← Eesti

2-20-18505/53

Obsah (8)§ 162§ 177§ 657§ 652§ 232§ 171§ 178§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Kohtuas

) § 5 lõigetele 1 ja 2, § 230 lõigetele 1 ja 2, § 231 lõigetele 2 ja 4, § 438 lõike 1 esimesele lausele, § 199 lõike 1 punktile 3, § 436 lõikele 2, § 328 lõikele

  1. Samuti viitas maakohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lõikele
  2. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et: kolmas isik võib täita teise isiku ees kohustuse (VÕS § 78 lõige 1); hageja täitis AK eest PRIA nõude, mille tasumine oli kostja kohustus lepingu 1 punktist 1.5.2 tulenevalt; VÕS § 80 lõikest 4 tulenevalt ei pea kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, olema lepingu sõlmimise ajal isikuliselt määratletav; lepingu 1 punktis 1.5.2 võttis kostja endale kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud avalik-õiguslik nõue PRIA poolt. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et: tema ega OÜ Paternoster ei vastuta AK kohustuste täitmise eest; lepingutest ei tulene, et kostja peaks täitma AK või OÜ Paternoster mistahes kohustuse.
  3. Kohus tuvastab, et müüja (hageja) ja ostja (kostja) vahel sõlmiti 07.06.2018 OÜ Paternoster osa müügileping, millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas u 71,19% osakapitalist. Hageja on rajanud rahalise nõude kostja vastu lepingu 1 punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale kriminaalasja nr 15221000147 raames PRIA-le tasutud 15 000 eurot. Punktis 1.5.2 on kajastatud, et ostja tasub kõik Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded osaühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi võõrandamistehingu tingimuste üle ning lisasid kokkuleppe, et kõik kriminaalasja nr 15221000147 kulud kannab ainuisikuliselt kostja lepingu 1 punkt 1.5.2 alusel.
  4. Vaidlusalune summa tuleneb PRIA nõudeavaldusest kriminaalasjas nr 15221000147 Paternoster OÜ, EN ja AK vastu, millest hageja tasus 15 000 eurot. Asjaolu, et hageja on nimetatud summa tasunud, loeb kohus tõendatuks maksekorraldusega nr
  5. Kostja väitel oli tasumise põhjuseks asjaolu, et AK soovis kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kriminaalmenetluse lõppemist, mistõttu summa tasuti tema eest. Korraldaval istungil 14.04.2022 selgitas kostja esindaja, et hageja täitis oma seadusliku esindaja AK vastu esitatud PRIA nõude (protokollis ajamärk 00:07:12). Asjaolu üle, et nõue oli solidaarselt ka Paternoster OÜ ja EN vastu, ei ole vaidlust. Kostja on 26.02.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud PRIA teabekirja, mille kohaselt muutis PRIA nõuet, jättes selle AK vastu 15 000 euro suuruseks. 22.11.2019 avaldusega on tõendatud, et PRIA nõue on OÜ Paternoster, EN ja AK vastu, sh AK vastu summas 15 000 eurot, OÜ Paternoster ja EN vastu (solidaarselt) summas 46 897,49 eurot (61 897,49-15 000).
  6. 21.02.2023 kohtuistungil kuulas kohus üle PV, kelle ütluste kohaselt osteti hagejalt Paternoster OÜ osa, läbirääkimisi lepingutingimuste üle pidasid tema ja teiselt poolt AK. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis ostja kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue Paternoster OÜ vastu, siis osaühing selle maksab, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata (protokollis ajamärk 00:16:07). Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (otsus nr 3-2-1-25-08, punkt 13). Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõigetele 1–3 ning VÕS § 9 lõikele 3 ja § 16 lõikele
  7. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes kokku leppisid.
  8. Tõendamist ei leidnud hagiavalduse väide, et kostja võttis kohustuse tasuda nõuded kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud nõue PRIA poolt. Pooled on lepingus kajastanud, et ostja tasub kõik eelnimetatud ning tulevikus Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Osanike vahelises lepingus lepiti kokku nendevahelised suhted ühingu tegevuse läbiviimisel ning kulude 4 2-20-18505 kandmisel. Seega tulenevalt lepingu kontekstist, on vajalik tuvastada, millise konkreetse kohustuse kostja peab täitma, ja see kohustus peab olema tekkinud. Kohus ei nõustu hagejaga, et PRIA nõude tasumine summas 15 000 eurot on kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktis 1.5.
  9. Asja sisulise läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et PRIA esitas kriminaalasja raames AK vastu nõude 15 000 eurot, mille viimane ka tasus läbi kolmanda isiku ja tõendatud on, et kriminaalmenetlus lõpetati osaühingu nõude osas.
  10. Maakohus viitas VÕS § 76 lõigetele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lõike 1 punktile
  11. Kuivõrd kostja kohustus tasuda vaidlusalune AK poolt tasutud 15 000 eurot ei ole poolte lepingulise suhtega tõendamist leidnud, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid.
  12. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lõike 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse 2709 eurot. samuti mõistis välja viivise

§ 177lõike 4 alusel.

Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.
  2. Apellant on esitanud põhjendused, miks kostjal oli kohustus PRIA nõue tasuda, varasemates menetlusdokumentides, mistõttu neid siinkohal ei korda. Hageja rajas rahalise nõude kostja vastu lepingu 1 punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale viimase poolt kriminaalasjas nr 15221000147 PRIA-le tasutud 15 000 eurot. Pärast hagetava 15 000 euro tasumist vähendas PRIA 29.11.2019 avaldusega avalik-õiguslikku nõuet ja tasumisele kuuluvaks jäi 46 897,49 eurot.
  3. Maakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja võttis kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud avalik-õiguslik nõue PRIA poolt, on vastuolus tunnistaja PV ütlustega. Tunnistaja oli isikuks, kes kostja nimel ja eest pidas läbirääkimisi ja soovis kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue Paternoster OÜ-le, siis osaühing (kostja) selle maksab, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata. Fakt on, et koos süüdistusaktiga esitati kohtusse PRIA nõue ja tunnistaja ütluste kohaselt, kui osaühingule nõue esitatakse, pidi kostja selle tasuma. Asjaolu, et OÜ Paternoster mõisteti aegumise tõttu õigeks, ei tähenda, et nõuet ei ole olemas. Samas on kostja läbi erinevate tegevuste tasunud teised võlgnevused, mis on kajastatud lepingus
  4. PRIA esitas nõude solidaarselt AK, EN ja OÜ Paternoster vastu. Lepingu punktides 1.5.1– 1.5.5 andis kostja mh kinnituse, et on teadlik ettevõtte majanduslikust seisundist ning kõikidest kohustustest tulenevalt Viirelaiu projektiga ning et tasub kõik eelnimetatud ning tulevikus tekkivad selle projektiga seotud võimalikud nõuded OÜ Paternoster majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega oli poolte vahel kokkulepe, et kostja peab hüvitama mh PRIA nõude. Kui pooled oleks selliselt soovinud kokku leppida, et nõue kuulub hüvitamisele ainult siis, kui OÜ Paternoster mõistetakse kriminaalasjas süüdi, oleks vastav sõnastus lepingusse lisatud. Vastustaja seisukoht
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5 2-20-18505 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lõike 1 punkt 1).

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab rahaliselt kindlaks vastustajale hüvitatavate kulude suuruse. 25.

§ 652

lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud esimeses kohtuastmes esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust omavate eluliste ja õiguslike asjaolude üle: 1) 07.06.2018 hageja poolt hagiavalduses nimetatud lepingud olid sõlmitud kohtule esitatud lepingudokumentidest nähtuvates sõnastustes (lepingudokumendid I kd tl 4–7, 10–13); 2) osa müügilepingu (senises menetluses nimetatud leping 1) alusel sai kostjast OÜ Paternoster osanik 71% ulatuses osakapitalist, hageja omandisse jäi 5% osakapitalist, kolmas osanik OÜ Envelin oli äriregistrist selleks ajaks kustutatud; 3) lepingu 1 punktis 1.5.2 andis kostja ostjana teada, et on teadlik Paternoster OÜ majanduslikust seisundist ja kõikidest kohustustest, mh Eesti Vabariigi poolt esitatavast võimalikust nõudest seonduvalt konkreetse kriminaalasjaga, ja tasub kõik mh eelnimetatud nõuded osaühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvel; 4) konkreetses kriminaalasjas esitas Eesti Vabariik PRIA kaudu 24.08.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse, nõudes saadud toetuse 61 897,49 eurot tagastamist solidaarselt nii Paternoster OÜ-lt kui tema endiselt ja avalduse esitamise aegselt juhatuse liikmetelt (AK, EN; I kd tl 16–18); 5) hageja tasus 25.10.2019 nõudest 15 000 eurot, märkides selgitusse „AK/Paternoster Taotlus nr 310012741643“ (t I kd tl 19); 6) AK oli ülekande tegemise ajal hageja juhatuse liige; 7) PRIA täpsustas 03.02.2020 allkirjastatud avaldusega nõudeavaldust, nõudes AKlt 15 000 euro ning osaühingult ja ENlt solidaarselt 46 897,49 (61 897,49-15 000) euro tasumist (I kd tl 48–49); 8) Harju Maakohus lõpetas kriminaalasja menetluse AK suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 202 lõike 1 alusel põhjendusega mh, et ta on heastanud kahju vähendatud ulatuses 15 000 eurot (I kd tl 73–76); viidatud kriminaalasjas lõpetati osaühingu suhtes menetlus aegumise alusel tsiviilhagi rahuldamata.
  2. Maakohus tuvastas, et tõendamist ei leidnud, et kostja Paternoster OÜ osanikuna oleks võtnud kohustuse tasuda PRIA nõue kõikide isikute eest, kellele oli kriminaalasjas koos osaühinguga nõue esitatud. Samuti, et tuvastamist leidis, et hageja tasus kriminaalasja raames AK vastu esitatud nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega tuvastanud sellistele järeldustele jõudmisel VÕS §-st 29 tulenevate lepingu tõlgendamise reeglite rikkumist ega

§-st 232 lõikest 1 tulenevate tõendite hindamise reeglite rikkumist. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas omab esmast tähtsust, kelle eest hageja kui VÕS § 78 lõike 1 mõttes kolmas isik 15 000 euro suuruse kohustuse täitis. Maakohus ei rikkunud

§ 232

lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning 6 2-20-18505 otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas hageja väide, et ta tasus selle summa osaühingu eest, on tõendatud või mitte. Maakohtus kogutud tõendite (PRIA nõudeavaldused kriminaalasjas, AK osas kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, PV kui Paternoster OÜ juhatuse liikme tunnistajana antud ütlused (I kd tl 143–146)) alusel asus kohus loogilisele seisukohale, et 15 000 eurot oli tasutud AK, mitte osaühingu eest. Nimetatud tõenditest nähtub selgelt, et peale hageja poolt 15 000 euro suuruse ülekande tegemist muutis PRIA algselt kolme solidaarvõlgniku vastu esitatud nõuet selliselt, et osaühing ja EN jäid solidaarvõlgnikeks 15 000 euro võrra vähendatud nõude osas, tasutud 15 000 eurot aga jäi hageja juhatuse liikme AK vastu suunatud nõudeks ning mh nõude rahuldamise alusel lõpetas kohus tema suhtes kriminaalmenetluse, osaühingu osas lõpetati kriminaalmenetlus samuti tsiviilhagi rahuldamata. Asjaolu, et algselt oli nõue suunatud kolme süüdistatava vastu solidaarselt, ei anna alust nõustuda hagejaga, et tema tasutut saab praeguses asjas kohtu ette toodud asjaolude alusel tuvastada kui täielikult osaühingu eest tasutut. Võlausaldajal oli õigus nõuet muuta ja hageja tasus rahasumma AK eest. Kui AK on seisukohal, et tema tasus siiski osa solidaarvõlast (solidaarkohustuse täitis tema eest hageja), võib olla, et igale solidaarvõlgnikule (kolm isikut) kohustusest langev osa tuvastada nendevahelises vaidluses VÕS §-de 65 ja 69 alusel. Praeguses menetluses solidaarvõlgnikud ei osale, mistõttu neid asjaolusid tuvastada ei saa. 28. Eelpool käsitamata asjaolud ja väited ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus nendega menetlusökonoomia põhimõtte alusel ei tegele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

30.

§ 178

lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 31. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on temale apellatsioonimenetluses osutatud vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt õigusabi kokku 2,75 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 385 eurot (tunnitasu 140 eurot käibemaksuta). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide (maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, kaebusele vastuse koostamine) mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175

lõike 1 esimese lause järgi on hageja lepingulise esindaja kulu 385 eurot (2,75x140) vajalik ja põhjendatud kliendi huvide esindamiseks apellatsioonimenetluses. 32. Kostja taotlusel ja

§ 177lõike 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.