Obsah (5)

§ 4231§ 68§ 69§ 75§ 76

1-22-5631 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-5631 (22278000867) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Aleksis Kattai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksis Kattaile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot, sh käibemaks 31,68 eurot. Mõista Aleksis Kattailt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot, mis tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või nr EE957700771001523585 LHV Pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700038762 ning selgitus „Aleksis Kattai, 1-22-5631, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-22-5631 Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 15.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5631 tunnistati Aleksis Kattai süüdi

§ 4231

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 24.04.2022, 05.-06.06.2022 ja 13.07.2022, s.o 4 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati 11 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrati, et Aleksis Kattai on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma talle

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm. Kohtuotsus jõustus 01.12.

2. Viru Maakohtu
3. november
4. a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele Aleksis Kattaile Tartu Maakohtu 15.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5631 mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud 4 päeva vangistust. Määrus jõustus 28.12.
6. 28.06.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Aleksis Kattai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksis Kattai karistusaeg algas 29.01.2024, see lõppeb 03.12.2024 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 01.07.2024.

Aleksis Kattai isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Aleksis Kattai ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Aleksis Kattai, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel hakkab tööle kullerina ja soovib minna koju laste juurde.
3. Kaitsja toetas süüdimõistetu seisukohta, tuues täiendavalt välja, et vangla iseloomustus on läbinisti positiivne. Ja kuritegu, mille eest Aleksis Kattai karistust kannab on teise astme kuritegu ja sisuliselt ka üks kergemaliigilisi kuritegusid, mis puudutab juhtimisõiguseta juhtimist. Ta on ära kandnud üle poole oma karistuse ajast. Puuduvad distsiplinaarkaristused, käitumine on vangistuse aja jooksul olnud sisuliselt eeskujulik. Ei ole ka mingeid täiendavaid riske. Ei ole probleeme tänasel päeval ei alkoholi ega narkootikumidega. On ka töökogemus olemas ja on ootav töökoht olemas. Olemas on elukoht ja toetav perekond. Isikul on pikemas perspektiivis eesmärk uuesti lapse ja lapse emaga kokku kolida. Iseloomustuses on märgitud, et varasemalt ei ole vangistuse ajal olnud nõus töötama, kuid käesoleva vangistuse ajal on määratud tööle ning on ka reaalselt töötanud. Aleksis Kattai võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Aleksis Kattai tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Aleksis Kattai on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Aleksis Kattai puhul formaalsete 2 1-22-5631 eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Aleksis Kattai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 112-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Aleksis Kattai puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Aleksis Kattai on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Nõustuda saab sellegagi, et Aleksis Kattai käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on iseloomustuses toodu kohaselt Aleksis Kattai karistuse kandmise ajal täitnud tööülesandeid koristajana alates 15.06.
2. Töökohustuste täitmine aitab kahtlusteta säilitada tööharjumust ning näitab, et läbi legaalse tulu on võimalik end ülal pidada ja täita võlakohustusi. Suhtub enesetäiendamisesse positiivselt ja vangistuses on jätkanud suhtlemist lähedastega. Vabanemise korral on olemas elukoht. Iseloomustuse kohaselt vanglaametnikega teeb koostööd. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Aleksis Kattai ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Hinnates Aleksis Kattaiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Aleksis Kattai käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Aleksis Kattai on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Aleksis Kattai käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.
4. Riigikohus asus 15.02.2023 määruses nr 1-15-1446 seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. See eeldus on Aleksis Kattai puhul aga puudulik.
5. Nagu kohus viitas, siis Aleksis Kattai on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Korduvkaristatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist õiguskuulekalt juhtida. Tartu Maakohtu 15.11.2022 otsusega karistati Aleksis Kattaid vangistusega 11 kuud ja 26 3 1-22-5631 päeva. Vangistus asendati 356 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrati, et Aleksis Kattai on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma talle

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm. Aleksis Kattaile määratud üldkasulik töö ebaõnnestus. Aleksis Kattai hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja suhtus vastutustundetult ka talle

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse täitmisesse.

Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramise taotlusega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et mitu tööandjat on juba kriminaalhooldusametnikule teatanud, et nad ei soovi Aleksis Kattaid rohkem üldkasulikku tööd sooritama, sest isik ei ole usaldusväärne ning ei pea kokkulepetest kinni. Aleksis Kattai suutis enam kui 11 kuuga sooritanud vaid 52 tundi üldkasulikku tööd. Kohus järeldab sellest, et Aleksis Kattai ei ole võimeline karistust vabaduse tingimustes kandma, kuna suhtub kohtu määratud kohustustesse hoolimatult.

1. Seega kokkuvõtvalt Aleksis Kattai rikkus üldkasuliku töö tingimusi. Aleksis Kattai käitumisele ei ole avaldanud mõju varasem vangistuses viibimise kogemus ega ka kriminaalhooldusnõuete järgimise kohustus. Oma varasema käitumisega on Aleksis Kattai väljendanud piisava motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Isik on korduvalt olnud kriminaalhooldusel ning iga kord kriminaalhooldused ebaõnnestusid, on rikkunud nii kontrollnõudeid kui ka kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toime pannud. Eeltoodu näitab, et katseajal käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustuste läbi süüdimõistetu resotsialiseerumisele kaasaaitamine vältimaks uute kuritegude toimepanemist Aleksis Kattai puhul seadusandja poolt taotletud eesmärki ei täitnud. Kahtlemata seab isiku varasem katseaja luhtumine kohtu dilemma ette, kas uskuda seekordsesse katseaja õnnestumisesse või mitte. Olukorras, kus kinnipeetav ei suuda jälgida kriminaalhoolduse ajal kehtivaid nõudeid ja kohustusi ning ei allu kohtu korraldustele, on edulootus seaduskuulekaks eluks vähesed.
2. Aleksis Kattai viimatised süüdimõistmised on seotud sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta. Süstemaatilisus tähendab, et isik peab olema

§ 4231kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda.

Süstemaatilisuse kui nimetatud kuriteokoosseisu konstitueeriva tunnuse kaudu rõhutab seadusandja, et sõiduki korduv juhtimisõiguseta juhtimine on sedavõrd ohtlik liiklusohutuse seisukohalt, et seda tuleb käsitada kuriteona. Aleksis Kattai on oma tegudega seadnud ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Varasemalt on ta toimepannud lisaks mootorsõiduki lubadeta juhtimisele ka süstemaatilisi vargusi. Aleksis Kattai on toimepandud süütegudega kahjustanud erinevaid õigushüvesid. Aleksis Kattaist lähtuvana on kuritegude toimepanemise spekter lai ning ohustatud on erinevad õigushüved. Aleksis Kattaile on omane süstemaatilisus nii varavastaste kui ka liiklussüütegude toimepanemisel. Vangla tõdeb Aleksis Kattai puhul mõtlemises, käitumises ja hoiakutes nii riski kui ka ohtlikkuse olemasolu. Iseloomustuse kohaselt Aleksis Kattai puhuselt esineb risk enamikes hinnatavates asjaoludes. Süüdimõistetu varasemate kuritegude pinnalt on selgelt prognoositav uute kuritegude toimepanemise oht.

1. Aleksis Kattai uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka Aleksis Kattai vabanemisjärgne majanduslik olukord. Aleksis Kattai on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Töökohagarantii Aleksis Kattail puudub. Vaatamata vanglas töö tegemise harjumusele on Aleksis Kattai enamasti töötanud juhutöödel. Ametlikud töökohad on olnud lühiajalised, pigem episoodilised. Materiaalset tuge lähivõrgustikus kinnipeetaval ei ole. Seega ei pruugi ka tööga teenitav sissetulek maandada piisavalt majandusliku kasu eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Murekohaks on ka süüdimõistetu võlgnevused. Ehkki olemas on rahalisi vahendeid esialgseks toimetulekuks vabaduse tingimustes, on vabanemisfondis olevad rahalised vahendid siiski napid ning võivad põhjustada finantssurvet. Aleksis Kattai majanduslikku toimetulekut saab pidada kasinaks. 4 1-22-5631 Arvestades seejuures varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu, võivad vabanemisjärgselt võlgnevused tekitada negatiivseid majanduslikke mõjutusi.
2. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et Aleksis Kattai iseloomustusest nähtuvalt on tema tutvusringkonda kuulunud kriminaalse tausta ja mõtteviisiga inimesed. Süüdimõistetu vanaema sõnul oli Aleksis Kattail negatiivset mõju avaldavaid sõpru, kuid kellega käesolevaks ajaks on suhted katkenud. Inglismaal on süüdimõistetu tegelenud narkootikumide müügiga, enda sõnul mõjutasid teda kaudselt ka sõbrad, kellega enam ei suhtle. Kuna Aleksis Kattai on oma käitumisega üles näidanud soovi demonstreerida allumatust kehtivale õiguskorrale ning on mõjutatav kuritegelike hoiakutega tuttavatest, siis Aleksis Kattai ennetähtaegne vabanemine on käesoleval hetkel ennatlik.
3. Alkoholi võib pidada Aleksis Kattai kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks. Varasemad varavastased süüteod on süüdimõistetu enda sõnul pannud toime alkoholijoobes ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu ei mäleta, miks läks poodi alkoholi varastama, arvab, et enda tarbeks. Kuivõrd alkoholitarvitamine on varasemaltki mõjutanud Aleksis Kattai seaduskuulekust, viitab see probleemile. Ka narkootikumidega seoses on vangla täheldanud riski. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isik viibis Pentonville vanglas Londonis narkootikumide käitlemise eest.
4. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse sedagi, et Aleksis Kattaid ootab vangistuses ees töötamine. Vangistuses omab töö rehabiliteerivat iseloomu ja on süüdimõistetu hoiakute kujundamisel olulise tähtsusega, seda enam, et varasemalt ei ole isik vangistuse ajal olnud nõus töötama, kuid käesoleva vangistuse ajal on määratud tööle ning on ka reaalselt töötanud, kuid veel väga lühikest aega, kõigest alla ühe kuu. Kohus ei taju Aleksis Kattai käitumises prognoosotsustusena selliseid pikaajalisi käitumismustrite muutusi, mille pinnalt saab teha järelduse, et Aleksis Kattai suudab tulevikus käituda seaduskuulekalt. Aleksis Kattai varasem käitumine viitab sellele, et ta kas ei hoolinud oma teo tagajärgedest või ei suutnud neid tagajärgi endale adekvaatselt teadvustada ja oma käitumist juhtida. Ei saa kindel olla, et nüüdki suudaks Aleksis Kattai teisiti käituda. Seepärast on võimalik, et vaatamata positiivsetele plaanidele võib Aleksis Kattai vabaduses kogeda siiski tagasilangust elus juhtuvatest kriisisituatsioonides. Aleksis Kattai vajab veel karistuse kandmise aega, et teha oma mõttemaailmas korrektiivid, mis annavad eelduse seaduskuulekaks elukorralduseks.
5. Piisavaks garantiiks ei pea kohus allumist kriminaalhooldaja kontrollile. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Kantud karistuse aeg ei ole sellise pikkusega, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismutrite muutumises. Tuleb taas nentida, et edulootus seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Aleksis Kattai suhtes kohtul usaldus puudub. Nagu kohus viitas, on karistuse kandmise ajal ees ootamas töökohustuse täitmine. Aleksis Kattai kantud karistuse aeg ei ole sellise pikkusega, mis toetab tema ennetähtaegset vabanemist ning mis tekitab kohtus usalduse, et isik suudab oma elu ennetähtaegsel vabanemisel korraldada seaduskuulekalt.
6. Aleksis Kattai ei ole jõudnud oma mõttemaailma muutmisega staadiumi, kus võib prognoosotsustusena välja tuua edulootuse seaduskuulekaks eluks. Sellise prognoosotsustuse vastu räägivad Aleksis Kattai varasemalt avaldunud objektiivsed käitumisaktid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Aleksis Kattai naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta kehtivaid nõudeid. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Aleksis Kattai käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Aleksis Kattai käitumismuster on muutunud piisavalt, et kohtul tekib usaldus Aleksis Kattai seaduskuuleka tuleviku osas. 5 1-22-5631
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksis Kattai vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Aleksis Kattai kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
9. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Aleksis Kattailt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe ja kohtu ette ei ole toodud põhjuseid, miks pikendada kohustuse täitmise tähtaega üldmäärast pikemaks. Karistuse kandmise ajal on Aleksis Kattail võimalik läbi töö tegemise saada sissetulekut ning täita riigi ees lasuvad kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 6