Obsah (11)

§ 424§ 68§ 74§ 50§ 113§ 65§ 55§ 56§ 76§ 73§ 69

1-24-2443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024.a Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2443 (23231553969) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 2 järgi Lühimenetluses Silja Seeder Süüdistatav Andres Rinaldi ik: 37807270267, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, xxxharidus, töökoht: XXX, XXX, xxx. Elukoht: xxx. tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2023 kuni 10.11.2023, elukohast lahkumise keeld kuni 10.11.2024. Varasem karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust: - Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega nr 1-16-5613

§ 424järgi Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. - Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-17-11166

§ 113

lg 1 järgi vangistus 6 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra 3 kuud ja 28 päeva ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algus 15.07.

1. Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega vabastati Andres Rinaldi Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vabanes 18.03.2022 katseajaga kuni 12.11.
2. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1
3. Andres Rinaldi süüdi tunnistada

§ 424lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Andres Rinaldi´le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-17-11166 mõistetud karistusega, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-17-11166 mõistetud ja ära kandmata karistuse osa võrra, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 09.11.2023 kuni 10.11.2023, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.

1. Mõistetud ja ära kandmata vangistuse, s.o tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ära kandmist arvestada alates Andres Rinaldi karistuse kandmisele vanglasse saabumise ajast või tema toimetamisest vangistuse kandmisele.
2. Andres Rinaldi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Andres Rinaldi suhtes lisakaristust ja võtta Andres Rinaldilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 8kuulise tähtaja möödumisel. 8.

§ 55

kohaselt

§ 50

sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Vastavalt LS § 127 sätestatule kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Andres Rinaldi´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 128 (sada kakskümmend kaheksa) eurot ja 10 (kümme) senti ja kohtulikul arutamisel makstud tasu 201 (kakssada üks) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti, kokku määratud kaitsjale makstud tasu 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1559 (tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andres Rinaldi, 1-242443, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andres Rinaldi poolt avaldatud e-posti aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest 2 kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. SÜÜDISTUSE SISU Andres Rinaldit süüdistatakse selles, et tema, olles 25.06.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi (liidetud Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud karistusele), juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 09.11.2023 kella 11:49 ajal Tallinnas Mahtra tn 44 juures mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, (alkoholijoove - tõendusliku alkomeetri lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Andres Rinaldi toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, kuriteo kvalifikatsioon on õige, ei ole takistusi lühimenetluses menetlemiseks ja lühimenetluse eripära on kaitsealusele selgitatud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning lõpuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andres Rinaldi juhtis 09.11.2023 Tallinnas Mahtra 44 juures Tallinnas mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier reg. märgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l). Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 23-25) nähtuvalt vaadeldi DVD plaati kahe helisalvestisega. Esimeselt helisalvestiselt nr. 20231109_114029_055578658.mp3 nähtub, et vene keelt kõnelev naisterahvas helistab 09.11.2023 kell 11.40 Häirekeskusele ja teatab, et Mahtra 44 juures joobes juht istub mootorsõiduki Ford registreerimismärgiga XXXXXX rooli, teataja arvab, et joobes juht võib sõitma hakata. Korrapidaja palub tagasi helistada juhul, kui joobes juht liikuma hakkab. Teiselt helisalvestiselt nr. 20231109_114724_055578658.mp3 nähtub, 3 et vene keelt kõnelev naisterahvas helistab 09.11.2023 kell 11.47 Häirekeskusele uuesti aadressilt Mahtra 44 ja teatab, et joobes juht istub autos, pani turvavöö peale ja hakkas liikuma. Edasi räägib teataja, et näeb politseibussi saabumas. Tunnistaja H. K. ütluste (tl 21-22) kohaselt sai tunnistaja 09.11.2023 koos patrullpolitseinik N. S.ga joobes juhi väljakutse Mahtra 44, Tallinn. Väljakutse kohaselt nägi helistaja hosteli aknast, et joobes mees istus rooli taha. Jõudes kell 11.49 Mahtra 44 juurde nägi tunnistaja sõidukit XXXXXX, mis tagurdas parkimiskohalt välja ja hakkas liikuma nende suunas. Andsid sõidukile vilkuritega peatumismärguande ja juht vaatas nende poole, N. S. viipas juhile käega, et ta seisma jääks, kuid juht eiras seda ja sõitis aeglasel kiirusel edasi. N. S. väljus sõidukist ja andis sõidukile käega peatumismärguande, kuid juht tahtis ka seda eirata ja liikus aeglasel kiirusel edasi. N. S. tegi juhiukse lahti ja juht peatus. Juht oli silmnähtavalt joobes, kõne oli väga aeglane, ümbritsevat ei tajunud, silmad läikisid ja liigutused olid väga vaevalised. Küsimusele, miks ta seisma ei jäänud, ei suutnud ta vastata. Kui isikult korduvalt küsiti dokumenti, ei saanud ta aru mida soovitakse. Isikuks osutus Andres Rinaldi ik

1. N. S. allutas isiku indikaatorvahendiga joobe kontrollile, näit oli 1,01 mg/l. Toimetasid isiku kinnipidamiskeskusesse Linnaaru tee 5/1, Rae vald ning tunnistaja allutas isiku tõendusliku alkomeetriga joobe kontrollile. Tõendusliku lõplik tulemus 0,91 mg/l, sõiduk XXXXXX teisaldati Rahumäe tee 6/
2. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt (tl 12) kasutas patrullpolitseinik N. S. Mahtra 44 juures Tallinnas 09.11.2023 kell 11.49 Andres Rinaldi seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit AlcoQuant6020+, mille näit oli 1,01 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri väljatrükist nähtuvalt (tl 1415) kasutas patrullpolitseinik H. K. Linnaaru tee 5/1, Rae vallas 09.11.2023 ajavahemikul 12.09 kuni 12.14 Andres Rinaldi seisundi kindlakstegemiseks taadeldud (tl 16) tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST (s/n Araf-0013), mille näidud olid 1,04 ja 1,00 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta ning laiendmääramatust 0,09 mg/l madalamast näidust maha arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,91 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 18) nähtuvalt kõrvaldati Andres Rinaldi 09.11.2023 alates kella 11.49 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kahtlustatava Andres Rinaldi ütluste (tl 31-33) kohaselt tunnistab kahtlustatav oma süüd selles, et juhtis sõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXXXXX olles alkoholijoobes, juhtumis kohta ütlusi anda ei soovi, kuna pole midagi öelda. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Seega nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et politsei reageeris väljakutsele, mille kohaselt nähti joobes isikut minemas sõiduki rooli ja politsei kohale jõudes peatati liikuma hakanud sõiduk, mille roolis oli süüdistatav, kelle väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,91 mg/l, s.t eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõidukit, mille liikumine peatati, juhtis süüdistatav ja süüdistatav oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav toimetati Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse, kus tema seisundit kontrolliti taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Selliste andmete pinnalt saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtja oli läbinud mõõtevahendi kasutamise koolituse ja mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit ning mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 4 Andres Rinaldi rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,91 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andres Rinaldi rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Rinaldi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Rinaldi oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Andres Rinaldi´le

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava seisundit kirjeldavatest tõenditest, s.o tunnistaja H. K. ütlustest, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, samuti tõendusliku alkomeetri väljatrükist saab järeldada, et süüdistatav oli süüteo toimepanemisel tugevas alkoholijoobes ja tal oli raskusi ümbritsevast arusaamisega. Arvestades sellist seisundit saab kohus asuda seisukohale, et süüdistatav oli üheselt teadlik oma seisundist ja sellest, et ta on alkoholi tarvitanud ning joobeseisund ei tekkinud tal iseenesest, vaid eelnevast alkoholi tarvitamisest. Kuivõrd tõendusliku alkomeetri näitudest nähtub, et teine näit oli suurem kui esimene näit, siis toimus veel alkoholi imendumine organismis ja süüdistatav asus sõidukit juhtima lühikese aja möödudes alkoholi tarvitamisest. Kuivõrd süüdistatavat on varem samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta varasema elukogemuse pinnalt teadlik alkoholi mõjust organismile, juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik juhile kehtivatest kohustustest ja keeldudest ja üheselt teadlik ka sellise teo keelatusest ning sellest, et selline tegu on endiselt karistatav. Sellest järeldab kohus, et süüdistatava käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Andres Rinaldit on Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega karistatud

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, millest arvestati karistusaja hulka eelvangistus 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 3 kuud ja 28 päeva, milline karistus jäeti

§ 74lg 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga kohaldamata.

Harju Maakohtu 20.09.2017 määrusega pikendati Andres Rinaldile määratud katseaga 4 kuu võrra kuni 25.10.2018 kuigi Andres Rinaldi oli juba 15.07.2017 vahistatud seoses uue kuriteo toimepanemisega. Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega karistati Andres Rinaldit

§ 113

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 aastat ja

§ 65

lg 2 alusel liideti sellele karistusele eelmise, s.o Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega mõistetud, kuid

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kohaldamata jäetud karistus, s.o vangistus 3 kuud ja 28 päeva täies ulatuses, kuivõrd uus kuritegu oli toime pandud eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseajal ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Andres Rinaldile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva, millise karistuse kandmise algust arvestati alates 15.07.2017. Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega 5 vabastati Andres Rinaldi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.11.2023 ja karistusest jäi kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva. Seega, kuivõrd süüdistatavale

§ 424

ettenähtud kuriteo eest mõistetud karistus liideti hiljem, s.o kohtu määratud katseajal toime pandud kuriteo eest mõistetud karistusega, millise kandmiselt oli süüdistatav tingimisi enne tähtaega vabastatud ning süüdistatav pani

§ 424

lg 1 tunnustega uue teo toime 09.11.2023, s.o Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega määratud katseajal, ei olnud Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega

§ 424

ettenähtud teo eest mõistetud karistus karistuste liitmise tõttu kustunud ning süüdistatav Andres Rinaldi oli 09.11.2023

§ 424

lg 1 tunnustega süütegu toime pannes

§ 424

lg 2 märgitud isikuks, s.t süüdistatav pani

§ 424lg 1 tunnustega süüteo toime isikuna, kes on varem sellise kuriteo toime pannud.

Seega pani süüdistatav

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo toime korduvalt.

Süüteo korduv toimepanemine on võimalik nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega. Kui faktilise korduvuse puhul on tegemist korduvate samalaadsete süütegudega, mille toimepanemine tuvastatakse ühes menetluses, siis juriidilise korduvuse puhul on tegemist olukorraga kus süüdistatav paneb samalaadse kuriteo toime isikuna, keda on varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ja see varem mõistetud karistus ei ole uue kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Käesoleval juhul ongi tegemist juriidilise korduvusega. Seega on tõendamist leidnud, et Andres Rinaldi pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, millest vähemalt osa peab olema täitmisele pööratud. Hinnates Andres Rinaldi süü suurust talle

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati joove, mis oli joobe alammäärale suhteliselt lähedal, kuivõrd see näit ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud näidu alammäära 0,75 mg/l 0,16 mg/l võrra. Arvestades sellist näitu võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmine. Samas viitavad kogutud tõendid sellele, et väliste joobetunnuste pinnalt oli süüdistatava joove üle keskmise, kuivõrd ta ei tajunud ümbritsevat ega saanud aru ka tema poole pöördunud isikute sõnade tähendusest, s.t tema taju oli joobe tõttu tugevalt häiritud. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine juhile keelatud seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Käesoleval juhul on aga süüdistatav sellise teo toime pannud korduvalt, olles varem sellise teo eest ka vangistusega karistatud, mistõttu oli ta üheselt teadlik sellest, et see tegu on endiselt karistatav ja ta paneb teo toime katseajal ning see teadmine ei takistanud teda toime panemast uut süütegu. Seega tuleb süüdistatava süüd

§ 424lg 2 tähenduses hinnata keskmiseks.

Kuigi süüdistatav ei jõudnud kuigi pikka maad sõidukit juhtida, mis võiks mõjutada ka süü suurust, leiab kohus, et süüdistatava poolt süüteo toimepanemise lühiajalisus ei sõltunud süüdistatava tahtest, vaid sellest, et teo toimepanemist pealt näinud kõrvaline isik teavitas toime pandavast teost Häirekeskust ja politsei jõudis süüdistatavat peatama enne kui ta kuigi pikalt jõudis sõidukit juhtida. 6 Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 36-37) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, milliseid on kohus analüüsinud ka eespool. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid tuvastanud. Kergendava asjaoluna on arvestatav, et süüdistatav on avaldanud kahetsust toime pandud süüteo osas kohtueelsel menetlusel ja ka viimases sõnas kohtulikul arutamisel, millega kohus ka arvestab. Selline kergendava asjaolu esinemine peaks mõjutama karistust kergendamise suunas, s.o olema aluseks karistuse mõistmisele alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet.

§ 424

lg 2 näeb karistuse ette juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba

§ 424lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, avaldatud kahetsus ning süüteo tehiolud ja ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamine annaksid aluse mõista süüdistatavale karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas on tegemist olukorraga, et

§ 424

lg 2 süüteokoosseisu sisustav korduvus tuleneb sellest, et süüdistatav on

§ 424lg 1 tunnustega teo toime pannud 2016.

aasta juunis, s.o ligikaudu 8 aastat tagasi, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristus

§ 424

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse ja

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei ole

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära kandmisele vähemalt osaliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 3637) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud kohtumäärusega määratud katseajal. Seega kuna süüdistatav vabastati tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt ning uue kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vaid vangistus, ei ole

§ 424

lg 4 p 1 sätestatud põhimõttel enam tähtsust ja kohus peab lähtuma

§ 65lg 2 ja § 76 lg 2 sätestatud põhimõttest.

Kuivõrd süüdistatav vabastati Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud liitkaristusena kohaldatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja ta pani uue kuriteo toime Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega määratud katseajal, siis peab kohus juhinduma

§ 76

lg 8 sätestatud kohustuslikust normist, mille kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 sätestab omakorda, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega kuna

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette vaid vangistuse ja süüdistataval on eelmise kohtuotsuse järgi ära kandmata samuti vangistus, siis tuleb samaliigilised põhikaristused liita ja

§ 65

lg 2 sätestab üheselt, et uue otsusega mõistetavat karistust suurendatakse eelmise karistuse ärakandmata osa võrra, s.t karistused tuleb liita täies ulatuses. 7 Kriminaalhooldaja on teinud kohtueelses ettekandes (tl 62-64) ettepaneku allutada süüdistatav uuesti käitumiskontrollile, pannes süüdistatavale ka lisakohustused, kusjuures on süüdistatav andnud kirjaliku nõusoleku tegeleda alkoholisõltuvusega. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja tehtud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuivõrd süüdistatava allutamine käitumiskontrollile on

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 sätetest tulenevalt välistatud.

Kohus asub seisukohale, et

§ 76

lg 8 sätestab üheselt, et katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine ja selle teo eest vangistuse mõistmine tingib kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse mõistmise ning

§ 76

lg 8 ei näe ette võimalust vabastada süüdistatavat karistuse kandmiselt tingimisi ei

§ 73ega ka § 74 sätteid kohaldades.

Samamoodi ei näe

§ 76

lg 8 ette võimalust asendada kas täitmisele pööratavat või moodustatavat liitkaristust üldkasuliku tööga. Ka

§ 69

lg 1 ei näe sellist võimalust ette ning

§ 69

lg 1 kohaselt on üldkasuliku tööga võimalik asendada vaid

§ 73

või § 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse täitmisele pööramisel mõistetavat liitkaristust. Seega kuna süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ei ole võimalik jätta tingimisi kohaldamata ega ka asendada üldkasuliku tööga, tuleb mõistetav liitkaristus täitmisele pöörata. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, s.t lisakaristuse kohaldamine on kohustuslik. Samas on lisakaristusena mingi õiguse äravõtmist võimalik kohaldada juhul, kui isikul selline õigus olemas on. Seega peab

§ 424

lg 4 p 2 sätestatud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks kriminaalmenetluses tuvastama süüdistataval ka juhtimisõiguse olemasolu, et seda saaks ära võtta. Kriminaaltoimikus leiduvast detailandmete päringust isiku kohta (tl 26) nähtub, et süüdistataval on B ja AM kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kusjuures pärast Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega mõistetud lisakaristust on süüdistataval õnnestunud juhtimisõigus taastada alles 10.05.2022, s.o pärast viimase vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemist. Seega oli süüdistataval

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal ja on ka kohtuotsuse koostamise ajal kehtiv juhtimisõigus. Seega kuna lisakaristuse kohaldamine on

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohtule kohustuslik ja süüdistataval on juhtimisõigus, milline asjaolu tingib ka lisakaristuse mõistmise võimalikkuse, siis peab kohus tuvastama asjaolud, mis mõjutavad lisakaristuse määra. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale tuleb ka lisakaristuse kohaldamisel lähtuda

§ 56lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelnevalt on juba kohus leidnud, et süüdistatava süü on keskmine, kuivõrd kriminaalasja materjalide kohaselt juhtis süüdistatav mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,91 mg. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistataval oli raskusi ümbritsevast arusaamisega. Puutuvalt kergendavatesse ja raskendavatesse asjaoludesse on kohus samuti seisukohal, et raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kergendava asjaoluna on arvestatav kahetsus, mis peaks karistuse määra mõjutama kergendamise suunas. Samas peab kohus vajalikuks märkida asjaolu, et süüdistataval oli

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel kohaldati süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsusega ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Seejuures õnnestus süüdistataval juhtimisõigus taastada alles

1. aasta mais. Seega oli süüdistatav uut samalaadset tegu toime pannes teadlik sellest, et temalt võidakse uuesti juhtimisõigus lisakaristusena ära võtta. Selline teadmine süüdistatavat uue süüteo toimepanemisel ei takistanud. Puutuvalt õiguskorra kaitsmise huvidesse saab järeldada, et süüdistatava käitumine riivas avalikkuse õiglustunnet, kuivõrd just süüdistatava käitumine pälvis kõrvalise isiku 8 tähelepanu ja sundis teda sekkuma ning Häirekeskusesse helistama. Seega oli süüdistatava käitumine avalikkust häiriv ja kõigil, s.h ka teistel liiklejatel on õigustatud ootus, et sellisel viisil liiklust ohustavad isikud kõrvaldatakse liiklusest ja neid hoitakse liikluse ohustamise tõttu lisakaristust kohaldades juhina liikluses osalemisest pikemalt eemal. Seetõttu leiab kohus, et kuna varasem 5 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, peab süüdistatavalt juhtimisõiguse ära võtma pikemaks ajaks, mis loodetavasti täidab oma eesmärgi ja süüdistatav liikluses juhina enam pikemat aega ei osale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb lisakaristust kohaldada kauemaks kui eelmise otsusega kohaldati, kuid kohus ei pea vajalikuks kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid peab võimalikuks kohaldada lisakaristust alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel vastavalt süüdistatava soovile. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste tegemist oli 21 eurot ja süüteo toimepanemisele eelneva aasta netosissetulek oli 9677 eurot (tl 28-29). Seega ei saa süüdistatavat pidada maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav on varem korduvalt karistatud. Uue süüteo toimepanemine kohtu määratud katseajal oli süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava tagasihoidlikust sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja 9 KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. SALVESTISED Kriminaaltoimikus on ümbrikus (tl 25) DVD-R plaat, millele on salvestatud telefonikõned Häirekeskusele. Kuivõrd salvestist on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 23-24) ning salvestise puhul on tegemist menetlustoimingu protokolli lisaga, mis kuulub protokolli juurde, siis ei hakka kohus teabekandja osas kohtuotsuse resolutsioonis eraldi seisukohta võtma. Tegemist ei ole asitõendite või kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega, mille osas peaks kohus ära märkima kohaldatavad meetmed KrMS § 306 lg 1 p 13 sätestatud korras. Kuna teabekandja puhul on tegemist protokolli juurde kuuluva lisaga, jäetakse teabesalvestis säilitamiseks kriminaaltoimikusse ja kohus teabekandja osas eraldi otsustust vastu ei võta. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10