja on võltsinud väärteokirjelduses faktilisi asjaolusid ja soovinud eluliselt toimunust jätta teistsugust ettekujutust. Vaatamata sellele, et kaebaja andis politseile oma ütlused ja selgitas ning põhjendas, et toimunut kahetseb siiralt, et ta sellise olukorra tekitas ja hakkas poe parklasse pargitud autos alkoholi tarbima ning politsei pidi sekkuma.
10. Lähtuvalt ülaltoodust palub kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebaja teos puuduvad väärteotunnused siis lõpetada käesolev väärteomenetlus ja tühistada väärteoasja nr 2317,23,012278 otsus. Juhul kui kohus leiab, et Saku Rimi parklas pargitud sõidukis, millel töötas mootor ja milles kaebaja istus juhi kohal ning tarbis alkoholi ja sellises teos esinevad väärteotunnused või kui sellisele elulisele faktilisele asjaolule tuginevalt eelnes kaebaja poolt mootorsõiduki joobes juhtimine mis on väärteomenetluses kogutud tõenditele tuginevalt elulistele asjaoludele vastavalt tuvastatud, siis palub kaebaja kergemat karistust.
11. Kaebaja palub asi lahendada kirjalikus menetluses. 3
12. 25.01.2024 esitas kohus M. Katsalaineni kaebuse kohtuvälisele menetlejale ning palus teatada, kas menetleja soovib kohtuistungist osa võtta või on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Samuti palus kohus esitada väärteoasja kirjalikud materjalid.
13. 05.02.2024 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja materjalid ning selgitas, et soovib asja arutamist kohtuistungil ning kutsuda kohtusse tunnistajana M. P. ja I. P.
14. 06.02.2024 rahuldas kohus kohtuvälise menetleja taotluse, võttis M. Katsalaineni kaebuse menetlusse ning määras kohtuistungi toimumise aja. Menetlus kohtus:
15. Kohtus jäi kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde juba kaebuses toodud asjaolude põhjendustel. Kaebaja esindaja selgitas, et kaebuse puhul on väärteoprotokollist lähtuvalt väärteokirjeldus protokolli kirja pandud teataja ütluste kohaselt, kui ta tegi väljakutse. Seda sõidufakti politsei ise ei ole näinud ja väärteokirjeldusest lähtuvalt sõiduk sõitis Tallinn-Saku-Laagri mnt-l tänavate vahel Pargi tn- Jaama tn suunas, toimus dokumentaalselt tõestatult, et kui juhtumine toimus kell 20:52 siis politsei tegi esimese menetlustoimingu 21:
16. see on indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sealt on möödas mitte 10 minutit vaid 21 minutit. Mis puudutab kas ta selle väärteokirjelduse ajal ja kohal oli ka alkoholijoobes seda keegi tuvastanud ei ole. Joove tuvastati pärast selle konkreetse kirjelduse toimepanemist seal parklas kus toimus alkoholi joomine. Ehk kui seal parklas toimus juhi joobeseisundi kontroll, siis seda võib nimetada juba eraldiseisvaks tegevuseks mida ei saa seostada enam eelnevalt toime pandud juhtimisega. Tänase seadusandluse kohaselt pargitud või seisvas autos juhi koha peal alkoholijoobes olles ühtegi karistust ette ei ole nähtud. Sellest lähtuvalt pidi ka politsei aru saama, et tema tegevus võis olla ennetav, aga mitte isikule süü inkrimineerimine. Miks isik kirjutas sellise tunnistuse nagu ta seal kirjutas, põhjus on selles, et ta on näinud mis juhtub siis kui politsei tegevusele ei alluta või asutakse kaitsma oma õigusi. Kui kohus leiab, et antud juhul kogu sellest väärteomenetlusest lähtuvalt on võimalik ja saab inimesele inkrimineerida joobes juhtimise süüd, siis tuleb selle kohta eraldi otsustada mis edasi saab. Kui kohus leiab, et see on karistatav siis soovitakse kergemat karistust.
17. Kohtuistungi toimumise ajaks muutis M. Katsalainen oma kaebuses esitatud positsiooni ja hakkas tunnistama, et Coop parklast ta tegelikult sõitis Rimi parklasse ent oli kaine. M. Katsalainen ise selgitas, et 21.12.2023 õhtul oli tal kodus elukaaslasega väike tüli, peale mida läks kodunt Coopi kust ostis rummi. Läks autosse, istus seal, mõtles oma probleemide üle. Väide, et autos tukkus, ei ole õige. Võis küll tunduda, et oli magavas asendis, kuid tegelikkuses mõtiskles ta silmad kinni oma probleemide üle. Ta ei tea kui kaua ta Coop kaupluse parklas oli, aga kuna koju ka ei tahtnud minna, siis sõitis sealt edasi Rimi parklasse. Ja siis seal tarbis alkoholi, aga selle teadmisega, et see auto jääb sinna ja sealt läheb jala koju. Ta mäletab seda hetke, et politseinik tuli tema juurde ja koputas aknale. Tunnistab, et tal oli rummipudel juhiistme ukse vahel. Politseile tunnistas sõiduki juhtimist asjaolul, et kuna ta oli tarvitanud alkoholi, siis ta väljendas ennast ilmselt valesti. Tegelikult tahtis ta öelda, et tarbis alkoholi kohapeal, mitte, et olles enne tarbinud alkoholi ja siis sõitis parklasse. Ta oli Rimi parklas olnud kuskil 20 minutit, kui politsei saabus. Pudeli avas ta siis, kui Rimi parklasse jõudis. 4
18. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja süü on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et indikaatorvahendi kasutamise protokoll on haldusmenetlusakt mitte menetlustoiming lähtuvalt VTMS-st. Samuti selgitab, et joobe seisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll on indikaatorvahendi kasutamise protokolli lahutamatu osa, nad on koostatud ühe dokumendi peal, mistõttu ei saa rääkida, et ei ole teada mis kuupäeval ja mis kellaajal oli isik allutatud toimingule ja millal oli see protokoll koostatud. Seega oli protokoll koostatud 21.12.2023.a. Menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajale ei ole etteheidetud rikkumist pargitud autos joobes istumine vaid mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kaitsja kõnes, et kaebuse esitaja on näinud televisioonis kuidas politsei käitub, seda kaebuse esitaja ise ülekuulamisel rääkinud ei ole. Kohtuväline menetleja proovis seda selgitada, esitades küsimuse, miks kaebuse esitaja oli ehmunud. Kaebuse esitaja ei ole sellele vastanud, seega kohtuväline menetleja peab seda väidet mis oli kaitsja poolt esitatud asjasse mittepuutuv. Kohtuistungil menetlusaluse isiku antud ütlustega arvestada ei saa kuivõrd need on antud eesmärgiga eksitada kohut ning tuleb arvestada 21.12.2023.a. antud ütlustega kuivõrd kohtuväline menetleja peab neid usaldusväärseks. Kaebuse esitajal ei olnud aega välja mõelda kaitsetaktikat ning kaebuse esitaja on kaks korda tunnistanud ametnikele, et ta juhtis joobes mootorsõidukit. Menetlejale teadaolevalt on kaebaja emakeel eesti keel ja ta on selgelt väljendanud ennast ütlustes, et ta juhtis mootorsõidukit. Seega ei saa rääkida valest tõlgendamisest või valesti aru saamises asjadest. Tunnistaja M. P. oli hoiatatud valeütluste andmise eest ning kriminaalvastutusest. Seega ei ole alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kui patrull jõudis kohale, siis patrulli liige tunnistajana rääkis, et kaebuse esitaja magas sõidukis. See viitab sellele, et joove oli niivõrd suur, et ei ole eluliselt usutav, et 10 minutiga kui politsei jõudis kohale, see alkoholi sisaldus jõuab selle tasemini, et inimene jääb magama. Kaebuse esitajal oli tuvastatud joove 0,61mg/l mis tähendab, et see on oluliselt kõrgem keskmisest joobest mis on sanktsioonis sätestatud. Kaebuse esitajal on üks kehtiv karistus liiklusalase rikkumise eest, mis on küll täidetud, aga see ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik pani uuesti enamohtliku väärteo toime, millega ta reaalselt seadis ohtu nii enda elu ja tervise kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetleja leiab, et kogu see protsess, mis kohtus aset leiab, on tingitud sellest, et menetlusalune isik tahab endale tagasi saada juhtimisõigust ja proovis igatpidi eksitada kohut. Kohtuistungil ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, karistus on kooskõlas isiku süü suurusega, seega palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu järeldused:
19. M. Katslainen ja tema esindaja vaidlesid intensiivselt vastu kohtu otsusele korraldada kaebuse lahendamiseks kohtuistung ning soovis järjepidevalt lahendada kaebust kirjalikus menetluses. Esindaja viitas asjaolule, et kohtuvälise menetleja taotlust täiendava tunnistaja küsitlemiseks ei ole võimalik väärteomenetluse seadusest tulenevalt rahuldada. Kaebus on esitatud kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluse ja sellele tugineva otsuse tühistamise nõudes, mis on kaebuse maksimaalne piir ning midagi enamat selles arutada ei ole.
20. Väärteomenetluse eripärast tulenevalt ei ole pärast väärteoasja otsuse tegemist võimalik vaidlusaluseid tõendeid muuta ega lisada sest selleks puudub menetluslikult 5 õigus. Menetlusaluse isiku esialgne süü tunnistamine esineb siis kui tal on süüst vale ettekujutus või ollakse toimunust valesti aru saadud. Seejuures esineb alati hirm selles, et kui politseile meelepäraseid ütluseid ei anta või koostööd ei tehta siis loetakse isik joobes agressiivseks või vägivaldseks isikuks ja pannakse kainenema. Hiljem ei ole võimalik vastupidist tõestada. Antud juhul toodi isik koju. Menetlusaluse isiku ütlused ei tähenda, et politsei võib väärteomenetluses süüd kuidagi kergemalt tõendada muuhulgas ka juhul kui menetlusalune isik süüd tunnistab ja kahetseb.
21. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Arvestada tuleb sellega, et kohtuväline menetleja on hilisemalt lisanud dokumendi mida väärteoprotokollis ei ole kajastatud. Väärteoprotokolli sisu ei vasta eluistele asjaoludele ja ilmselgelt on toimunu tehiolud protokollis kirja pandud muudetud kujul. VTMS § 133 ei sisalda lisatunnistajate kutsumist ega küsitlemist ning kaebus tuleb esindaja hinnangul arutada kirjalikus menetluses.
22. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning selgitab, et VTMS § 120 reguleerib asja lahendamise kirjalikus menetluses, mille kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
23. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses, kus tõendite vahetut ja suulist uurimist ei toimu, võib kohus tugineda uuele tõendile üksnes juhul, kui kohtumenetluse pool on sellest tõendist teavitatud ja kumbki pool ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Ehkki VTMS 120 lg 3 räägib otsesõnu üksnes „koos kaebusega“ esitatud uuest tõendist, tuleb kaitseõiguse tagamiseks seda sätet kohaldada ka juhul, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu poolt kogutud uue tõendiga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2006 otsus asjas nr 3-1-1-16-06). Käesoleval juhul on kohtumenetluse pool ehk kohtuväline menetleja taotlenud asja lahendamist kohtuistungil ning taotlenud ka täiendava tunnistaja küsitlemist. Seega on välistatud asja lahendamine kirjalikus menetluses.
24. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.
25. Vastab tõele esindaja viide, et VTMS§ 133 ei näe ette täiendava tunnistaja küsitlemist, kuid kohus juhib tähelepanu, et nimetatud paragrahv näeb ette kohtu jaoks kaebuse lahendamiseks selgitatavad küsimused mille lg 2 kohaselt tuleb kohtul tuvastada, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kuivõrd M. Katsalainen asus oma kaebuses seisukohale, et etteheidetavat tegu tema toime pannud ei ole, on igati asjakohane et VTMS § 133 sisalduvate küsimuste lahendamiseks tuleb rahuldada kohtuvälise menetleja taotlus arutada kaebust kohtuistungil ning kuulata üle täiendav tunnistaja. 6
26. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistaja I. P.´i, kes selgitas, et kaebaja ei ole talle tuttav. Ta käis 21.12.2023 Saku Coop kaupluses ja tema tähelepanu äratas üks auto, mille tuled põlesid, mootor töötas ja seest kostus muusikat. Ta emalt vaatas ja nägi, et juht on roolis. Rohkem ta sellesse ei süvenenud ning läks toidukraami koju viima. Kodus jäi aga midagi kripeldama ja ta sõitis koos naisega sinna tagasi. Parkis oma auto Saku Coop kaupluse kõrval olevasse Minimarketi parklasse, kus seesama auto jätkuvalt seisis. Tunnisaja vaatas, et juht magab ja mõtles, et äkki tal on mingi terviserike ning hakkasid teda järgima. Isik oli sõidukis üksinda ja magas pea rooli peal. Kuna juht jätkavalt magas otsustasid nad naisega Häirekeskusesse helistada, et kiirabi kutsuda. Nad istusid oma autos ja tunnistaja oli Häirekeskuse kiirabitöötajaga ühenduses ja äkki mõne minuti pärast pani see auto tagurpidi käigu sisse ja sõitis parklast minema. Kuna Tallinna mnt-l on kiiruse piirang 40km/h, siis kindlasti sõiduk ületas lubatud kiirust ja sõitis Saku Rimi kaupluse poole Tallinna mnt-l. Häirekeskusega jätkuvalt suheldes arvas tunnistaja, et ilmselt ei ole tegu terviserikkega küll aga vaid võib olla isik alkoholijoobes ning Häirekeskus ühendas ta politseiga, kellel ütles ka sõiduki numbri. Nad sõitsid naisega sellele autole järgi ja tunnistaja nägi, kuidas auto sõitis Rimi parklasse. Aga sel hetkel oli juba politseipatrull Saku Õlletehase parklas. Ta andis politseile kõik selgitused ning patrull läks seda autot kontrollima. Tunnistaja kinnitas, et sõiduk oli tema vaateväljas kogu aeg, kui sõitis ühest parklast teise. Vahemaa parklate vahel on kuskil 500 meetrit. Politsei küsis kas tunnistaja on see helistaja, ta vastas jaatavalt ja rääkis neile sama jutu, mida Häirekeskuselegi. Hiljem helistati talle jaoskonnast tagasi, öeldi, et juht tunnistas oma viga, kas tunnistaja on nõus tunnistusi andma, kui menetleja soovib seda ning tunnistaja vastas jaatavalt. Miks teda ikkagi tunnistajana lõpuks üle ei kuulatud arvas tunnistaja, et selleks ilmselt ei tekkinud vajadust, kuna isik tunnistas oma süüd.
27. M. Katsalaineile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg, mitte sõidukis istumist ja seal alkoholi tarvitamist nagu M. Katsalainen on kogu kaebemenetluse väitnud. Seega on kohtule mõistetav kaebaja ja tema esindaja soov arutada kaebust kirjalikus menetluses tunnistajat välja kutsumata, kuna tõsikindlalt kinnitab juhtimisefakti justnimelt tunnistaja I. P.
28. Kohus loeb I. P. ütlused usaldusväärseks. Tal puudub igasugune side kaebaja isikuga ning Häirekeskuse poole pöördus tunnistaja ilmselt sooviga abistada kaaskodanikku. Tunnistaja selgitas, et ta oli kaebaja sõidukiga pidevalt silmsides, nägi kui tunnistaja ärkas, gaasi vajutas ja parklast minema sõitis järgmisesse parklas kus tunnistaja juba kohtus politseiga ning ka neile sõiduki juhtimise fakti kinnitas. Kohtul tunnistaja ütlustes alust kahelda ei ole seda enam, et tema ütlused riimuvad täies mahus ka kohtus avaldatud Häirekeskuse kõnesalvestusetutega.
29. Väärteoasja toimikusse on lisatud väärteoasjas nr 2317,23,012278 tõendusmaterjalina CD-l videosalvestis, millelt nähtub, et tunnistaja I. P. helistab 21.12.2023 kell 20.46 häirekeskusesse ja selgitab, et Saku Coop kaupluse kõrval parklas pargib auto Toyota XXXXXX, auto aknad on lahti, seest kostub kõva muusikat ning autos olev isik magab sügavalt, pea kaldu armatuuri kohale. Tegemist on umbes 30-40 aastase meesterahvaga. Tunnistaja pakub kohale saata kiirabi, sest ta ei tea, kas isik on purjus või on tal mingi terviserike. Ise ta vaatama minna ei julge, kartes et äkki autojuht on purjus ja põgeneb ärgates sündmuskohalt. Häirekeskus lubab kiirabi kohale saata. 7
30. Mõne minuti pärast samal kuupäeval kell 20.50 helistab tunnistaja uuesti Häirekeskusesse tagasi ja teatab, et juht lahkus kiirendades parklast ja sõidab praegu mööda Tallinna maanteed Rimi kaupluse poole. Tunnistaja palub saata kohale politsei. Tema hinnangul pani juht ärgates kiiresti käigu sisse ja suurel kiirusel kihutas parklast minema. Tunnistaja sõidab kõne ajal Toyotale järgi ja jagab Häirekeskusele selgitusi. Ta räägib, et nad jõudsid nüüd Rimi kaupluse parklasse ja juht parkis auto ära. Tal on kahtlus, et juht võib purjus olla ning palub kohale saata kiirabi asemel politsei.
31. Seega toetavad I. P.i ütlusi täiel määral ka kohtule esitatud videosalvestised, mille kuulamisel ei tekkinud kohtul kahtlustki, et M. Katsalainen juhtis igal juhul oma sõidukit vähemalt ajaperioodil mil ta sõitis ühest parklast teise.
32. Kuivõrd M. Katsalainen enda küsitlemise ajal juhtimisfakti ei eitanudki, kuid väidab ei sõites oli ta kaine ja alkoholi hakkas ta tarvitama Rimi Parklasse jõudes, tuleb ka kohtul see asjaolu ära tuvastada, kuivõrd I. P. alkoholi tarvitamist pealt ei näinud ning Rimi parklas tegelesid kaebajaga juba politseinikud.
33. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 12.12.2023 nähtub, et indikaatorvahendiga AlcoQuast 6020 plus tuvastati M. Katsalainenil joove 0,97 ml/l ehk peaaegu 2 promilli. On üldteada, et sellises joobeolekus võib inimene välja näha segaduses, võib olla oimetu ja võimetu asjadest aru saama. Inimene võib vajada abi, et tõusta püsti või kõndida. Ka mäluaugud on sellises staadiumis sagedased, mille tõttu ei pruugi inimene järgmisel hommikul mäletada suurt midagi. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et M. Katsalainenil ilmnesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõnemaneer ning esines häireid ka aja-, isiku ja kohatajus, koordinatsioon oli kergete häiretega. I. P.i ütlused selles osas, et Coop kaupluse parklas magas kaebaja sügavalt valju muusika saatel annavad kohtule aluse nõustuda tunnistaja järeldustega, et kaebaja oligi magama jäänud liigse alkoholi tarvitamise mõjul. Tema asend, pea armatuurilaual oli sedavõrd häiriv, et tunnistaja pidas vajalikuks pöörduda Häirekeskuse poole.
34. Patrullpolitseiniku rinnakaamera videosalvestuselt nähtub, et 12.12.2023 saabub sündmuskohale politsei ning suhtleb M. Katslaineniga, kes istub Rimi parklas oma sõidukis. Politsei küsib, miks M. Katsalainen purjus peaga autot juhtis ning M. Katsalainen möönab videosalvestises, et on joonud rummi ja et tal on kodus probleemid. M. Katsalainen puhub alkomeetrisse ning tal tuvastatakse alkoholijoove. M. Katsalainen avaldab kahetsust ning ta kõrvaldatakse juhtimiselt. Videosalvestuselt nähtub, M. Katsalainen on ilmselgelt alkoholijoobes, ta on segaduses ega oska adekvaatselt politseinikele vastata.
35. Tunnistaja M. P. selgitas kohtus, et töötab PPA Lääne-Harju politseiosakonnas abipolitseinikuna. Ta mäletab 21.12.2023 sündmusi hästi. Nad said väljakutse ja selle saades olid nad Keilas - võimalik joobes juht Sakus ja teate sisu oli selline, et Saku Coop ees on auto, auto mootor töötab, aken lahti, juht magab rooli taga. Mingi hetk sisu muutus, Coopi ees juht oli üles ärganud, sõitnud Rimi juurde. Kui nad jõudsid Rimi juurde siis nägid seda autot. Nende juurde tuli inimene, kes tegi väljakutse, rääkis, mida oli näinud. Kui nad auto juurde jõudsid siis tõesti seal magas mees roolis, automootor töötas ja nende äratamise peale ärkas üles, oli joobe tunnustega, tunnistas, et on sõitnud joobes olekus, tunnistajale jäi ka vormikaamerasse nendevaheline jutt. 8 Isik tegi esimese puhumise tegime kohapeal indikaatorvahendisse, näitas vist 0,80,9mg/l. Nad sõitsid temaga Keilasse kus puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja see näit oli 0,5-0,6mg/l. Paariline tegi kõik menetlustoimingud ära, isik toodi tagasi Sakku, auto jäi parklasse, isik ise ta läks koju. Väljakutsele jõudmine võttis neil aega kõige rohkem 5-10 minutit. Kaebaja oli autos üksinda ning juhiukse vahel oli lahtine rummipudel. Sõiduki liikumist nad ise ei näinud, selle kohta jagaski neile selgitusi kohapeal viibinud tunnistaja, kes oli ka ise teate teinud.
36. Seega nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et väljakutsele jõudsid nad 5-10 minutiga ning kaebaja oli juba magama jäänud ning ärgates silmnähtavalt purjus. Tunnistaja ütlused lükkavad ümber kaebaja enda ütlused, et Rimi parklas viibis ta rohkem kui 20 minutit. M. Katsalainenil tuvastati keskmine joove ja ei ole eluliselt usutav, et kui isik läheb oma sõidukisse mõtisklema ja alkoholi tarvitama, tal üldse mingi ajataju minutilise täpsusega on.
37. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 21.12.2023 annab M. Katsalainen selgitused, et kahetseb väga, et juhtis sõidukit alkoholijoobes. Põhjus seda teha oli isiklik - perekondlikud probleemid. Ta siiralt kahetseb tehtut ja lubab, et see ei kordu enam kunagi. Sõidu pikkus oli kodu juures poeni ja seal parklas ta kinni peetigi.
38. Väärteoprotokolli kohaselt oli teo toimepanemise aeg: 21.12.2023 kell 20:52 ning toimepanemise koht: Tallinn – Saku – Laagri tee suunaga Jaama tn, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond. Kõnesalvestise lehelt nähtub, et esimene kõne häirekeskusesse tehti 21.12.2023 kell 20:46 Nagu tunnistaja I. P. selgitas, ärkas kaebaja mõne minuti pärast peale esimese kõne tegemist üles ja sööstis oma autoga parklast minema ning uuesti helistas tunnistaja Häirekeskusess 21.12.2023 kell 20.50.27, s.t ajal, kui kaebaja oli alustanud juba sõidukiga parklast lahkumist. Seega on väärteo toimepanemise aeg fikseeritud ajaliselt selliselt, et sõiduki liikumine toimus. Samuti on õigesti fikseeritud toimepanemise koht nii tunnistaja I. P. ütlustega kui ka Häirekeskusesse tehtud kõnedega.
39. M. Katsalaineni ütlused selle kohta, et sõidukit juhtis ta kainena ning alles Rimi parklasse jõudes hakkas ta seda tarvitama, loeb kohus paljasõnaliseks sooviks vabaneda lihtsalt vastutusest.
40. Kohus loeb üheselt tuvastatuks, et M. Katsalainen juhtis mootorsõidukit joobeseisundis vähemalt Coop parklast kuni Rimi parklani. Võimalik et ta ei olnud alkoholi tarvitanud enne Coop parklasse saabumist. Osaliselt kinnitas seda ka M. Katsalinen ise, kes selgitas, et alkoholi ostis just Coop kauplusest. Ei ole ka tuvastatud, kui kaua ta Coop parklas viibis, kuid ilmselt pidi see aeg olema piisavalt pikk, et endale 2 promilline joove tekitada ja magama jääda. Ka magada sai ta üsna pikalt, sest tunnistaja selgitas, et ta jõudis kaebajat jälgida, koju minna ja siis tagasi tulla, kuid kaebaja magas jätkuvalt. Aeg kui M. Katsalainen sattus tunnistaja vaatevälja ja tunnistaja juba Häirekeskusega suhtes, M. Katsalainen parklast ära sõitis ja politsei vaatevälja sattus olid sedavõrd lühike, et ei ole eluliselt usutav, et 10-15 minutilise politsei saabumise ajaga jõudis M. Katsalaien ennast Rimi parklas sellisesse joobesse juua ja ka uuesti uinuda. Asjaolu, et M. Katsalainen sõidukit juhtis, on tõendatud tunnistaja I. P. ütlustega. 9
41. Alkoholisisaldus M. Katsalaineni väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066, mis omas kehtivat taatlust (taatlemistunnistus TTRC-23/00110) ja mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning MõõteS § 5 lg 1 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.
42. Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. Liiklusnõuete rikkumise õigusnorm tuleneb

§ 69

lg 3-st, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

1. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M. Katsalainen pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu. M. Katsalainen pidi olema teadlik, et mootorsõiduki juhtimine alkohoolses joobes on keelatud tegevus. Tal puudus tegelikult igasugune vajadus oma sõidukiga Coop kaupluse parklast lahkuda Rimi kaupluse parklasse. Pigem viitab selline käitumine joobeastmele, mil isik oma tegevusi analüüsida ei suuda. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et Rimi parklasse jõudes jäi kaebaja uuesti magama.
2. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et M. Kastalaineni poolt

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 43. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 44.

§ 224

lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks võimaldab

§ 224

lg 3 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M. Katsalaienile määranud karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses ning 10

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.

1. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja on hinnanud, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub, et raskendavad asjaolud puuduvad, kuid käesolevaks ajaks puuduvad ka kergendavad asjaolud. Kuigi M. Katsalainen algselt kahetses toime pandut, on ta kaebemenetluses hakanud kõike eitama ja ennast õigustama, seega ei saa enam rääkida karistust kergendavast asjaolust.
3. M. Katsalainenil tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,56 mg liitri kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi neli korda suurem, mistõttu oli menetlusalune isik juhile keelatud seisundist kahtlemata teadlik olnud ega saanud seetõttu süütegu toime panna ettevaatamatusest. Vähetähtis ei ole antud väärteo puhul ka asjaolu, et see pandi toime õhtusel ajal, mil liiklus on aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus kõnealuste rikkumiste korral suur. Kõrgendatud ohule viitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud politseiametniku hinnang menetlusaluse isiku reaktsioonikiirusele, aja-, isiku- ja kohatajule ning koordinatsioonile - need on hinnatud häirituks. Menetleja hindab menetlusaluse isiku süü suureks ning kohus nõustub sellega. Kohtu hinnangul on

§ 224näol tegemist enamohtliku väärteoga.

Kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust ning sellest tulenevalt hindab ka kohus M. Katsalainen’i süü keskmiselt suuremaks. 48. M. Kastalainenil on üks kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 3 järgi toime pandud väärteo eest.

Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte.

1. Kohtu hinnangul on M. Katsalainenile määratud põhikaristus keskmises määras põhjendatud ning vastab süü suurusele. Arvestades, et M. Katsalaineni süü on keskmiselt suurem on põhjendatud ka lisakaristusena tema juhtimisõiguse ära võtmine 3-ks kuuks. Kuivõrd M. Katsalainen ise oma rikkumist ei tunnistanud ja ei esitanud kohtule argumente, kas juhtimisõiguse ära võtmine oli menetleja poolt põhjendatud või kas kohus peaks üldse kaaluma juhtimisõiguse tagasi andmist või lisakaristuse lühendamist, puudub ka kohtul vajadus seda omaalgatuslikult sisustada.
2. Kohtu hinnangul sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et liikluses osalemine alkohoolses joobes on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist. 11
3. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.01.2024 otsuse M. Kastalaineni karistamises

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja lisakaristusena

§ 224

lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Määratud rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. 52.

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12