← Eesti

3-20-1058/24

Obsah (4)§ 3§ 4§ 19§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1058 Haldusasi Kihusalu talu kaebus Põlluma

§ 3

lg-s 1 ning ELÜPS § 13 lg-s 1 sätestatud tingimused (põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevusega tegelemine ja maakasutuse õiguslik alus) on kumulatiivsed, mitte alternatiivsed. Põllumajandusmaa kasutamisena nende sätete tähenduses tuleb mõista maa õiguspärast kasutamist omandiõiguse alusel või mõnest muust asjaõigusest tulenevalt või võlaõiguslikul alusel. 6.10. Kaebajal puudus õiguslik alus põldude nr 117-2 (0,55

  1. ha)ja nr 134 (0,30
  2. ha)kasutamiseks. Selles pole ka vaidlust, vaid vaidluse all on, kas kaebaja on põllule nr 134 toetuste taotlemisest õigeaegselt loobunud. PRIA-l ei olnud võimalik 27.06.2019 esitatud taotluse muudatust arvestada. Muudatuste tegemiseks antud tähtaeg tulenes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lõikest 2a, mille kohaselt tuleb esialgsest kontrollist tulenevad muudatused teatada pädevale asutusele üheksa kalendripäeva jooksul arvestatuna lõpptähtpäevast (s.o taotluste hilinenud esitamise viimasest päevast, milleks oli 2019. aastal 17. juuni). Vastustaja oli kaebajat hoiatanud, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisel kohaldatakse ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi. Kümne päeva pikkune periood ühe põllu taotluselt eemaldamiseks ei ole ebamõistlikult lühike. 6.11. Põllu F osas ei olnud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 3 lõike 2 kohaselt võimalik taotlust tagasi võtta, kuna toetusest loobumise teatise esitamise hetkeks oli vastustaja majandusüksuses juba kohapealse kontrolliga alustanud. Kuna kontrollis tuvastati, et põld F oli hooldamata, siis arvati selle kindlakstehtud pindala (1,16
  3. ha)taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse hulka. Kuna kaebaja oli vastustajat 30.09.2019 tööde teostamata jätmisest teavitanud ning kontrollis tuvastati, et hooldamata oli liigniiske ala, ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. Kaebuse eesmärk selle põlluga seoses jääb arusaamatuks. 6.12. Kaebaja ei ole tõendanud, et põld nr 93 oleks olnud vaidlusaluses 0,38 ha suuruses osas (osa 2) tema faktilises kasutuses. Sellele põlluosale taotles toetust maaomanik, kes maa hooldamisega ei tegele ning põlluosa oli harinud naaberpõllu kasutaja. Teiste isikute kasutuses olevad põlluosad ei ole toetusõiguslikud. Teise isiku kasutuses olev maa 0,23 ha ulatuses (põllul nr 93 deklareeritud pindala (16,33
  4. ha)ning lahustüki 1 pindala (16,10
  5. ha)vahe) on arvatud taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse hulka. Nimetatud 0,23 ha osas ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. 8

(22)3-20-1058 6.13. Põldude nr 117-2 ja nr 134 osas ei olnud täidetud määruse nr 31 § 3 lõikes 1 toodud toetusõiguslikkuse tingimused ning põldude nr 56, nr 27, nr 98, nr 115, nr 136, nr 152, nr 153, nr 154, nr 155, nr 156, nr 157, nr 158, nr 159, nr 185, nr 188, nr 194, nr 195, nr 196, nr 197, nr 200-1, nr 200-2 osas ei olnud täidetud

§ 4lõigetes 2 ja 4 toodud põllumajandusliku tegevuse nõuded.

Nende põldude pindala ei olnud võimalik kindlaksmääratud pindala hulka arvestada. Käesoleval juhul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 89,16 ha, s.o 10,39% kindlaksmääratud pindalast (857,90 ha), arvutati ka kaebajale

  1. aasta eest määratav toetus viidatud normidest tulenevalt kindlaksmääratud pindala (857,90 ha) alusel, millest lahutati 1,5-kordne leitud erinevus (1,5x89,16=133,74 ha). PRIA tugines Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lg-le
  2. 6.
  3. Ühtset pindalatoetust vähendati ka 86,41 eurot seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega kogu otsetoetuste eelarvest
  4. aastal. See vähendus ei ole seotud kaebaja toime pandud rikkumistega, vaid tegemist on kõikidele otsetoetuste taotlejatele ühetaoliselt rakendatava lineaarse vähendamisega, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 51 lõikest 2 ning mille määr
  5. aastal (0,1223%) on kehtestatud PRIA peadirektori 04.12.
  6. a käskkirjaga nr 1-12/19/
  7. 6.
  8. Kaebajale määratud otsetoetus vähendati 1,432635% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot, s.o ühtset pindalatoetust 992,49 euro võrra ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 469,93 euro võrra. Tegemist on finantsdistsipliini meetmega, s.o sellise vähendusega, mis ei ole seotud ühegi rikkumisega, vaid mis kohaldub kõikidele toetusesaajatele, kelle otsetoetuste summa ületab 2000 eurot (

§ 19

, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1). 6.16. Ka otsuses nr 12-6/19/947 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel võeti aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (857,90

  1. ha)(Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg 2). PRIA 03.02.2020. a otsus nr 12-6/20/142 kohta 6.17. Põld nr 1 (taotletud pindala: 12,84
  2. ha)mõõdeti kohapealses kontrollis kaheks lahustükiks, kuna deklareeritud põllu pinnal tuvastati erinev maakasutus: 12,07 ha suurusel põlluosal oli tõepoolest kasvatatavaks kultuuriks kaer allakülvita, kuid 0,69 ha suurusel põlluosal kasvasid rohttaimed. Põld nr 148 (taotletud pindala: 10,16
  3. ha)mõõdeti kohapealses kontrollis kahe lahustükina, kuna deklareeritud põllu pinnal kasvatati 9,73 ha-l kaera liblikõieliste allakülviga ning 0,94 ha-l kasvatati heintaimede segu (kontrollaruande lisaks olev põldude kontroll-leht). Rohttaimede kasvatamiseks kasutatav maa ei kuulu määruse nr 53 § 4 lg 1 punktis 4 toodud toetusmääragrupis (125 eur/
  4. ha)toetatavate kultuuride hulka. Ehkki suuremal osal põldude nr 1 ja nr 148 pinnal oli tõepoolest kaera kasvatatud, puudusid põllu nr 1 pinnal 0,69 ha-l ning põllu nr 148 pinnal 0,94 ha-l mis tahes viited sellele, et nendel põlluosadel oleks 2019. aastal kaera kasvatatud. 03.10.2019. a ja 15.10.2019. a kontrolli fotodelt on selgesti eristatav kõrretüü alune maa ning rohttaimede alune maa. Kaebaja väide, et põldude nr 1 ja nr 148 nendele osadele oli tehtud kaera otsekülv ning kaer koos heintaimedega tehti siloks, ei ole millegagi tõendanud. Visuaalsel vaatlusel tuvastatud asjaolud on põlluraamatu kannetega vastuolus. 6.18. Põldude nr 117-2 ja nr 134 puhul puudus maa kasutamise õiguslik alus (määruse nr 53 § 8 lg 1 ja § 22 lg 2 p 1 koostoimes

§ 152lõike 1 ning § 152 lg 1 punktiga 4). 9

(22)3-20-1058 6.
  1. Kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühma puhul kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art19 lg 1). Karjatatavate rohumaade toetusmääragrupis oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 2,05 ha. 6.
  2. Põllu nr 93 osa 2 oli teise isiku kasutuses olnud maa (määruse nr 53 § 8 lg 1). Selle põlluosa osas ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. 6.
  3. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati 0,29% põhjusel, et kaebaja ei olnud kandnud põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta andmeid veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. PRIA inspektor on teinud koopiad kõikidest esitatud põlluraamatutest. Vastustaja on fikseerinud põlluraamatute sisu 04.11.
  4. a seisuga. 6.
  5. Kaebajale määratud mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati põhjusel, et esitatud põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta: paljude põldude andmed ei olnud üldse põlluraamatusse kantud (põllud nr 34, 84, 94, 148 (osa 2), M, P, R, S, U, 0, O.1, O2, O3, O4, O5) ning osade põldude kohta ei olnud põlluraamatusse tehtud kandeid kõikide või osade
  6. aastal tehtud tööde kohta (põllud nr 24, 8, 9, 51, 52, 61, 78, 129, 136, 156, 182) Kontrollaruande nr 191191-026 lisast nähtuvalt on põlluraamatust täiesti puuduvate põldude osas nõude rikkumise ulatuseks märgitud 100% ning puudulike kannetega põldude osas nõude rikkumise ulatuseks märgitud 50%. Lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõikest 3 ning võttes arvesse rikkumise raskust, ulatust ja kestust, otsustati vähendada toetust nõude rikkumise eest 0,29% ulatuses. Toetuse hindamismaatriksid on seejuures kättesaadavad vastustaja veebilehel. Vastustaja hinnangul tagab selline arvutus toetuse proportsionaalse vähenduse rikkumise korral. 6.
  7. Põllumajandusameti kontrolli fookus on suunatud mahepõllumajandusliku taime– ja loomakasvatuse nõuete kontrollimisele mitte hinnata põlluraamatu kannete täielikkust ega terviklikkust. Asjakohased pole viited Keskkonnaameti teostatud poolloodusliku koosluse hooldamisetoetuse kontrollile, kuna selle kontrolli käigus kontrolliti põlluraamatut vaid poollooduslike koosluste osas. 6.
  8. Otsusega nr 12-6/20/142 nõuti kaebajalt kohustuse vähenemise tõttu toetus tagasi
  9. aasta osas 11,99 ha eest ning
  10. aasta osas 13,09 ha eest. Suur osa kohustuse vähenemisest tulenes kohapealse kontrolli tulemustest, kuna kohapealses kontrollis kindlaks tehtud põldude piirid ja pindalad ei kattunud kohustusealuste maade piiride ja pindaladega. Määruse nr 53 § 20 lõikest 1 tulenevalt võib kohustusealuse maa pindala vähendada üksnes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 47 lõigetega 2–
  11. Kui kohustuse vähenemine ei ole tingitud nimetatud normides viidatud asjaoludest, on taotleja saanud eelmistel kohustuseaastatel vähendatud kohustuse ulatuses toetust alusetult ning tulenevalt ELÜPS § 111 lõikele 1 tuleb alusetult saadud toetus tagastada. 6.
  12. Kaebajal on võimalik tutvuda kohustuse andmetega igal ajahetkel ePRIA teenusest "Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine ja üleandmine". 6.
  13. Põldude kontroll-lehel (I kd, tl 74jj) on kõikide põldude osas mõõtmisviisiks märgitud „ORTO“, st et põllud on mõõdetud kontrolli aastal pildistatud ortofotolt, mitte GPS-seadmega 10
(22)3-20-1058 ning vastustaja ei saa esitada ka kaebaja soovitud taatlemise tunnistusi. Seejuures on mitmete põldude toetusõiguslik pind mõõdetud taotletud pinnast suuremaks. 6.
  1. Menetlus on läbi viidud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid järgides. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet eiranud ning on selgitanud asjas rohumaade hoolduse hindamisel välja kõik olulise tähtsusega asjaolud. Rohumaade hoolduse hindamisel põlluraamatu kannete mittearvestamist on selgitatud vaideotsuse p-s
  2. 6.
  3. Vastustaja inspektor teavitas kaebajat kohapealse kontrolli toimumisest ette ning andis kaebajale võimaluse viibida kohapealse kontrolli juures, lisada märkusi kontrollaruandele ning esitada kohapealse kontrolli läbiviimise või selle tulemuste kohta pretensioone. Ka vaidemenetlusi läbides on kaebaja saanud veelkord oma seisukohti väljendada. 6.
  4. Toetusõiguslikkuse tingimused on sätestatud üheselt ning kui maa toetusõiguslikkuse tingimustele ei vasta, ei ole vastustajal kaalutlusõigust, kas lugeda maa toetusõiguslikuks või mitte. PRIA-l pole alust jätta toetust tagasi nõudmata kohustuse vähenemise korral. Üledeklareerimisega kaasneva halduskaristuse kohaldamine ja selle määr tuleneb otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklitest 19 ja 19a. Vastustaja möönab kaalutlusõiguse olemasolu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul põlluraamatu pidamise nõude rikkumise eest rakendatud vähendamise määra osas (vt vastuse p 54). 6.
  5. Kontrollaruanne koostoimes kaevatavate otsustega tagavad otsuste motiveerituse ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Kohtupraktika kohaselt on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kaebaja on vaidlustanud otsused, millega määrati talle
  7. aastal taotletud ühtset pindalatoetust (otsus nr 12- 6/19/929) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (otsus nr 12-6/19/947) osaliselt, ja nende peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 (otsuse põhjenduste osa I). Samuti on vaidlustatud otsus nr 126/20/142 (
  8. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine) ning selle otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus nr 124/20/98-
  10. Nõuded otsetoetuste, sh ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on sätestatud maaeluministri
  11. aprilli
  12. a

„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-s 3. Põllumajandusliku tegevuse nõuded on sätestatud

§-s

  1. Maaeluministri
  2. aprilli
  3. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) reguleeritakse mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ning tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks” raames antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise tingimused ning kord. 11

(22)3-20-1058
  1. Kaebaja on kõige kolme vaidlustatud otsuse puhul arvamusel, et PRIA on rikkunud uurimis-, ärakuulamis- ja põhjendamiskohustust ning kaalutlusreegleid. 9.
  2. Uurimispõhimõtte rikkumist ette heites leiab kaebaja, et vastustaja on jätnud otsustamisel vajalikud asjaolud välja selgitamata ega ole küsinud puudusi tuvastades kaebajalt selgitusi. Muuhulgas hõlmab kaebaja etteheide vastustaja väiteid põlluraamatute kannete tegemata jätmise kohta. Kohus käsitleb ka allpool erinevate põldude puhul tuvastatud rikkumiste puhul erinevaid toetuse vähendamise ja haldustrahvi kohaldamise tinginud asjaolusid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud otsuste tegemisele on eelnenud kontrollimenetlus, mille tulemused on kajastamist leidnud kontrollaruandes nr 190091-026 (tl 67-73) ja sellele lisatud põldude kontroll-lehel (tl 74-98), kus on põldude kaupa välja toodud taotletud toetuse liik ning märkused nõuete täitmise kohta. Vaidlustatud otsustes on viidatud kontrollaruannetele ja märgitud, et otsuste tegemisel on tuginetud ka teistele taotlejale kirjalikult teatatud rikkumistele. Kontrollimenetlustes on kaebajal võimaldatud esitada oma vastuväiteid ja pretensioone. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja oma uurimiskohustust rikkunud. Kohus möönab, et vaidlus võib seisneda küll asjas kogutud tõendite põhjal tehtud järelduste üle, mida kohus käsitleb erinevate kaebaja väidete kaupa allpool. 9.
  3. Kaebaja väitel on vastuolu kontrolliametnike seisukohtade ning põlluraamatute kannete vahel. Põlluraamatute kõrvale jätmist on vastustaja põhjendanud vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 ps 17 ning vaideotsuse nr 12-4/20/98-1 p-s
  4. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu korral ei saa põlluraamatu kanded ümber lükata kontrollis tuvastatut. 9.
  5. Kaebaja väitel puudub vastustajal kontrolli läbiviimiseks kehtestatud protseduur. Kaebaja on arvamusel, et tuleb protokollida, millise seadmega tehakse tõenditena hinnatavad fotod, ning kontrolli peavad läbi viima pädevad ametnikud ja fotod tegema pädev fotograaf. Kohus märgib, et haldusmenetlusele (sh PRIA kontrollimenetlusele) laieneb haldusmenetlusele üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, st menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Seega ulatuses, mis ei ole täpsemalt reguleeritud, tegutseb haldusorgan haldusmenetluse üldisi põhimõtteid arvestades vormivabalt. Vastustaja sõnul on PRIA erinevate kontrollide ja toimingute läbiviimiseks koostanud juhendmaterjalid. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et protseduuride juhendites ei ole ega saagi olla üheselt fikseeritud kõik kontrollitavad üksikasjad, muuhulgas näiteks see, kui pika rohustu korral hinnatakse põld hooldamata rohumaaks, või mis värvi selline rohustu täpselt on jms. 9.
  6. Kaebaja väitel puudub kontrolli läbi viinud ametnikul vajalik pädevus ning kaebaja arvates peaks ametnikud kontrolli läbi viima kahekaupa. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega kontrolli läbi viinud ametnike ebapiisavast pädevusest. PRIA teenistujate ametijuhenditega on võimalik tutvuda PRIA veebilehel https://www.pria.ee/teenistujad. Vastustaja on esitanud kohtule kontrolli läbi viinud ametniku põllumajandusalase hariduse kohta tõendid (I kd, tl 157-158) ning on kinnitanud, et kontrollivad ametnikud läbivad regulaarselt ajakohaseid koolitusi, kus selgitatakse nii õiguslikke kui ka sisulisi küsimusi ning mh korraldatakse näidiskontrolle. Kohtu hinnangul ei välista ametniku pädevust kaebaja väidetud kitsama põllumajandusliku hariduse 12
(22)3-20-1058 puudumine. Vastustaja on lisaks haridust tõendavatele dokumentidele rõhutanud järjepidevat teemakohast koolitust ja ametniku kogemust oma ametikohal (alates
  1. aastast). Vastustaja on selgitanud, et ka PRIA siseselt on kontrolli tulemused üle vaadatud, teenistuja tegevuses ei tuvastatud menetlustoimingute läbiviimisel õigusaktidele mittevastavust (istungil alates 00:16.58). 9.
  2. HMS § 38 lg-st 2 tulenevalt võib üheks haldusmenetluse tõendiks olla ka foto. Ei haldusmenetluse seadusest ega praeguse vaidluse lahendamisel kohaldatavatest erinormidest ei tulene täpsemaid reegleid, kuidas peab fotode tegemine ja dokumenteerimine toimuma. Seega ei saa fotosid pidada asjakohatuteks või lubamatuteks tõenditeks haldusmenetluses ja kohus hindab neid kogumis muude tõenditega, võttes seejuures seisukoha nende usaldusväärsuse osas. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja oleks fototehniliste võtetega manipuleerinud kontrolli käigus tehtud fotosid nagu kahtlustab kaebaja (07.09.2020 seisukoha osa VI; I kd, tl 139p-140) olles oma väite näitlikustamiseks kohtule esitanud kaks erinevalt töödeldud fotot (I kd, tl 143144). Kohus nõustub vastustajaga, et nö „kollaste sätete“ kasutamisel, mida nimetab kaebaja kaebuse täienduses, ei oleks võimalik fotodel üldse näha rohelisi taimi ega puid, kuid kaebaja majandusüksuses tehtud fotodel on rohelised objektid selgelt tuvastatavad (13.10.2020 vastuse p 13; II kd, lk 3). Kohus nõustub ka vastustajaga selles, et haldusmenetluses kogutavate tõendite (fotod) jaoks ei ole kehtestatud erinõudeid, mh ei ole ette nähtud nõudeid fotoaparaadile ega taatlemiskohustust ning fotode tõendusliku tähenduse seisukohast ei ole need kaebaja poolt välja toodud väited määravad. Vastustaja selgitustest ilmneb, et ametnikud saavad oma erialase täiendkoolituse raames ka fotokoolitust (istungil alates 00:16:58; 13.10.2020 seisukoht II kd, tl 2-3). 9.
  3. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ärakuulamisõiguse ja põhjendamiskohutuse täitmise piisavusest. On ilmnenud, et kaebajal on olnud võimalus viibida etteteatatud kontrolli juures (I kd, tl 67), talle on antud võimalus märkuste esitamiseks kontrollaruandel ning selgitatud võimalust esitada 15 kalendripäeva jooksul kontrolli toimumisest või aruande koopia saamisest (I kd, tl 68). Kaebaja on aruandele ka märkinud, et kõigega selles ei nõustu ning soovib vaidlustada. Lisaks on täiendav võimalus olla ära kuulatud ka kohustusliku vaidemenetluse raames, mis on täielikuma ärakuulamise tagamiseks kohtupraktikas aktsepteeritud lahendus. Kaebaja on seda võimalust vaidemenetlustes ka kasutanud. Vaidlustatud otsustest nähtuvad nende andmise õiguslikud alused ning põhilised asjaolud pindalade ja summade ning ühikumäärade näol. Samas on märgitud, et toetuse osalisel määramisel (vähendamisel) tuginetakse kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt on põhjendamiskohustuse täitmisel oluline, et haldusakti põhjendus esitataks haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktika on tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidavate haldusmenetluste erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seega ei pea kohus ka praegusel juhul vaidlustatud haldusaktide põhjendamispuudusi selliseks, mis võiks kaasa tuua aktide tühistamise. 13
(22)3-20-1058 PRIA 06.12.
  1. a otsused nr 12-6/19/929 ja nr 12-6/19/947
  2. Vastustaja on rõhutanud (vastus kaebusele p 16), et kaebajale
  3. aasta eest määratud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ei ole vähendatud põlluraamatute esitamise ajalise nõude ega põlluraamatute puudulike kannete ning liblikõieliste kultuuride puudumisega seotud rikkumiste eest. Kuna nende toetuste raames puuduvad erinevad toetusmääragrupid, ei too nende toetusliikide osas deklareeritud ja tuvastatud kultuuride erinevus (sh rohttaimede kasvatamine deklareeritud kaera asemel) kaasa toetuste vähendamist ega kaebaja õiguste rikkumist. 11.

§ 3

lõige 2 sätestab, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Tulenevalt

§ 4

lõikest 2 vastab põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega (s.o põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras), § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.

§ 4

lõike 4 kohaselt peab selline põllumajandusmaa olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. 12. Vastustaja on kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et rohumaapõllud nr 56 (3,11 ha), nr 27 (2,50 ha), nr 98 (0,36 ha), nr 115 (3,04 ha), nr 136 (2,97 ha), nr 152 (3,09 ha), nr 153 (4,56 ha), nr 154 (2,55 ha), nr 155 (1,37 ha), nr 156 (19,30 ha), nr 157 (13,41 ha), nr 158 (2,81 ha), nr 159 (1,46 ha), nr 185 (0,72 ha), nr 188 (0,40 ha), nr 194 (1,30 ha), nr 195 (0,33 ha), nr 196 (0,75 ha), nr 197 (0,63 ha), nr 200-1 (1,57

  1. ha)ja nr 200-2 (21,21
  2. ha)(kokku 21 põldu) ei olnud tähtaegselt (20. augustiks) hooldatud. Vastavad asjaolud on kajastatud iga põllu kohta kontroll-lehel (I kd, tl 74-98). Kontroll-lehel on märgitud ka koodile KKP36 vastav puudus (rohumaa on tähtajaks niitmata, hekseldamata, karjatamata). Vastustaja on jõudnud järeldusele, et põldudel kasvas taimestik, mis oli saanud kasvada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, s.t põlde ei olnud varem vegetatsiooniperioodil üldse niidetud ega karjatatud. Erandiks on vastustaja hinnangul põllud nr 56, 200-1 ja 200-2, millel tuvastati mõningane (ebapiisav) karjatamine. 12.1. Tuvastatud puudusi (rohumaad nõuetekohaselt hooldamata) ei kummuta ka kaebaja enda täidetud põlluraamatud (vastuse lisad 127-1321), kus kaebaja väitel on rohumaade hooldamiseks vajalikud tööd tehtud. Lisaks sellele on vastustaja välja toonud, et põlluraamatute kanded ei ole täielikud ja usaldusväärsed. Nii puuduvad osa põldude kohta põlluraamatu kanded mistahes tööde tegemise kohta (põllud nr 98 ja 136), seal on kajastatud töid, mida tegelikult pole tehtud (kündmise kohta põllud nr 152, 153, 154, 155 ja 157), kanded on osalised või arusaamatud (nr 152, 158, 200-1 ja 200-2). 12.2. Kaebaja on arvamusel, et kuna kontroll viidi läbi ajaliselt nii palju tähtajast hiljem (36-76 päeva), ei olnud enam võimalik hinnata, kas rohumaid oli 20. augustiks nõuetekohaselt 1 Kättesaadavad KIS-s, tõendite suure mahu tõttu ei ole vastuse kõik lisad pabertoimikus. 14

(22)3-20-1058 hooldatud. Kontrollaruande kohaselt on kohapealne kontroll toimunud
  1. septembrist kuni
  2. novembrini
  3. Vastustaja leiab, et hooldamise nõude täitmine oli sel ajal täiesti kontrollitav ning et kontrolliperioodi lõpus, so nt
  4. päeval ei ole enam toimunud mingeid kontrollitoiminguid. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA inspektorid peavad oma teadmiste ja erialase kogemuse pinnalt olema võimelised hindama rohumaa varasemat hooldamist, võttes arvesse taimede kasvufaasi, heksli kogust ja koosseisu. Muuhulgas märgib vastustaja, et vegetatsiooniperioodi lõpul aeglustub rohu kasv oluliselt. On mõistetav, et vastustajal puudub võimekus saata oma inspektorid kontrollima kõiki kontrolliobjektiks olevaid põldusid kohe pärast nõuete täitmisega seonduva tähtaja saabumist. Vastustaja on tuvastanud, et osa põlde hekseldati vahetult enne kontrolli (põllud nr 136, 194, 195, 196 ja 197, dtl 709 jj) ning ühel põllul hekseldati kontrolli ajal (nr 159), mida kinnitab ka foto põllul töötavast traktorist ja hekseldamisest (lisad 85-88, dtl 697-700). Samuti on kontrollimisel tuvastatud pika niitmata taimestiku sissekündmine põllul nr 156 (vastuse lisad 64-68, dtl 676-680) ja taimestiku seisund enne kündmist selgub vastustaja selgituste kohaselt põllu nr 156 kündmata osast tehtud fotolt (lisad 69-70, dtl 681-682). 12.
  5. Kaebaja ja vastustaja on erineval arvamusel selles, kas varasem hooldamata jätmine on tõendatud. PRIA tugineb kontrolliametniku vaatluse tulemustele ja kontrolli käigus tehtud fotodele (vastuse lisad nr 18-27, 29-37, 41-126, dtl 630-639, 641-649, 653 jj), millest nähtub väga kõrge rohttaimestik, osadel põldudel on aga pikk niitmata rohttaimestik põllu sisse küntud ning osadel põldudel on hiljuti maha jäetud suures koguses hekslit. Lisaks etteheidetele, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt hooldanud niitmise teel, on osadel põldudel selgunud ebapiisavas ulatuses karjatamine. Kohus nõustub vastustaja arvamusega, et tegeliku olukorra kindlakstegemiseks kohapealse kontrolli käigus on kõige usaldusväärsem meetod just visuaalne kontroll (vt ka Tartu Halduskohtu 09.11.
  6. a otsus asjas nr 3-16-718), mille tulemusi kinnitavad kohapeal tehtud fotod. Fotode usaldusväärsust tõenditena käsitles kohus eelnevalt kohtuotsuse põhjenduste p-s 9.
  7. 12.
  8. Vastustaja on teinud visuaalse kontrolli ja fotode põhjal järelduse, et nõuetekohaselt hooldamata jätmist tõendavad kõnealustel põldudel leiduvad kolletunud ja äraõitsenud taimeosad. Kaebaja juhib tähelepanu helerohelise taimkatte olemasolule põldudel (fotod põldudest nr 159, 56, 200-1,200-2, 27, 98, 154, 155, 156, 158 ja 188). Vastustaja selgituste kohaselt ei ole ta kunagi eitanud rohelise taimiku olemasolu neil põldudel, kuid põldudel leidus (muude taimede seas) kolletunud ja koltunud taimi, mille esinemine sai olla võimalik rohumaade hooldamata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja sellist seisukohta veenvalt kummutanud ning kohus peab vastustaja lähenemist põhjendatuks. 12.
  9. Kaebaja heidab vastustajale ette, et esitatud info fotode suuna kohta ja vastavatelt fotodelt nähtu ei kata tervet põllumassiivi, mistõttu ei ole fikseeritud terve põllumassiivi seisukord (kaebaja viitab vastustaja vastuse lisadele nr 20 (põld nr 27), 27 (põld nr 56), 30 (põld nr 98), 34 (põld nr 115), 37 (põld nr 136), 40 (põld nr 148), lisa 45 (põld nr 152), 51 (põld nr 153), 59 (põld nr 154), 63 (põld 155), 71 (põld 156), 76 (põld nr 157), 84 (põld 158), 89 (põld 159), 93 (põld 185), 96 (põld 188), 104 (põld 194), 107 (põld 195), 111 (põld 196), 116 (põld 197), 118 (põld 200-1) ja 126 (põld 200-2). Vastustaja rõhutab, et rohumaa hooldamisnõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kohus nõustub vastustaja selle seisukohaga ning leiab, et kaebaja etteheited nimetatud fotode põhjal tehtud järelduste ekslikkusest ei ole veenvad. Kui ka erinevalt positsioonilt ning erinevates tingimustes (nt valgus) tehtud fotode puhul võib tekkida erinevaid arusaamasid, kuidas fotol kajastatut mingis põllu osas täpselt mõista, on kohtu hinnangul tõendite kogum (visuaalne vaatlus, erinevad fotod) piisavaks aluseks järeldusele, et nimetatud põllud tervikuna polnud 15
(22)3-20-1058 nõuetekohaselt hooldatud. Kohus nõustub vastustajaga, et põllumassiivi 100 %-line fotografeerimine kujutaks endast liigset halduskoormust, mis poleks proportsionaalne, arvestades, et järelduse nõude mittetäitmisest saab teha põllu kohta ka juba siis, kui tuvastatud on vähemalt osaline hooldamata jätmine. 12.6. Põldude nr 56, nr 200-1 ja nr 200-2 puhul tuvastas inspektor kontrollaruande kohaselt põldude ebapiisava karjatamise. Seejuures leidis inspektor kontrollimisel küll karjatamisele viitavaid asjaolusid (üksikud madalama rohustuga alad), kuid nendest hoolimata ei ole karjatamine toonud kaasa niitmisega sarnast hooldustulemust nagu nõuab

§ 4lg 4.

Vastustaja tuvastatud asjaolude kohaselt on põllul nr 56 (fotod vastuse lisad 25 ja 26, dtl 637638) ädal kasvanud põllutöömasinate jälgedes tallamise tõttu, mitte hooldamise tulemusena (traktori liikumistee on kajastatud ka fotol (vastuse lisa 27, dtl 638 ). Samast nähtuvad ka põllust nr 56 fotode tegemise erinevad asukohad ja pildistamise suunad. Vastustaja möönis (istungil alates 00:16:58), et põllu nr 56 vastuse lisas 27, ei ole foto nr 2 tehtud kaebaja põllust, vaid et foto on heaks võrdluseks kõrval asuva alaga, mis teineteisest ei erine. Selle selgituse valguses ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja on asjas esitatud tõenditest teinud eksliku järelduse. Kohus ei nõustu kaebaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega (alates 00:23:22) nagu ei selguks fotodelt (vastuse lisa nr 22, dtl 634ja nr 25 dtl 637) nõuetekohaselt hooldamata jätmine. Vastustaja on ka rõhutanud, et oluline on nõuete täitmine põllu kui terviku seisukohast. 12.

  1. Kaebaja väitel pole sätestatud, mitu korda tuleb niita või karjatada ning et näiteks maikuus karjatamise puhul kasvabki
  2. augustiks rohumass (istungil alates 00:39:12 ja 00:43:58). Kohus nõustub siinkohal vastutaja poolt rõhutatuga, et hooldusnõue peab olema täidetud
  3. augustiks ning inspektorid kontrollivad nõude täitmist selleks kuupäevaks ning pikendamist on võimalik erandlike asjaolude korral taotleda, kuid praegusel juhul pole sellist olukorda (ka istungil alates 00:48:15). Vastustaja selgitustest ilmneb, et kaebajal on ka nõuetekohaselt hooldatud põldusid ning vahe on märgatav. 12.
  4. Kaebaja selgituste kohaselt sõltub niitmistulemus sellest, kas vilja niidetakse kombainiga või raskesti juurdepääsetavatel aladel niidukiga. Viimase variandi puhul on lõikekõrgus oluliselt madalam (1-2 cm) võrreldes kombaini lõikekõrgusega (10-15 cm) ning rohi kasvab kiiremini kõrretüüst läbi (istungil alates 01:03:51). Samuti on kaebaja selgitanud, et põllunurkadel (väikestes soppides) tehti otsekülv ning turbamuldadega põlluäärtes ei ole kombainiga töötamine võimalik. Vastustaja vastuväite kohaselt on selgelt näha näiteks põllu nr 148 osas (vastuse lisa 14, 15 ja 38, 39, dtl 626, 627,
  5. 651) kõrretüüga kaetud ala ja kõrval rohumaa, kus pilt on hoopis erinev. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et asukohaskeemi järgi ei ole tegemist sopiga, vaid ligipääsetava kohaga. 13.

§ 3

lõike 1 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 13 lõike 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

§ 3

lg 1 ning ELÜPS § 13 lg 1 näevad seega ette kaks tingimust: põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevusega tegelemise ja õigusliku aluse nõude maakasutusele.

§ 152

lg 1 sätestab samuti, et taotluses tuleb esitada andmed sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt peab taotleja taotlusel märkima iga põllu kohta ka maakasutuse õigusliku aluse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et toetuse saaja peab maad kasutama õiguslikul alusel. 16

(22)3-20-1058
  1. Kaebaja taotles
  2. aastal toetusi põldude nr 117-2 ja nr 134 pinnale, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus. Seega ei olnud nende põldude osas täidetud

§ 3

lõikes 1 ega määruse nr 53 § 8 lõikes 1 toodud toetusõiguslikkuse tingimused ning nimetatud põldude pindalasid ei ole õiguspäraselt arvestatud kindlaksmääratud pindala hulka. Põllu nr 117-2 osas poolte vahel vaidlust ei ole ning seda kinnitab oma kaebuses korduvalt ka kaebaja ise.

  1. Põllu nr 134 osas on poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja on PRIA- t küll teavitanud, et on põllu nr 134 märkinud taotluses ekslikult, kuigi teadis, et põld ei ole enam tema kasutuses. Samas on ta vastustaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esialgse kontrolli teatisele nr 12-1/19/4624 (I kd, tl 48), millega paluti kõrvaldada võimalikud vead hiljemalt 26.06.2019, reageerinud 1-päevase hilinemisega (27.06.2020). Kaebajale oli teatises selgitatud, et pärast tähtaja möödumist pole võimalik teatises oleva põllu andmeid taotlusel muuta ning nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel kohaldatakse ettenähtud vähendamisi ja halduskaristusi. Vastustaja on kaebajat teavitanud
  2. juuni
  3. a kirjas (I kd, tl 57), et muudatusi oli võimalik teha kuni 26.06.2019 ning et vastav nõue tuleneb komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 15 lõikest 2a. Kaebajale teatati samas, et 27.06.2019 (hilinenult) esitatud muudatust arvestatakse ületaotlemise edasisel menetlemisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt hilinemise põhjustena nimetatud jaanipäeva ega heinaaega ei saa pidada põhjusteks, mis õigustaks puuduste kõrvaldamise tähtaja ületamist.
  4. Kaebaja on teatanud
  5. septembri
  6. a avalduses vastustajale (I kd, tl 60), et Soomaa poollooduslikul kooslusel nr 56046998634 (I kd, tl 62) ja põllumassiivil nr 56046998645 (I kd, tl 61) ei ole
  7. aastal olnud võimalik täita poolloodusliku koosluse ja püsirohumaa hooldustoetuse hooldusnõudeid ning et sellel aastal põllumassiivil nr 56046998645 pindalaga 1,23 ha Kihusalu talu toetust ei taotle, kuid kohustust jätkatakse. Vastustaja
  8. oktoobri
  9. a vastusest (I kd, tl 64) ilmneb, et PRIA on põllumassiivil 56046998645 asuval põllul F juba alates
  10. septembrist 2020 kohapealset kontrolli läbi viinud. Vastustaja viitab Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 3 lg-le 2, mis sätestab, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Kuigi kaebaja on avalduse esitanud juba toimuva kontrolli ajal, mille tulemusena tehti kindlaks põldude toetusõiguslikud pindalad, samuti kontrolliti erinevate nõuete täitmist, märgib vastustaja, et kontrollis on tuvastatud, et hooldamata on liigniiske ala ning selle põllu kindlakstehtud pindalaga seoses ei ole ühtse pindalatoetuse raames üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. Kuna kaebaja oli esitanud tahteavalduse põllule F toetuste taotlemisest loobumise kohta ja kohapealse kontrolli tulemina ei ole põllule F toetust ka makstud, nõustub kohus, et selle põlluga seoses ei saa toetuse vähendamise otsus kaebaja õigusi rikkuda.
  11. Vaidlus puudutab ka põldu nr 93, mille puhul kaebaja märgib, et põllumassiivil 7145366663 0,38 ha osas on tehtud silo ja see on kirjas põlluraamatus. Vastustaja on seisukohal, et seda osa põllust on harinud naaberpõllu kasutaja, mis nähtub ortofotolt (vastuse lisa 28, dtl 640) ning selgelt on eristuv põllu osade erinev kasutus. Kohtuistungil (alates 01:13:54) antud vastustaja selgituste kohaselt on inspektor hinnanud, et maakasutus on toimunud samamoodi nagu naaberpõllu kasutajal. Fotosid tehtud ei ole, kuid kohapeal on tuvastatud asjaolu ja piirid määratletud kaardi järgi. Kaebaja viide põlluraamatus kajastatud silo tegemisele ei kummuta vastustaja ortofotol põhinevat järeldust ega tõenda kaebaja faktilist kasutust vaidlusaluse põlluosa puhul. 17

(22)3-20-1058
  1. Vastustaja on kohtumenetluses (vastus kaebusele p 37-38) selgitanud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on kindlaks tehtud 89,16 ha ulatuses, s.o 10,39% kindlaksmääratud pindalast (857,90 ha). Vastustaja viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõige 1 sätestab, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit. Selle reegli alusel on kujunenud pindala erinevuseks 133,74 ha. Lisaks on toetuse lõplikku suurust mõjutanud ka nn lineaarne vähendus (86,41 eurot) seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega kogu otsetoetuste eelarvest
  2. aastal. See vähendus ei sõltu rikkumiste olemasolust, vaid rakendatakse kõikidele otsetoetuste taotlejatele. See põhimõte tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 51 lõikest 2 ning vastav määr
  3. aastal (0,1223%) on kehtestatud PRIA peadirektori 04.12.
  4. a käskkirjaga nr 1-12/19/
  5. Vastutaja on selgitanud ka finantsdistsipliini meedet, mis ei ole samuti seotud ühegi rikkumisega, vaid mis kohaldub kõikidele toetusesaajatele, kelle otsetoetuste summa ületab 2000 eurot. Kaebajale määratud otsetoetuseid vähendati 1,432635% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot, s.o ühtset pindalatoetust 992,49 euro võrra ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 469,93 euro võrra (

§19

, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1).

  1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 23 lõike 2 kohaselt arvutatakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega võeti ka otsuses nr 12-6/19/947 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala. PRIA 03.02.
  2. a otsus nr 12-6/20/142
  3. Selle vaidlustatud otsusega seonduvalt märgib kohus esmalt, et erinevalt eelpool käsitletud toetustest on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul oluline, millised kultuurid kasvavad toetustaotlusega hõlmatud alal, kuna kehtestatud on erinevad ühikumäärad (määrus nr 53 § 4 lg 1).
  4. Ka selle toetuse vähendamise puhul on asjakohased kohtu eelnevad seisukohad põldude nr 117-2 ja 134 kohta seoses maa kasutamise õigusliku aluse puudumisega (käesoleva otsuse põhjenduste p-d 14 ja 15). Vastav nõue tuleneb määruse nr 53 § 8 lg-st 1 ja § 22 lg 2 p-st 1 koostoimes

§ 152lg-ga 1 ning § 152 lg 1 p-ga 4.

Kuna ka määruse nr 53 § 8 lg 1 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse jaoks toetusõiguslik vaid taotleja enda kasutatav maa, ei ole kaebaja õigustatud põllu nr 93 osa 2 eest toetust saama. Nagu kohus ka juba eelnevalt teiste toetuseliikide puhul märkis, on selgunud, et tegemist on teise isiku kasutuses olnud maaga (otsuse põhjenduste p 17). 22. Vastustaja selgituste kohaselt teeb PRIA pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud andmete põhjal kindlaks igasse ühikumääragruppi kuuluvad põllud ning grupeerib põllud vastavalt. 18

(22)3-20-1058
  1. Kaebaja taotles põldudele nr 1 ja 148 toetust määruse nr 53 § 4 lg 1 punktis 4 nimetatud teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (125 eur/ha), kuna taotluse andmetel oli mõlemal põllul kasvatatavaks kultuuriks kaer (taotlus vastutaja vastuse lisa nr 1, kättesaadav KIS-s). Vastustaja möönab, et suuremal osal põldude nr 1 ja nr 148 pinnal oli tõepoolest kaera kasvatatud, kuid põllu nr 1 pinnal 0,69 ha-l ning põllu nr 148 pinnal 0,94 ha-l puudusid vastustaja hinnangul mistahes viited sellele, et nendel põlluosadel oleks
  2. aastal kaera kasvatatud. Vastustaja osundab, et kohapealse kontrolli käigus on tehtud põldudest nr 1 ja nr 148 ka fotod (vastuse lisad 14-17, 38-40, dtl 626-629; 650-652). Ehkki kontroll toimus nimetatud põldudel
  3. oktoobril 2019 ja
  4. oktoobril 2019, on vastustaja hinnangul fotodelt selgesti eristatav kõrretüü alune maa ning rohttaimede alune maa. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga neile tõenditele. Kaebaja väitel on põldude nr 1 ja 148 neil osadel, kus tuvastati rohttaimed, tehtud kaera otsekülv ning kaer koos heintaimedega tehti siloks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole neid väiteid tõendanud. Nagu kohus on ka juba eelpool märkinud, ei saa pidada põlluraamatu kandeid usaldusväärsemaks PRIA inspektori visuaalse kontrolli tähelepanekutest. Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja etteheidet, et vastustaja pole küsinud täiendavaid selgitusi. Kohus nõustub vastustajaga, et erinev taimestik nähtub fotodelt (vastuse lisad 14-16, dtl 626-628 ja 650-651) ning fotod põllust on tehtud erinevatest kohtadest ja suundades (lisa 17; dtl 629 ja lisa 40, dtl 652).
  5. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust on vähendatud ka põhjusel, et põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide vaide esitaja põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Määruse nr 53 § 10 sätestab, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotleja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Kuni
  6. septembrini
  7. a kehtinud veeseaduse (VeeS v.r) § 261 lg-s 8 on sätestatud kohustus, et põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut ning loetletud kohustuslikud põlluraamatusse kantavad andmed. VeeS v.r § 261 lg-st 11 tuleneb kohustus kanda andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Vastustaja on kindlaks teinud, et terve rea põldude (põllud nr 34, 84, 94, 148 (osa 2), M, P, R, S, U, 0, O.1, O2, O3, O4, O5) kohta puudusid kanded üldse ning osade põldude kohta ei olnud tehtud kandeid kõikide või osa
  8. a tehtud tööde kohta (põllud nr 24, 8, 9, 51, 52, 61, 78, 129, 136, 156, 182) (kontrollakt lk 4-5; I kd tkl 68p-69). Vastustaja on rikkumisi hinnanud vastavalt 100% ja 50% suuruseks.
  9. Kaebaja leiab põlluraamatutega seoses, et pole tõendatud vastutaja väide põlluraamatute olukorra fikseerimisest
  10. novembri
  11. a seisuga, kuna puudub allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akt. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatute seisu fikseerimist saab pidada usaldusväärseks selle aja seisuga, kui PRIA ametnik on neist koopiad teinud. Üleandmisevastuvõtmise akti koostamise nõuet kehtivast õigusest ei tulene ning on loogiline, et põlluraamatute koopiad tehakse kontrolliperioodi lõppedes. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja väitele, et viis
  12. novembril 2019 põlluraamatud PRIA Viljandi büroosse ning et ametnik tegi neist koopiad.
  13. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg 3 kohaselt võetakse nõuete rikkumise või art 35 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise tõttu toetuse maksmisest 19
(22)3-20-1058 keeldumise või selle tühistamise määra üle otsustamisel arvesse lõikes 2 osutatud toetuse tingimustega seotud nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Vastustaja on vastavale hindamismaatriksile2 tuginedes vähendanud toetust nõude rikkumise eest 0,29% ulatuses. Hindamismaatriksi kohaselt on põlluraamatu pidamise nõude rikkumise korral rikkumise raskuse koefitsiendiks alati 0,2 (andmed ei vasta reaalsele olukorrale ning puudub ülevaade põldudel tehtud töödest) ning kestuseks 0,2 (andmeid ei ole võimalik taastada või parandada). Toetuse vähendus sõltub eelkõige rikkumise ulatusest, s.o kui mitme põllu osas on nõuet rikutud ning kas kanded puuduvad täielikult või osaliselt. Vastustaja selgitusi arvestades ei ole põhjust pidada vähendust sellises ulatuse ebaproportsionaalseks. Kohus nõustub ka vastustajaga, et Põllumajandusameti ja Keskkonnaameti ning PRIA kontrolli eesmärgid on erinevad ning kui ka Põllumajandusamet või Keskkonnaamet ei ole varem teinud etteheiteid põlluraamatute täitmise osas, ei välista, et PRIA kohaldab oma pädevusest ja kontrolli tulemustest lähtudes tagajärgi, mida kehtiv õigus ette näeb.
  1. Kaebaja on väitnud ka, et talle on jäänud ebaselgeks millistel põllumassiividel ja millises ulatuses on kohustus vähenenud ning kuidas on kujunenud toetuse vähenemine. Nagu ilmnes ka kohtuistungil, jäi ebaselgeks vaideotsuses nr 12-4/20/98-1 tabelina esitatud kohustuse vähenemine põllumassiivide kaupa (I kd, tl 28-29). Selle tabeli selgituseks esitas vastustaja
  2. septembril 2019 täiendavalt asja arutamise kirjalikus menetluses jätkamisel tõendid tabeli andmete paremaks mõistmiseks (avalduse 46 lisa kättesaadavad KIS-s ning dtl 1334-1380). Vastustaja on ka kohtumenetluses selgitanud, et kohustusealuste pindade vähenemine on toimunud selliste alade arvelt, mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning ka lähtuvalt kaebaja poolt harimispiiri muudatustest. Kahe olulisema kohustuse aluse pinna vähenemise puhul on vastustaja esitanud täpsemad selgitused. Põllumassiivi nr 58547581506 puhul (vähenemine 3,21 ha võrra; dtl 1374) on see toimunud võsastunud/põllumajanduslikust kasutusest välja läinud pindade arvelt ning põllumassiivi nr 56945560689 (vähenemine 1,85 ha võrra; dtl 1338) valdavas osas põllumassiivi lõunaosas asuva liivakarjääri all oleva ala arvelt. Kaebaja ei ole nende tõendite pinnalt esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid kohustuse vähenemise kujunemise kohta, vaid leiab üksnes, et põllumassiivide muutmine on toimunud kaebajat teavitamata ning kaebaja sai pindalade muutmisest ning sellest tulenevalt toetuse vähendamisest teada alles vaidemenetluse käigus. Kaebaja on ka arvamusel, et pindalade muutmine on toimunud haldusaktidega, mis tulnuks kaebajale kätte toimetada ning mis ilma kätte toimetamiseta pole kehtima hakanud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebajal on küll õigus selles, et toetuse vähendamine on tingitud pindalade muutmisest, kuid see asjaolu ei anna alust pidada seda haldusaktiks. Tegemist on ühe etapiga menetluses, mille lõplik eesmärk on toetuse õiguspärases ulatuses maksmine ning vajadusel väljaselgitatud asjaolude alusel vähendamine. Pindalade vähendamise võimalikule ekslikkusele on võimalik tugineda toetuse vähendamist/osalist määramist vaidlustades.
  3. Kaebaja väitel tugineb vastustaja toetust tagasi nõudes ebaõigesti põllumassiivide vähenemisele. Kaebajal polnud võimalust piiride muutmisest teada saada ega seda vaidlustada. Vastustaja selgituste kohaselt (23.10.2020 vastus; II kd, tl 21-21p) ei ole vaidlustatud otsustega toetusi vähendatud põhjusel, et taotletavad alad poleks kantud põllumajandustoetuste ja 2 https://www.pria.ee/sites/default/files/202001/Mahep%C3%B5llumajandusele%20%C3%BClemineku%20toetuse%20ja%20mahep%C3% B5llumajandusega%20j%C3%A4tkamise%20toetuse%20hindamismaatriksid.doc 20
(22)3-20-1058 põllumassiivide registrisse. Samas, kontrollaruandelt ning selle lisaks olevalt kontroll-lehelt nähtuvad pindala erinevused ning seda on nii kaebaja kahjuks kui ka kasuks ning muudatuste tegemisest on kaebajat teavitatud kontrollaruande nr 190091-026 lisaks oleval põldude kontroll-lehel (I kd tl 98). Samas on ka viide veebikaardile asukohaga https://kls.pria.ee/kaart/, kust on põllumassiivi ja säilitatavate maastikuelementide andmeid võimalik vaadata. Põllumassiivide piiride muutmine mõjutab vastustaja selgituste kohaselt toetuste taotlemist ja määramist pigem
  1. aastal ning edaspidi.
  2. Põldude osas, mille kasutusõigust kaebajal enam ei olnud (nr 117-2 ja 134), leiab kaebaja, et info ajutise kasutuslepingu lõppemisest on vastustajale teada ning seega on eelnevate aastate eest makstud mahetoetuse tagasinõue ja kindlaksmääratud pindalade arvutus kaebaja hinnangul alusetu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukorras, kus taotlejal puudub õigus maad kasutada, pole ka õigust selle maa osas toetust taotleda. Vastustaja on arusaadavalt selgitanud, et toetuste taotlemisest loobumiseks tuleb taotlejal endal tahet väljendada ning esitada vastav avaldus tähtaegselt. Sarnaselt ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega kohaldub see reegel ka mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul.
  3. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei ole kohapealses kontrollis kasutanud GPS seadet, jääb arusaamatuks, kuidas kohapealset kontrolli teostav inspektor on fikseerinud kohustusaluste maade piiride ja sellest tuleneva pindalade vähendamise. Toetuse taotlust esitades kasutas kaebaja ePRIA-s vastustaja kinnitatud põllumassiive, mida kaebaja ise muuta ei saa. Ortofotode põhjal ei ole võimalik objektiivselt hinnata põllumassiivide vähenemist, kuna ortofotodelt nähtavad puu ja päikesevarjud võivad oluliselt moonutada põllumassiivide piire. Vastustaja on ühtlasi oma selgitustes kummutanud ka kaebaja väite, et PRIA ortofotodel kujutatu on moonutatud päikese- ja puuvarjude tõttu. Vastustaja on selgitanud, et pikaajaline ortofotode kasutamise kogemus võimaldab PRIA-l arvestada fotode hindamisel taoliste varjudega. Vastustaja viidatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 38 lg-te 3 ja 4 ning art 40 kohaselt on põldude pindade mõõtmisel lubatud kasutada kaugseiret. Vastuseks kaebaja etteheitele, et vastustaja muudab põldude piire ortofotode põhjal ilma taotlejaid muudatustest teavitamata, on vastustaja kohtuistungil teatanud, et põllumassiivide muutmist tehakse jooksvalt uute ortofotode saamisel ning asjaomastele isikutele saadetakse ekiri, et mingeid põllumassiivi piire on muudetud. Seega ei ole põhjust pidada PRIA tegvust andmete kaasajastamisel läbipaistmatuks ega õigusvastaseks.
  4. Kaebaja väidab kaalutlusõiguse ebaõiget kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal puudub kaalumisruum, kui on kindlaks tehtud, et maa ei vasta toetusõiguslikkuse tingimustele. Üledeklareerimise korral tuleneb halduskaristuse kohaldamine ja selle määr otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklitest 19 ja 19a. Vastustaja tunnistab kaalutlusruumi olemasolu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul põlluraamatu pidamise nõude rikkumise korral ning on ka kaalumist selles osas teostanud. Vastustaja on selgitanud tuginemist hindamismaatriksile ning rikkumise ulatuse arvesse võtmist (vt ka eelpool otsuse põhjenduste p 26). Kohtu hinnangul on vastustaja ära näidanud kaalutluse õigusliku aluse ja kriteeriumid, millele ta tugineb ning vaideotsuses esitatud on ilma täiendavate selgituste ja tõenditeta jäänud raskesti mõistetavaks, ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendamispuudusega, mis tingiks vaidlustatud otsuse tühistamise. Kohtul puudub alus kahelda, et samad tõendid olid aluseks vaideotsuses tabeli kujul esitatule. 21
(22)3-20-1058
  1. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuste tühistamiseks ei ole alust. Kuna kohtu hinnangul on eeltoodud põhjendusi arvesse võttes vaidlustatud otsused õiguspärased, puudub alus ka nende peale esitatud vaiete lahendamisel tehtud vaideotsuste tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna lahendamata. MENETLUSKULUD
  2. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, jäävad ka võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 10.02.2023 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2024 otsusega. Riigikohtu 10.02.2023 otsus Resolutsioon
  3. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus osas, milles ringkonnakohus rahuldas kaebuse ja tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  7. detsembri
  8. a otsuse nr 12-6/19/929,
  9. detsembri
  10. a otsuse nr 12-6/19/947 ja
  11. aprilli
  12. a vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 ning kohustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit nende otsustega seotud taotlusi uuesti lahendama, välja arvatud põllu nr 93 osas. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
  13. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2024 otsus Resolutsioon
  14. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  15. Tühistada Tartu Halduskohtu
  16. novembri
  17. a otsus osas, milles Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatis. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  18. detsembri
  19. a otsus nr 12-6/19/929,
  20. veebruari
  21. a otsus nr 12-6/20/142 ja
  22. detsembri
  23. a otsus nr 126/19/947 osas, milles Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) toetusetaotlusi ei rahuldatud (välja arvatud põlluraamatutega ning põllu nr 117 osa 2 ja põlluga 134 seonduvas osas). Kohustada vastustajat tühistatud osas toetusetaotlusi uuesti lahendama ühe kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Tühistada
  24. aprilli
  25. a vaideotsused nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-
  27. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametilt Tiit Soa kasuks välja menetluskulu 1290 eurot.
  28. Võtta asjas esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde. 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.