Obsah (10)

§ 77§ 13§ 15§ 79§ 105§ 74§ 113§ 116§ 120§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5209

). Q kinkis korteri kostjale kooskõlas TsK § 259 lg-ga 1, mille kohaselt annab kinkelepinguga üks pool vara tasuta teise poole omandisse. VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt saab hageja kinkelepingu tühistada või ühepoolselt lõpetada kehtivates seadustes sätestatud korras, kuid tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse kinkelepingu tegemise ajal kehtinud seadust. 17. VÕSRS § 3 lg 1 järgi määratakse isiku teovõime tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt. Hageja nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses kinnistusraamatu kannete tegemiseks jääb rahuldamata. Selleks, et kinkeleping oleks tühine

§ 77

lg 1 järgi, pidi Q olema tunnistatud tehingu tegemise ajaks ehk 22.04.2002

§ 13

lg 1 järgi kohtuotsusega teovõimetuks põhjusel, et ta ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistlikkuse tõttu kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ja mille tõttu talle oli seatud eeskoste ja tal ei olnud õigust sellist tehingut teha. Hageja väitis, et Q ei saanud aru tegude tähendusest ja nende mõjust, aga ei ole väitnud ega ka tõendanud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud. 18. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks Q otsusevõimetuse tõttu (

§ 15

lg 2) on aegunud.

§ 79

lg 1 kohaselt tuli sellel alusel tehingu kehtetuks tunnistamise nõue esitada 3 aasta jooksul tehingu tegemisest. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS2002 § 146 lg 1 (koos

§ 105lg 1 ja § 106 lg 1) aegus nõue 22.04.2005.

Hagi esitati alles

1. aastal. Seda tehingut ei saa tehingu teine pool seetõttu ka tühistada (VÕSRS § 7 lg 1) ühepoolse avaldusega. Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.
2. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks raskete asjaolude esinemise tõttu (

§ 74

lg 1) on samuti aegunud.

§ 113

lg 1 järgi oli hagi üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses ettenähtud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata.

§ 74lg 1 tehingu vaidlustamiseks erikorda ette ei näinud.

Eeldades, et õige on hageja väide, et tehing tehti rasketel asjaoludel, hakkas nõude aegumine kulgema tehingu tegemisest (

§ 116lg 1 esimene lause). Ts

ÜS2002 § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, s.o lühem kui varem kehtinud seaduses. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse seetõttu nõudele kolmeaastast aegumistähtaega, mis hakkas kulgema 01.07.

1. Nõue aegus seega 30.06.
2. 2022.a. esitatud hagi on seega aegunud. Seda tehingut ei saa seetõttu ka ühepoolse avaldusega tühistada (VÕSRS § 7 lg 1). Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet. 4 2-22-5209
3. Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine oli peatunud, kuna Ql ei olnud eestkostjat.

§ 120

lg 2 p 1 järgi peatub aegumine, kui teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat, kuid see eeldab, et isik on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks. Asjas ei ole tõendatud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud. Aegumine ei peatunud ka pärast 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 165 järgi. Hageja ei ole väitnud, et Qle oleks jäänud ilma määratud eestkostjata ka pärast 01.07.

2. Kuna hageja nõuded tehingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäävad rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellest tulenev kinnistusraamatu kande muutmise nõue. Kuna hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei hinda kohus tõendeid ega seda, kas kinkeleping tehti Qle äärmiselt rasketel asjaoludel ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti aegumist. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et

§ 74

lg 1 tulenev aegumistähtaeg arvutatakse vastavalt sama seaduse § 113 lg 1 sätestatule ja see on 10 aastat. Riigikohus on leidnud, et

lühendatud aegumistähtaega ette ei näinud. 24. Maakohus jättis kohaldamata

§ 66lg 1 mis nägi ette kinkelepingu tühisuse heade kommete vastasuse tõttu.

Arvestades hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldust, tundub keskmisele mõistlikule inimesele, et vaidlustatud kinkeleping ei tohiks kehtida. Seega tuli analüüsida, kas tehing on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kõik tühistamise alused – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine – on teod, mille olemasolul sõlmitud tehingud võiksid olla juhul, kui ei oleks erisätteid, tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Selle tõttu tuleb TsÜS §-st 3 lähtudes käesoleval juhul kohaldada

§ 74

erinormina

§ 66lg 1 suhtes.

Hagi esitamiseks

§ 74alusel lühendatud aegumistähtaega ette nähtud ei olnud.

25. Tehing tehti ilmselgelt Qle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

§ 74tähenduses.

Küsitav on, kuidas sai Q, kellel oli tehingu tegemise ajal temaga samas korteris elav voodihaige tütar ja lapselaps, ilma mingit hüve saamata, oma ainsa vara ära kinkida ning lapse ja lapselapse ilma pärandita jätta. Q oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. Tal oli alkoholisõltuvus ja tal ei olnud raha. Tema tütrel olid terviseprobleemid. Kostja ei olnud sugulane ega sõber ja teadis, et kinke saamiseks ei olnud mingit põhjust ega õigust. Kostja käitus ebaeetiliselt, kui jättis lepingu mõlemad eksemplarid endale ja takistas Ql informatsiooni saamist. Tegemist oli kuriteole lähedase olukorraga. Kostja kasutas ära kinkija alkoholisõltuvust ja soodustas seda tema elu lõpuni, ostes talle alkoholi. Tegemist on kostja alusetu rikastumisega kinkija ja tema pere arvel. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5 2-22-5209 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
3. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 74

ja § 113 lg 1 kui leidis, et hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks selle äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu on aegunud. Samuti heidab hageja ette, et maakohus jättis kontrollimata tehingu tühisuse selle heade kommete vastasuse tõttu (

§ 66). Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist. 29.

§ 113

lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et kinkelepingu sõlmimise ajal ei näinud seadus ette lühendatud aegumistähtaega

§ 74alusel tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks.

Nimetatust ei saa aga järeldada, et see nõue ei ole aegunud. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKo 16.10.2002, 3-2-1-80-02 p 10). Kolleegium selgitab, et olukorras, kus seadus ei sätestanud nõudele lühendatud aegumistähtaega või aegumist ei välistanud, kohaldus

§ 113lg 1 kohaselt üldine, 10-aastane aegumistähtaeg.

Maakohus leidis seega õigesti, et hageja nõue 22.04.2002 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks

§ 74alusel aegus 30.06.2005.

30. Kohus leiab, et hageja väited tehingu vastuolu kohta heade kommetega on vastuolulised. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud tehingu tühisust vastuolu tõttu heade kommetega, kuid märgib siis ka ise, et

§ 74

(tehingu kehtetuks tunnistamise alus) on erinorm sama seaduse § 66 (tehingu tühisus vastuolus tõttu heade kommetega) suhtes ja kohus oleks pidanud leidma, et tehing on § 74 alusel kehtetu. Kolleegium selgitab, et kuigi õige on hageja seisukoht, et

§ 74

on erinorm

§ 66

suhtes, ei ole õige hageja järeldus, et kuna täidetud on

§ 74koosseis, on tehing vastuolus heade kommetega.

Hageja tugines menetluses läbivalt sellele, et kostja kasutas ära Q rasket olukorda, s.t tugines tehingu kehtetusele. Tehing ei saa samadel asjaoludel olla nii kehtetu kui ka tühine. Maakohus lahendas õigesti hageja nõude

§ 74alusel.

31. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgelt eristanud oma

§ 74

alusel esitatud väiteid ja

§ 66

alusel esitatud väiteid, s.t hageja väidetest ei ole selge, mille alusel ta leiab, et tehing ei ole mitte kehtetu äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu vaid on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus märgib aga, et hageja nõue oleks aegunud ka siis, kui leida, et kõik hageja etteheited ei ole kaetud

§ 74sätestatud koosseisuga.

32.

§ 66lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine.

Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et heade kommete vastasusele tuginev tehingu tühisuse tuvastamise nõue kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS järgi ei aegunud. Ka sellel alusel tehingu tühisuse tuvastamise nõudele kohaldus

§ 113

lg 1 järgi üldine hagi korras õiguste maksmapanemise 10-aastane aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23). Arvestades ka VÕSRS § 9 lg 1 sätestatut aegus hageja nõue 22.04.2002 tehingu tühisuse tuvastamiseks seega 22.04.2012. Hageja esitas hagi alles 08.04.2022. Ringkonnakohus märgib 6 2-22-5209 täiendavalt, et

§ 113

lg 1 järgi aegus hiljemalt 22.04.2012 ka hageja nõue kinnistusraamatu kannete muutmiseks.

1. Kuna hageja nõuded on aegunud, ei vasta ringkonnakohus apellandi sisulistele väidetele, mis puudutavad tehingu vastuolu heade kommetega või tehingu tegemist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Küll aga selgitab ringkonnakohus, et nõude aegumise instituudi eesmärk on muuhulgas õigusrahu ja õiguskindluse tagamine. Samuti arvestab aegumise instituut, et aja möödudes on võlgnikul ka raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei pruugi olla talle enam kättesaadavad. Kui võlausaldaja ei ole mingit olukorda vaidlustanud väga pikka aega, praegusel juhul ligi 20 aastat, tunnustatakse nii võlgniku kui majanduskäibe kaitsmise huvides selle olukorra püsimajäämist.
2. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
3. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7