← Eesti

3-24-2341/7

Obsah (4)§ 110§ 111§ 12§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2341 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 15. augusti 2024. a

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tallinna Vangla määras
  2. augusti
  3. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/234 Xile vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuse kaks ööpäeva kartserit. 28 juulil 2024 tablettide jagamise ajal keeldus kaebaja särki selga ja sellele nimesildi panemisest. Kaebaja vaidles valvuriga ja eiras korduvalt korraldust minna kambrisse. Kui kaebaja lõpuks kambrisse läks, viskas ta valvurile vett näkku.
  4. Kaebaja esitas
  5. augustil 2024 vangla käskkirja peale vaide. Kaebaja on olnud üksikvangistuses 106 päeva. Kaebajat ei tohi üksikvangistusse paigutada tema vaimse tervise probleemide tõttu. Vangla rikub kaebaja õigusi (põhiseaduse § 18 ja § 28).
  6. Tallinna Halduskohtus registreeriti
  7. augustil 2024 kaebaja kaebus ja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Kaebaja palus Tallinna Vangla
  8. augusti
  9. a käskkirja peatamist asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni, samuti käskkirja tühistamist. 3.
  10. Karistus võib kahjustada kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kaebajal on diagnoositud üksikvangistusest psüühikahäired. Arst on diagnoosinud kaebajal psüühikahäired (depressioon, stress, psühhoosid, ärevus- ja paanikahäire). Kui vaidemenetluse tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks (näiteks karistuse ebaproportsionaalsuse tõttu), pole kartseris viibimise tagajärgi võimalik hiljem tagasi pöörata. Karistust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää kartserisse paigutamiste vahele mõistlikku aega olla tavarežiimil. 3.
  11. Kohus on ennatlikult järeldanud, et kaebajal ei saanud tervisehädasid tekkida (Tallinna Ringkonnakohtu
  12. juuli
  13. a määrus asjas nr 3-24-1298, p 11). Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ta on
  14. veebruaril 2024 kurtnud ärevust ning
  15. veebruaril 2024 stressi, paanikahoogusid, seljavalu, peavalu jm. Vangla psühhiaater on märkinud
  16. veebruaril 2024, et ei saa välistada rahustite manustamise vajadust.
  17. aprillil 2024 märkis psühhiaater, et kuigi absoluutset keeldu kaebajat ajutiselt isoleerida psühhiaatrilistel põhjustel pole, tuleb järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Üksikvangistus 106 päeva ei ole mõistlik tasakaal. Seda kinnitab Eesti kohtupraktika, Euroopa Inimõiguste Kohus ja õiguskantsler. 3.
  18. Üksikvangistust ei tohi kohaldada psüühikahäiretega kinnipeetavate suhtes. Ebaterve psüühikaga inimeste ohjeldamine ka lühikese perioodi vältel võib viidata piinamisele ja väärkohtlemisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja 13 päeva jooksul eraldatud lukustatud kambris hoidmist pidada väheintensiivseks riiveks, arvestades kaebaja väiteid tal diagnoositud psüühikahäirete kohta (Tallinna Ringkonnakohtu
  19. juuli
  20. a määrus ajas nr 3-24-1298, p 10). Arstid ei kontrolli kaebaja tervist, kuigi kaebaja on nende poole pöördunud. Vanglaametnikud vastavad kohtule, et vangla kontrollib kaebaja tervist, aga see on vale. Vanglaametnikud ei ole eriteadmistega ning neil ei ole pädevust kaebaja vaimse tervise hindamiseks. Kaebaja karistamine kahjustab ka karistuse täideviimise eesmärki suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda.
  21. Kaebaja esitas
  22. augustil 2024 vangla
  23. augusti
  24. a käskkirja ning teatas alljärgnevatest asjaoludest. 4.
  25. Vanglaametnikud rikuvad ne bis in idem põhimõtet. Määratud distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil (Tallinna Ringkonnakohtu
  26. mai
  27. a määrus asjas nr 3-24-1123, p 13 ja VangS § 65 lg 1 teine lause). 4.
  28. Kaebaja on üksikvangistuses juba 112 päeva. Vanglaametnikud ei luba võtta kartserisse ajakirju ja ajalehti, raamatuid (sh religioosseid), õpikuid, isiklikke dokumente, kirju, fotosid, ristsõnu, sudokusid. Samuti on piiratud võimalus helistada perekonnale, lapsele ja advokaadile. Kartseris olles saab helistada üks kord nädalas 30 minutit.
  29. Tallinna Vangla palub
  30. augusti
  31. a vastuses kaebaja EÕK taotlus rahuldamata jätta. 5.
  32. Vangla ei ole
  33. augusti
  34. a käskkirjaga määratud karistust veel täitmisele pööranud, kuid kavatseb seda teha ajavahemikul
  35. kuni
  36. augustini
  37. Kaebaja kannab vastuse koostamise ajal
  38. juuni
  39. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 määratud kolme ööpäevast kartserikaristust, mis lõppeb
  40. augustil 2024 kell 16.
  41. Kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüüteo, tuleb paratamatult arvestada, et vangla võib talle määrata distsiplinaarkaristuse. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus arvestama EÕK taotluse lahendamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka 2

(6)2
(6)üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Karistuse suhtes EÕK kohaldamise korral võib tekkida olukord, et kinnipeetav pääseb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarkaristuse toime panemisest. 5.
  1. Õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita. Kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega. Samas võib EÕK kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. 5.
  2. Vangiregistri andmetel vabaneb kaebaja vangistusest
  3. augustil
  4. Vanglal on võimalik paigutada kaebaja karistuste ära kandmiseks kartserisse veel kolme päeva jooksul. Kui kohus kohaldab EÕK-d vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks, vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks distsiplinaarkaristused täitmisele pöörata. Selline olukord ei ole kooskõlas ei vangistuse täideviimise eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste distsipliinirikkumiste toimepanemise eest. Avalikkuse huvi on see, et vanglas tagatakse distsipliin ja julgeolek. Kehtivas kohtupraktikas on sarnases olukorras leitud, EÕK-d kohaldades otsustaks halduskohus põhivaidluse ette ära. Üldjuhul tuleks kohtul aga EÕK menetluses põhivaidluse ette ära otsustamist vältida. Selliselt EÕK kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19). 5.
  7. Kaebajal on algatatud vaidemenetluses ja kohtuvaidluses vähe edulootust. Vangla on rikkumiste suhtes läbi viinud nõuetekohased menetlused, kinnipeetava süü on tuvastatud ja tõendatud. Määratud karistused on süüteoga proportsioonis ning vaidlustatud haldusaktid on põhjendatud ja kaalutletud. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane ja käskkirjade tühistamiseks puudub alus. Kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi kaaluvad üles taotleja huvi peatada distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtivus vaide- ja kohtumenetluse lõppemiseni. 5.
  8. Käskkirja kehtivuse ega ka üksnes täitmise peatamine ei tooks endaga kaasa kaebaja suhtes suletud režiimi lõpetamist ja tema avatud eluosakonda paigutamist. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi
  9. juuli
  10. a käskkirja nr 1-24/1-2/325 ja VangS § 69 lg 1 alusel kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja on jätkuvalt ohtlik. Kaebaja korrarikkumised on aset leidnud julgeolekuabinõude rakendamise ajal, sh
  11. augusti
  12. a käskkirjaga määratud distsiplinaarrikkumine. Kaebaja on negatiivselt meelestatud vanglas kehtiva korra vastu, eirab süstemaatiliselt ametnike korraldusi, käitub agressiivselt, ähvardavalt, sh visates ametnikku veega ja sülitades korduvalt ametniku suunas. Püsib oht, et avatud eluosakonnas võib kaebaja ohustada teisi, nii ametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid. Vangla ei saa seega talle enne kartserisse paigutamist suletud režiimist n.ö puhkust. Vangla ei või kolmandate isikute julgeolekut ohtu seada. Kaebaja terviseandmetele vanglal ligipääsu pole, kuid ettekirjutust, mis välistaks kaebaja kartserisse paigutamise, meedikud teinud ei ole.
  13. Kaebaja esitas
  14. augustil 2024 uuesti EÕK taotluse, lisades, et vangla pani kaebaja kartserikambrisse
  15. augustil 2024 kell 16.
  16. Kaebaja esitas
  17. augustil 2024 ka vastuväite, milles kordas varasemat. KOHTU PÕHJENDUSED 3
(6)3
(6)
  1. Kaebaja on lisaks EÕK taotlusele
  2. augusti
  3. a käskkirja peatamiseks soovinud ka nimetatud käskkirja tühistamist. Kohus mõistab seda nii, et kaebaja on esitanud lisaks EÕK taotlusele tühistamiskaebuse, kuna EÕK korras ei saa kaebaja nõuda haldusakti tühistamist.
  4. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus vabastab kaebaja

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja EÕK taotluse esitamisel (

§ 111lg 1, § 112 lg 1 p 1).

  1. Kohus tagastab kaebaja kaebuse vangla
  2. augusti
  3. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja on esitanud käskkirja peale küll vaide, ent vaidemenetlus veel kestab. Kaebuse menetlemiseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (

§ 12lg 1 p 4, Vang

S § 11 lg 5). 10. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1 lause 1).

EÕK taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

  1. Inimesel on EÕK vajadus, kui EÕK abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks tal ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent EÕK mittekohaldamine võiks inimese jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. EÕK vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju inimese olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määrus asjas nr 3-14-50441, p-d 10−11).
  4. EÕK kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks kaebaja EÕK vajadus ning seejärel kaaluda tema õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (

§ 249lg 3).

  1. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vaidemenetluse või sellele järgneva kohtumenetluse tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks, pole kartseris viibimise tagajärgi kaebaja tervisele võimalik hiljem tagasi pöörata. Kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kahju, mis kartserikaristuse kandmisega tekib.
  2. Kaebaja taotluse järgi on tal EÕK-d vaja seetõttu, et määratud distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil. Kaebaja leiab, et ta on olnud juba üksikvangistuses üle saja päeva. Samuti on kaebaja seisukohal, et tema vaimne tervis ei võimalda kartserikaristust kanda.
  3. Kui kohus rahuldaks kaebaja EÕK taotluse, saavutaks kaebaja oma eesmärgi enne asja sisulist lahendamist. EÕK abinõu kohaldamine ei ole sellises olukorras välistatud, kuid sellisel juhul peaks EÕK kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. septembri
  5. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
  6. Kartserikaristuse täideviimine tuleb mõistlikuks ajavahemikuks peatada maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel. Kinnipeetavale peab olema sellisel juhul tagatud taastumiseks kahe ööpäeva pikkune paus kartserikaristusest. See nõue kehtib juhul, kui maksimaalne lubatud karistuspäevade arv on täitunud (VangS § 65 lg 1 teine lause ja § 100 lg 1 p 3). Kuigi kaebaja kannab vangla vastuse kohaselt kolme ööpäevast kartserikaristust, ei ole sellele järgneva kaheööpäevase kartserikaristuse lisandumisel 14 4

(6)4
(6)ööpäevane maksimaalne lubatud kartserikaristus täitunud. Järelikult ei ole vanglal kohustust tagada kaebajale kartserikaristuste vahele 48 tunnist pausi.
  1. Täiendava julgeolekuabinõuna vangla
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 1-24/1-2/325 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (VangS § 69 lg 2 p 4) tähendab kaebaja jaoks samuti üksikvangistuses viibimist. Isolatsiooni ulatus on siiski erinev (vt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-18-1895, p 23). Haldusasjas nr 3-24-1417 on vangla selgitanud
  6. mai
  7. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole lukustatud kambris täielikus isolatsioonis. Kaebaja saab käia jalutuskäigul, kirjutada ja helistada lähedastele. Ajavahemikul
  8. kuni
  9. maini 2024 on kaebaja saanud julgeoleku abinõude rakendamise ajal helistada pea iga päev (vastuse lisa 7). Kaebajal võimaldatakse kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid. Kaebaja saab suhelda vanglateenistujatega ning soovi korral kohtuda kaplaniga. EÕK taotlusest ei selgu, et
  10. juuli 2024 käskkirja alusel eraldatud kambris viibimise tingimused oleksid oluliselt teistsugused. Taotlusest nähtub, et ajakirjad, raamatud, ajalehed jm tegevused on kaebajale keelatud kartseris olles.
  11. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole psüühikahäirega kinnipeetava üksikvangistuses hoidmine välistatud. Enne sellise inimese üksikvangistusse paigutamist tuleb hinnata tähtsust omavaid asjaolusid ning konkreetse inimese olukorda. Vajaduse korral tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, nt suitsiidi- või enesevigastamise ohu tõrjumiseks (Euroopa Inimõiguse Kohtu
  12. novembri
  13. a otsus nr 3501/20, Y ja F vs. Eesti, p-d 123–126;
  14. veebruari 2018.a otsus nr 50236/06, G vs. Venemaa, p-d 30– 32, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  15. aprilli
  16. a määrus asjas nr 3-24-855, p 10).
  17. Kohtul on EÕK taotluse lahendamiseks piiratud aeg. Tulenevalt kartserikaristuse kohaldamise tähtajast (alates
  18. augustist 2024), samuti sellest, et kaebaja vabaneb vanglast
  19. augustil 2024, tuleb kohtul teha määrus selle tegemise aja seisuga kättesaadavate andmete põhjal viivitamata, ilma lisaandmeid (sh kaebaja uuemaid tervisekaarte) küsimata. EÕK taotluses märgitud terviseseisundi ja kuupäevade kohta on kaebaja tervisekaardi andmed esitatud haldusasjas nr 3-24-1417 (Tallinna Vangla
  20. mai 2024 vastuse lisa 5). Kohus võtab selle dokumendi praeguse asja materjalide juurde.
  22. mail 2024 on meditsiiniosakonna õendusjuht kinnitanud, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond pakub ja kaebaja saab oma terviseseisundist lähtuvalt meditsiinilist abi. Kaebaja on käinud arstide vastuvõttudel. Talle on määratud ravimid ja koostatud raviskeem. Tallinna Vangla
  23. aprilli
  24. a psühhiaatri visiidi kokkuvõte järgi on kaebaja kompenseeritud seisundis. Raviskeem on kontrollitud ja tunnistatud optimaalseks. Psühhiaater palub järgida mõistliku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, kuid absoluutset keeldu kaebajat ajutiselt isoleerida psühhiaatrilistel põhjustel pole. Ka õendusjuht on kinnitanud, et lukustatud kambris viibimine ei ole kaebajale terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud. Seda, et kaebaja puhul pole välistatud lukustatud kambris viibimine ja kartserikaristuse kandmine, on leidnud ka teine vangla psühhiaater (Tartu Ringkonnakohtu
  25. aprilli
  26. a otsus asjas nr 3-22-775, p 13). Samuti on psühhiaatrid avaldanud arvamust, et kaebaja kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda jaoks soodsamat kohtlemist (Tallinna Ringkonnakohtu
  27. mai
  28. a määrus asjas nr 3-24-1331, p 11).
  29. EÕK taotluse järgi on pärast
  30. mai
  31. a õendusjuhi esitatud kinnitust kaebajal
  32. juulil 2024 diagnoositud depressioon. Vangla selgituste kohaselt ei ole meedikud teinud siiski vanglale ettekirjutusi, mis välistaksid kaebaja kartserisse paigutamise. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks halvenenud niivõrd, et kahe ööpäeva pikkune 5
(6)5
(6)kartserikaristus oleks välistatud. Kahe ööpäevane kartserikaristus on maksimaalset 14-päevast karistust arvestades miinimumilähedane ning pole seega ilmselgelt ebaproportsionaalne. Eeltoodu põhjal ei nähtu seda, et esineks ülekaalukas vajadus EÕK-d kohaldada.
  1. Vangla esitatud vastusest ning selle lisadest nähtub, et kaebaja on eiranud süsteemselt vanglas kehtivat korda, käitub agressiivselt ja ähvardavalt, sülitab ja viskab vett ametnike suunal. Kaebaja käitumist ei ole muutunud ka tema suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine. Nende kohaldamine on iseenesest märk kaebaja ohtlikkusest ja konfliktsusest. Kaebaja ei ole väljendanud kahetsust oma tegude suhtes. Kuigi kaebajal esinevad nii vaimsed kui ka füüsilised terviseprobleemid, ei ole kaebajal õigust eirata vangla korda ning ohustada oma käitumisega teisi inimesi (nii kinnipeetavaid kui ka ametnikke). Vangla kinnitusel vabaneb kaebaja vanglast
  2. augustil 2024, mistõttu on kaebaja kahe ööpäevase kartserikaristuse kandmine võimalik vaid piiratud aja jooksul. Karistuse kandmisest vabastamine võib tuua kaasa kaebaja täiendavad korrarikkumised ja julgeolekuohu vanglas. Seega võib EÕK kohaldamine tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele.
  3. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.