Obsah (12)

§ 102§ 22§ 28§ 1§ 109§ 31§ 85§ 89§ 86§ 90§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3973 Tsiviilasi Ilostro OÜ avaldus Sadama 26 Arenduse

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Sadama 26 Arenduse OÜ kanda.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasuks 2200 eurot.
3. Mõista Sadama 26 Arenduse OÜlt välja ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasu 2200 eurot Kodukontor AT OÜ arvelduskontole xxx.
4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
5. Ilostro OÜ esitas 11.03.2024 Harju Maakohtule avalduse Sadama 26 Arenduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 02.04.2024 määrusega avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks.
6. Võlgnik esitas kohtule seiskoha, mille kohaselt Ilostro OÜ ei ole oma töid Sadama 26 korterelamu ehitusobjektil xxx lõpule viinud. Need on omanikujärelevalve inseneri ja tellija poolt aktiga vastu võtmata. Seetõttu ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusel seaduslikku alust. Võlgnik soovib asja arutamist kohtuistungil.
7. Kohus määras kohtuistungi toimumisajaga 16.05.2024, kuid 15.05.2024 võlgnik teatas, et on raskelt haige ja istungil osaleda ei saa. Kohus andis võlgnikule tähtaja oma seisukohtade esitamiseks kirjalikult. Võlgnik jäi oma varasemalt esitatud seisukoha juurde. Kohtu 07.06.2024 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman.
8. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuse suuruseks enam kui 703 146 eurot. Võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks on 170 000 eurot, s.o korteriomandi xxx väärtus. Kinnisasi on koormatud 260 000 euro suuruse hüpoteegiga xxx kasuks ja kohtuliku hüpoteegiga summas 5044,90 eurot xxx kasuks. Võlgnikul puudub muu vara. Tühi on ka pangakonto, millel on Maksuja Tolliameti arestid kogusummas 116 729 eurot. Pankrotimenetluse kulud saavad kaetud võlgniku vara arvelt. Tänase seisuga puudub võlgnikul raamatupidamine ja majandustegevus ning netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse on ettevõte püsivalt maksevõimetu ning juhtkond oleks mõistliku aja jooksul esitama pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha. Esialgu ei ole võimalik tuvastada maksejõuetuse põhjust

§ 22lg 5 tähenduses.

Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28mõttes.

Menetluse edasises käigus tuleb veel täpsustada võlgniku tehingute üksikasju, sh müügihindade tasumist ja saadud raha kasutamist. Samuti tuleb kontrollida võlgniku tehinguid seotud isikutega. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta konkreetsed andmed seni puuduvad. 2

1. Ajutine pankrotihaldur palub võlgniku pankrotihalduriks määrata kellegi teise. Kohtule andis oma kirjaliku nõusoleku pankrotihalduriks määramise kohta Kalev Mägi. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Sadama 26 Arenduse OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi, kes on andnud selleks vastava nõusoleku.
3. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 703 146 eurot, kuid reaalset vara kõigest ligikaudu 170 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud konkreetseid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur tõi esile, et esialgu ei ole võimalik tuvastada maksejõuetuse põhjust

§ 22lg 5 tähenduses.

Seni aga puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28mõttes.

9. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku olemasoleva vara hinnanguline väärtus ligikaudu 170 000 eurot. Seega on võimalik välja kuulutada võlgniku pankrot ja kanda võlgniku vara arvelt pankotimenetlusega seotud kulud. 10.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 11.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu 3 suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 13. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 2200 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2200 eurot (22 tundi x 100 eurot). Halduri tasu mõistetakse täies ulatuses välja pankrotivara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 4