4-24-2252/7

4-24-2252 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2252 (2315,24,002428) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Gleb Tsvetkov ik: 50005270815; elukoht: xxx, töökoht: xxx; e-post xxx, tel. xxx. J A, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Gleb Tsvetkov süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
4. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 27.10.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 13.08.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.04.2024 koostatud ja 20.04.2024 täiendatud väärteoprotokollist nr 2315,24,002428 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 03.04.2024 kell 18.24 juhtis Gleb Tsvetkov Punasel tänaval Pikri ja P.Pinna tänavate vahel suunaga P.Pinna suunas Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtimisõigus oli kehtetuke tunnistatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotkollis esitatud süüdistus on talle arusaadav. Tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi. Õppis automaalriks ja töö põhines autode müügil. Sel hetkel viis sõidukit ühest kohast teise, et näidata seda potsensiaalsele ostjale. Ostja ei olnud kohalik ja ei osanud ise kohale tulla. Oli teadlik, et juhiluba oli kehtetuks tunnistatud. Ei teadvustanud seda, et ei või sõita. Arvas, et juhib hästi ja sõidab kohale probleemideta, ei otsinud võimalusi kliendi kohale saamiseks muul viisil. Ostab autosid kokku, teeb korda, müüb edasi, palub teistel nende sõidukiga sõita, sõbral või sõbrannal, kuid sel päeval olid kõik hõivatud. Alustas sõitu Kalevipoja tänavalt ja tahtis jõuda Pae tänavale. Karisatusena sooviks saada üldkasulikku tööd suuremas määras. Tulevikus tuleb kulutada takso peale või kohtumine edasi lükata. Töötab iseendale, mitteametlikult, on Töötukassas arvel, otsib alalist tööd. Seni teenib nii kuidas on võimalik oma erialal. Palub mitte karistada arestiga, see on viimane kord, seda enam ei kordu. Kui pannakse arest, ei tea mda öelda sugulastele. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise toimepanemises on tõendamist leidnud. Menetlusaluse isik on selgitanud, et oli teadlik temal lasuvast keelust ja sellest, et see on karistatav, kuid senine elukogemus ei takistanud tal uue väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik oli teadlik lasuvast keelust, kuid leidis, et on hea autojuht ja saab juhtimisega hakkama. Vaatamata sellele, et tal võivad olla oskused, oli tal juhtimise keeld, mida ta tahtlikult eiras. Menetlusalune isik on üles näidanud ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda. Kohtuväline menetleja ei pea usaldusväärseks seda, et järjekordse aresti asendamine üldkasuliku tööga avaldab soovitud mõju. Ka karistusregistri vastusest nähtub, et tal on kolm väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Harju Maakohtu 16.08.2023 otsusega oli kohaldatud vabadusekaotust, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei täitnud eripreventiivseid eesmärke ja isik pani toime samalaadse rikkumise. Ainus karistuse liik, mis avaldab soovitud mõju on reaalne arest. Seetõttu taotleb Gleb Tsvetkovi süüditunnistamist ja palub kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti 10 päeva. Kuivõrd menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd, avaldanud kahetsust, leiab, et karistust võib kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
7. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud Gleb Tsvetkov´il 03.04.2024 kehtivat juhtimisõigust. Väärteotoimikust nähtuvalt karistati Gleb Tsvetkov´i kohtuvälise menetleja 18.01.2023 otsusega LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 1200 eurot ning LS § 223 lg 2, § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 alusel karistati menetlusalust isikut ka lisakaristusega, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse. Kuigi menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, jättis Harju Maakohus kohtuvälise menetleja otsuse oma 04.04.2023 otsusega muutmata. Harju Maakohtu 04.04.2023 otsus jõustus 06.06.2023, mistõttu hakkas kehtima ka menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud 5-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli 25.11.2022 järjekordselt väljastatud esmane juhiluba, siis vastavalt LS § 106 lg 6 sättele tunnistatakse juhtimisõiguse karistusena äravõtmise puhul esmane juhiluba kehtetuks. Seega oli menetlusaluse isiku juhiluba alates 06.06.2023 kehtetu, mida teadis menetlusalune isik ka ise. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja see on taastama ning mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotlema hakata pärast järelkoolituse läbimist ja eksamite edukat sooritamist. Kuivõrd menetlusaluselt isikult on juba varem juhtimisõigus ära võetud, on ta sellise asjaoluga üheselt kursis. Menetlusalune isik on teadlik sellest, et sõiduki juhtimiseks peab juhil olema juhtimisõigus. Liiklusregistri 2 andmete kohaselt on menetlusaluse isiku juhtimisõigus tunnistatud kehtetuks 06.06.2023 ning menetlusalune isik on sellest teadlik. Seejuures on menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud ka 14.06.2023 ning teda on Karistusregistri andmete kohaselt selle eest Harju Maakohtu 16.08.2023 otsusega karistatud 10 päevase arestiga, milline karistus asendati üldkasuliku tööga. Sellest tulenevalt oli menetlusalune isik teadlik nii oma teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks, kuivõrd ta juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, olles isikuks, kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ka karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima, mis ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus puudub, on tal sõiduki juhtimine keelatud. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kelle juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras kolmel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud kahel korral ning kokku on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega kahel korral. Seni määratud rahatrahvid on tasutud. Samas on menetlusalune isik väitnud, et ta ei tööta, millest saab järeldada püsiva sissetuleku puudumist. Kuivõrd vaatamata rahatrahvide tasumisele pani menetlusalune isik toime uue liiklusalase väärteo, karistati teda arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega varasemalt kohaldatud suhteliselt suured rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning ta jätkab liikluse ohustamist, millest saab järeldada, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju, kuivõrd senini on selline karistusliik jäänud tulemusetuks ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub senini püsiv ja legaalne sissetulek. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks ühe väärteo toimepanemist, mistõttu võib asuda seisukohale, et tema süü on keskmine. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale kirjutanud kahetsuskirju ja avaldanud kahetsust ka kohtulikul arutamisel, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt. Sellist 3 kriitilist suhtumist tingib menetlusaluse isiku järjekindel liikluse ohustamine ja liiklusalaste süütegude toimepanemine. Seejuures on ta nüüdseks kolmel korral toime pannud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegusid, s.t menetlusalune isik ei pea temal lasuvat mootorsõiduki juhtimise keeldu tema juhina osalemisel liikluses millekski ja jätkab sõidukite juhtimist. Selline asjaolu näitab kohtu arvestas üheselt, et menetlusaluse isiku kahetsusavaldus ei ole siiras. Samas ei saa kohus seda kahetsust täielikult kõrvale jätta, kuid on seisukohal, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust oluliselt kergendamise suunas mõjutada. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 08.11.2022 ja 16.08.2023, s.t menetlusaluse isiku käitumises samalaadsete süütegude toimepanemises on teatud regulaarsus. Selline asjaolu näitab seda, et varasemad menetlusalust isikut säästavad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistused oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t karistus on jäänud tulemusetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras vastavalt isiku süüle ja karistuse eeldatavale eesmärgile, s.o eesmärgile sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadse süüteo ees varasemalt korduvalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, eri- ja üldpreventiivsest eesmärgist ning kergendavast asjaolust, samuti sellest, et menetlusalune isik ei ole varem aresti kandnud, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. Kuigi menetlusalune isik avaldas nõusolekut teha aresti asenduskaristusena üldkasulikku tööd, olles nõus tegema üldkasulikku tööd suuremas ulatuses kui varasema karistusega määrati, jääb selline nõusolek tagajärjetuks. Menetlusalusele isikul on juba aresti asenduskaristusena üldkasulikku tööd kohaldatud ja ta on selle ka täitnud, kuid sellele vaatamata pani ta toime uue samalaadse liiklusalase väärteo. Selline käitumine näitab üheselt, et ka asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö jäi tagajärjetuks ja menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada ja arest tuleb menetlusalusel isikul ära kanda. Kuna menetlusalune isik vaatamata kohtu tehtud vihjele ei taotlenud aresti ositi kandmisele määramist, ei saa kohus ka KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat aresti ositi kandmisele määrata ning arest tuleb ära kanda ühes osas. Küll peab kohus võimalikuks anda menetlusalusele isikul pikema tähtaja aresti ärakandmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4