← Eesti

1-16-7572/136

1-16-7572 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7572 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marju Palm Kriminaala

) § 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Jaak Tarvis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta Jaak Tarvise taotlus jõustunud kohtumääruse avalikustamise piiramiseks rahuldamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1

(11)1-16-7572 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 05.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  2. Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014 ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsusega tunnistati J. Tarvis süüdi raskete narkootikumidega seotud kuritegude eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 13 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha 95 päeva. Kohtuotsused jõustusid 22.01.
  4. Harju Maakohtu 09.11.2016 määrusega tunnistati KrMS § 489¹¹ lg 1 p 1 alusel eelmises punktis märgitud Soome Vabariigis tehtud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks loeti 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.03.2015 ning lõpuajaks 22.03.
  6. Nähtuvalt 09.11.2016 Harju Maakohtu määrusest J. Tarvise poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Esimene raske narkootikumidega seotud kuritegu oli toime pandud 01.02.2013 - 05.04.2013, Järvenpääl J. Tarvis omandas, vedas sisse ja varustas ebaseaduslikult edasitoimetamiseks ligikaudu 23 kilogrammi amfetamiini, ühe kilogrammi MDMA-d ning ühe kilogrammi hašišit. J. Tarvis kasutas oma võimu narkootiliste ainete üle, olles vanglast tihedas kontaktis M M ning seega omas neid. 28.02.2013 saabus M M valeidentiteediga Soome, et saada koos M. M Järvenpääl kätte kõnealused narkootilised ained. Ametivõimud takistasid M M saabumist ning narkootilisi aineid ei antud üle M. M.-le M M puudumise tõttu. 5.-6.03.2013 sai M. M. narkootilised ained enda omandisse ning joonistas peidikute kaardid, mis M. M. oli edastanud M M Tallinnas. M M käskis M. M viia kaks narkootiliste ainete pakki teistest narkootiliste ainete pakkidest kaugemale. Seejärel M M korraldusel peitis M. M. ühe kilogrammi MDMA-d M ja toimetas MDMA M M korraldusel 05. aprillil 2013 M -P.-le. M M korraldusel toimetas M. M. ühe paki, mis sisaldas ligikaudu kaks kilogrammi amfetamiini, J. O.-le ja J. K.-le K. M M korraldusel viis M. M. kahel eri korral ära ühe paki amfetamiini maa sees olnud peidikust, kasutades selleks kahte erinevat autot, mis olid Savio raudteejaamas. Kuriteo objektiks oli väga ohtliku narkootilise aine suur kogus ning kuritegu tervikuna hinnates on tegemist raske kuriteoga. Teine raske narkootikumidega seotud kuritegu oli toime pandud 01.05.2013 - 24.08.2013, Espoos, milles J. Tarvis omas, varustas, toimetas edasi ja levitas ligikaudu 30 kilogrammi amfetamiini. J. Tarvis kasutas oma võimu kõnealuste narkootiliste ainete partiide üle ning seega omas neid. M M toimetas ligikaudu 28 kilogrammi kõnealusest narkootiliste ainete partiist kolmeteistkümnes pakis M. M.-le Tuusulas ning andis korralduse, et kõik need pakid tuleb peita erinevatesse peidikutesse, joonistada tuleb peidikute kaardid ning peidikute kaardid tuleb tuua M M. 06.06.2013 konfiskeeriti neljast peidikust, mille asukohad M. M. oli näidanud politseile Olaris, Espoos, 11 kilogrammi amfetamiini ning ligikaudu 5 kilogrammi amfetamiini Evitskogis, Kirkkonummel; amfetamiini sisaldus oli suuremalt osalt 30-37 massiprotsenti. Lisaks leidsid möödakäijat Olarist, Espoost, kaks umbes 2-kilost amfetamiini pakki, mille mõlema puhul oli amfetamiini sisaldus 30-37 massiprotsenti. Kuriteo objektiks oli väga ohtliku narkootilise aine suur kogus ning kuritegu tervikuna hinnates on tegemist raske kuriteoga. Kolmas episood on samuti raske narkootikumidega seotud kuritegu, 07.09.2013 - 8.10.2013 Espoos, kus J. Tarvis varustas ja üritas levitas ligikaudu 10 kilogrammi amfetamiini ja ligikaudu 5 kilogrammi hašišit. J. Tarvis sai teavet narkootilist ainet sisaldava postipaki ning postipaki vastuvõtukoodi kohta. Seejärel kasutas J. Tarvis oma võimu kõnealuse narkootilise aine partii üle ning seega omas seda. J. Tarvis andis vastuvõtukoodi A. J.-le ning A. J. käskis või palus H. L.-il postipakk DPD terminalist ära tuua või lasta see ära tuua. H. L. andis eespool nimetatud postipaki vastuvõtukoodi, mille H. L. kirjutas paberitükile, R. S.-ile, et ta tooks paki ära, koos H. L.-i Hankos asuva korteri aadressiga, mis pidi olema üleandmise aadress. 07.10.2013 tõi R.S. kõnealuse narkootilise aine paki DPD terminalist ära, kasutades selleks vastuvõtukoodi. 03.10.2013 asendas politsei postipakis olnud narkootilise aine valeainega. Konfiskeeritud 434 2

(11)1-16-7572 grammi amfetamiini sisaldus oli 3-8 massiprotsenti, 8669 grammi amfetamiini sisaldus oli 3041 massiprotsenti ning 980 grammi amfetamiini sisaldus oli 67 massiprotsenti. Kuriteo objektiks oli väga ohtliku narkootilise aine suur kogus ning kuritegu tervikuna hinnates on tegemist raske kuriteoga.
  1. Viru Vangla esitas 05.06.2023 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu J. Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 15.09.2023 määrusega jäeti J. Tarvis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
  2. Kinnipidamisasutuses J. Tarvise kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kõrgohtlik avalikkuse suhtes (risk ühiskonnas, risk vanglas). Ohtlikkus seisneb narkootiliste ainete levitamise organiseerimises või nende levitamisele kaasa aitamises, füüsilise vägivalla kasutamises või sellega ähvardamises, kuni kergemate kehavigastuste tekitamiseni, suutlikkuses organiseerida kuritegelikku tegevust vanglast ning vanglas toime panna kuritegusid, joobes juhtimises. Ohtlikkus suureneb alkoholi kuritarvitamise, majandusliku tulu saamise vajadusel ning kuritegelike hoiakute, kriminaalse taustaga suhtlusringkonna ning puudulike probleemide lahendamise oskuste säilimisel. Ohtlikkust suurendavaks teguriks on vanglas avalikkuse vastu suunatud ohtlik kuritegu ja ülisuures koguses A-klassi narkootikumide käitlemine. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta vangla J. Tarvise karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J. Tarvis tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 22.03.2028 ja allutada isik käitumiskontrollile 24 kuuks. Käitumiskontrolli ajaks määrata J. Tarvisele järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Ettepanek määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Goovit nõustub 06.06.2024 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti J. Tarvise vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et J. Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda.
  2. 05.06.2024 saabus kohtusse J. Tarvise poolt saadetud teavitus, millest nähtub, et ta edastas posti teel 05.06.2024 Narva kohtumajale järgmised tõendid: R I kriminaalhooldusametnik R I; tunnistus nr 9-4/178 sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimise kohta; sotsiaaltöötaja poolt koostatud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimise kokkuvõte; diplom Viru Vangla nuputamisvõistluse võitmise (I koht) kohta 2023.a.; 13.11.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsus nõude aegumise tõttu; õppekulude hüvitamise leping nr C110577 (TalTech, õigusteadus; Viru Vangla 25.03.2024 vastus nr 6-10/24/2123-2.; Viru Vangla 10.08.2024 vastus nr 6-10/19781-2 (koristaja keskmine palk 2 €/kuus); taotlus (soov tööle asuda). J. Tarvis palub võtta tõendid käesoleva asja (Viru Vangla taotlus Jaak Tarvis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks) materjalide juurde ja nendega arvestada otsuse tegemisel. Samuti saabus Viru Maakohtusse 06.06.2024 J. Tarvise avaldus kahes osas, mille palus J. Tarvis samuti lisada asja materjalide juurde. Samuti taotles ta 06.06.2024 3

(11)1-16-7572 taotluses lisada asja materjalide juurde järgmised tõendid: garantiikiri, K-Raha täitmisel olevad nõuded, täitemenetluse lõpetamise osaotsus, vangla raamatukogust laenutatud raamatute nimekiri, ostetud raamatute nimekiri, lapse meditsiinilised dokumendid, Jaak Tarvise meditsiinilised dokumendid ja puude raskusastme tuvastamise otsus.
  1. 05.06.2024 saabus Viru Maakohtusse ka K L, s. o J. Tarvise lapse ema kirjalik seisukoht. Ka selle palus J. Tarvis lisada asja materjalide juurde. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
  2. J. Tarvis teatas 07.06.2024 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed üldjoontes vastavad tegelikkusele, v.a temapoolne alkoholi kuritarvitamine. Ka tõi ta välja, millisena näeb ta enda edasist elukulgu ning millist kasu on olnud vanglas läbitud tegevustest. Samuti nõustus ta iseloomustuses ära toodud kriminaalhooldaja arvamusega ning kõikide kohustuste täitmisega. Ta tarvitas väga vähe alkoholi ning ei kavatse enam üldse alkoholi tarvitada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, sh nende materjalidega, mis kohus vastu võttis tõenditena 07.06.2024 toimunud kohtuistungil (loetelu käesoleva määruse p-des 8-9), rahuldades J. Tarvise sellekohased taotlused, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et J. Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
  4. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub 4

(11)1-16-7572 vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  1. Käesoleval juhul tunnistati Harju Maakohtu 09.11.2016 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 489¹¹ lg 1 p 1 alusel eelmises punktis märgitud Soome Vabariigis tehtud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Eestis täidetavaks karistuseks loeti 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.03.2015 ning lõpuajaks 22.03.
  2. Nähtuvalt 09.11.2016 Harju Maakohtu määrusest J. Tarvise poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti

§ 184lg 2 p 1 järgi.

15.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J. Tarvis talle mõistetud karistusajast 13 aastat ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX. Tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas ning nii maja omanik P T kui ka viimase elukaaslane on oma nõusolekud andnud. Seega on J. Tarvisel vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 17.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 18. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

19. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas 5

(11)1-16-7572 isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 20. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et J. Tarvisel on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt J. Tarvisele on kolmel korral karistusena määratud kartserisse paigutamine vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle mitte allumise eest: 09.10.2023 -7 ööpäevaks, katseajaga 2 kuud; 22.01.2024- 7 ööpäevaks; 22.04.2024 – 10 ööpäevaks. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul on jätkuvalt raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et J. Tarvis allub sellele vabaduses olles. On märkimisväärne ka see, et kohus jättis 15.09.2023 määrusega J. Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata, põhjendades oma otsustust mh kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluga. Vaatamata selle jätkas J. Tarvis rikkumiste toimepanemist ning tegemist ei ole ühe libastumisega. Eeltoodu paraku iseloomustab J. Tarvist kui inimest, kes ei ole veel jätkuvalt järjepidevalt suuteline õigeid järeldusi tegema ning enda eksimustest õppima. Kohtu hinnangul kinnitab isiku eeltoodud käitumine kinnipidamisasutuses seda, et mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki. Taoline iseloomustus ei sisenda veendumust, et praegusel ajal on kinnipeetava hoiakud tõesti muutunud ning ta edaspidiselt kindlasti ei ohusta ühiskonda. Seda seetõttu, et paraku ei näe kohus seda, et süüdimõistetu poolt väljendatu ja tema käitumisaktid langeksid kokku. J. Tarvis oli kahtlusteta teadlik sellest, et tema väljavaateid vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaega suurendab märkimisväärselt see kui tal puuduvad edaspidiselt kehtivad distsiplinaarrikkumised. See teadmine aga ei suutnud tagada seda, et ta oleks olnud kinnipidamisasutuses suuteline kontrollima ja juhtima enda käitumist sel määral, et puuduks vajadus rääkida ja kirjutada kehtivatest distsiplinaarrikkumistest selle vangistuse jooksul. Seega ei saa kohtu hinnangul välistada, et J. Tarvis on loobunud vanglas töötamisest ikkagi subkultuursete hoiakute tõttu. Seda ka seetõttu, et kinnipidamisasutus on pakkunud talle väga erinevaid võimalusi töötamiseks, s.o töötamist majandustöödel abitöölisena, keraamika valmistajana ja ka raamatute parandajana. Käesoleval juhul ei ole ta isegi proovinud ühtegi eeltoodud tööd teha. Vangivalvuri abistamist ühe seadme parandamisel ei saa võrdsustada vanglas tööle asumisega, arvestades nende tegevuste erinevat sisu ja ajalist kestust. 6

(11)1-16-7572
  1. J. Tarvise käitumises vangistuses esineb mitmeid positiivseid asjaolusid ning igati kiiduväärt on temapoolne enda aktiivne täiendamine ning läbi loetud raamatute arv on muljetavaldav. Vangistuse ajal on J. Tarvis iseseisvalt õppinud nii keeli (hispaania, soome) kui ka ettevõtlust ning õigusteadust. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. 2018-
  2. aastatel on toimunud riskipõhised vestlused probleemide lahendamise oskustest, põhjustagajärg seoste loomisest. 2018-
  3. aastatel on toimunud riskipõhised vestlused väärtushinnangutest, ühiskonnas kehtivate normide väärtustamisest ja teiste inimeste õiguste austamisest. 26.09.2018-17.01.2023 on toimunud riskipõhised vestlused kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskusest.
  4. aastal on toimunud riskipõhised vestlused alkoholi kuritarvitamisest. Samuti on toimunud vajaduspõhiselt isiku soovil psühholoogiline nõustamine.
  5. Kohtusse edastatud iseloomustusest nähtub ka see, et käesoleval juhul on jäänud läbimata
  6. aastale planeeritud vestlused väärtushinnangutest, ühiskonnas kehtivate normide väärtustamisest ja teiste inimeste seisukohtade mõistmisest. Seega individuaalne täitmiskava pole veel täidetud.
  7. Eeltoodust tulenevalt J. Tarvise käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks ja seda vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning muid tegevusi, mis on suunatud kinnipeetava käitumise muutmisele. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav teatud olukordades lubab endale mitte aktsepteeritavat käitumisviisi (ei allu ametnike korraldustele, jättes endale valikuvõimaluse töötamise osas). Kohus nõustub vanglaga, et J. Tarvis ei ole suutnud seni tõestada enda käitumisega kinnipidamisasutuses seda, et ta on tõesti orienteeritud õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud käitumine vanglas sellele, et kinnipeetav ei ole käesoleval ajal veel valmis oma õiguskuulekusest irduvat käitumist lõplikult muutma ja tegelema sihipäraselt oma kuritegude toimepanemise riskiteguritega. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  8. Viru Vangla iseloomustusest tuleneb, et võimalikul ennetähtaegsel tingimisi vabanemisel soovib elama asuda isa P T juurde, XXX, kus isa elab praegu koos oma elukaaslase I R. Antud aadressile omab J. Tarvis ka rahvastikuregistri järgi sissekirjutust alates 30.11.
  9. Tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas ning nii maja omanik P T kui ka viimase elukaaslane on oma nõusolekud andnud. Ka kohtuistungil kinnitas J. Tarvis, et tal on võimalus asuda elama aadressile XXX.
  10. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, leiab kohus, et käesoleval juhul on liiga optimistlik arvata, et uus elukoht (sai sissekirjutuse alates 30.11.2021 ehk vanglas viibimise ajal) automaatselt tagab tema seaduskuulekust. Käesoleva kuriteo korraldajaks oli kinnipeetav ise. Enamik kuritegusid on J. Tarvis toime pannud grupis ning suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtleb ka vangistuse ajal ega eita seda ise. Seega ei garanteeri uude elukohta elama asumine kinnipeetava suhtlusringkonna muutumist, mis oleks kohtu hinnangul äärmiselt vajalik, arvestades narkokuritegevuse spetsiifikat.
  11. Iseloomustusest nähtub ka see, et töötamise registri andmetel ei ole kinnipeetav kunagi ametlikult töötanud. Isiku enda sõnul on ta aga ametlikult töötanud, sealhulgas enda isale kuuluvas ettevõttes. Kohtu hinnangul isegi kui J. Tarvise väited eeltoodud töökohtade osas vastavad tegelikkusele, siis ilmselgelt ei ole olnud tema legaalsed sissetulekud piisavad, et tagada tema seaduskuulekust. Seda seetõttu, et ta on selles kriminaalasjas süüdi mõistetud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest just suures koguses. See näitab seda, et rahvatervisevastane kuritegu oli toime pandud suure materiaalse kasu saamise eesmärgil ning isik on elatunud peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. J. Tarvise enda sõnul võttis ta endale liialt rahalisi kohustusi, mida ei suutnud täita ning mis oli ajendiks kuritegude toimepanemisele. 7
(11)1-16-7572
  1. Kohtu hinnangul on positiivne see, et kinnipeetava vabanemisfondi on hoiustatud 2460 eurot ning vabaduses on talle garanteeritud ka töökoht. Võimalikul ennetähtaegsel tingimisi vabanemisel on samuti võimalus tööle asuda isale kuuluvasse ettevõttesse A OÜ. Ettevõte tegeleb peamiselt metsanduse valdkonnas, samuti kaevetööde, ehituse, veoteenuse pakkumise ja mulla müügiga. J. Tarvise isa sõnul on ettevalmistamisel ka uusi projekte, mis võiks tema pojale rohkem enesetoestusvõimalusi pakkuda. Elektroonilise valve ajal saab J. Tarvis tegeleda rohkem kontoritööga ning liikumisi on võimalik ette planeerida, arvestades elektroonilise valve korraldust. Seega oleks võimaliku vabanemise korral kinnipeetav palju paremini majanduslikult kindlustatud kui enne vanglasse sattumist. Samas ei saa kindel olla selles, et ka prognoositav sissetulek on piisav seaduskuuleka eluviisi tagamiseks. Siinkohal on põhjendatud ka osundada sellele, et J. Tarvise ei ole eriti atraktiivne teistele tööandjatele, kuna tal puudub varasem ametliku töö tegemise kogemus Eesti Vabariigis. See tähendab seda, et kui mingil põhjustel, kas näiteks võimatusest täita tööülesandeid, mis nõuavad eriteadmisi, jääb lähitulevikus J. Tarvis töötuks, siis tõenäoliselt tekivad tal raskused teise töökoha leidmisega ja seetõttu ka legaalse sissetuleku saamisega. Nimetatu aga suurendab märkimisväärselt ebaseaduslikul teel hõlptulu teenimise tõenäosust.
  2. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus seega, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuigi tal on olemas püsiv elukoht, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et käesoleval ajal elukoha, ametliku töökoha, lähisugulaste toetuse olemasolu tagab seda, et J. Tarvis ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist, sest tema senine elukulg näitab seda, et eeltoodu ei ole taganud tema seaduskuulekust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  3. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  4. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18). 8

(11)1-16-7572
  1. Vangla iseloomustuses märgitakse, et J. Tarvist on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud (kaks välisriigi karistust). Kehtivaid karistusi on üks. Vanglas viibib kolmandat korda. Käesolevalt kannab karistust narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo eest, mis oli toime pandud Soomes, vanglakaristuse kandmise ajal - vanglakaristust kandis Soomes samuti narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemate kuritegude hulka kuuluvad lisaks mootorsõiduki joobes juhtimine, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine, kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine seadusliku aluseta, vargused, röövimine, väljapressimine, mootorsõiduki ärandamised. Viimase kuriteoga on võrreldes varasematega saadud suuremat majanduslikku tulu. Kuritegusid on toime pannud nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult, muster on erinev. Kahe viimase kuriteo puhul esineb sarnast käitumist, samuti on ühiseks jooneks tegude ühiskonnaohtlikkus.
  2. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on enamjaolt olnud majandusliku kasu saamine, puudulikud probleemide lahendamise oskused, grupis tegutsemine. Vägivallategude ja joobes juhtimise puhul on soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Nimelt kriminaalhooldusel on J. Tarvis viibinud kolmel korral (1999.,
  3. ja 2011.-
  4. aastal) ning nendest kahel korral rikkunud katseaja tingimusi. Ka olles teadlik distsiplinaarkaristuste negatiivsest mõjust ennetähtaegse vabanemise perspektiivile, jätkas ta vanglas rikkumiste toimepanemist ka pärast seda, kui oli jäetud vanglast ennetähtaega vabastamata elektroonilise valve kohaldamisega. Iseloomustuse kohaselt selgitab J. Tarvis töötamisest loobumist sellega, et keraamika valmistajana ning raamatute parandajana töötamine võtaks liialt ära tema vaba aega, mida ta veedab ennast täiendades (iseseivalt õppimine). Ka on märkimisväärne, et tunnistades kuritegude toimepanemist, ei nõustu ta viimase kuriteo osas nagu tema oleks olnud organiseerija. Eeltoodud kinnipeetava mõtteviis näitab selgelt seda, et ta ei ole tegelikult piisavalt analüüsinud oma käitumist ega teinud õigeid järeldusi, mis annab aluse kahelda tema edasises õiguskuulekuses. Ei saa mööda minna ka sellest, et isik on püüdnud Soome vanglast põgeneda, mis näitab seda, et ta polnud valmis vastutust kandma rahvatervise vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest. Kohus nõustub sellega, et korduvad õigusrikkumised viitavad kuritegelike hoiakute olemasolule. Suhtumist ühiskonda samuti tuleb pidada senist elukulgu arvestades pigem negatiivseks, kuna isik ei ole hoolinud ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja normidest ning senist käitumist vanglas hinnates ei saa kindlalt asuda seisukohale, et eeltoodud suhtumine on muutunud.
  5. Nõustuda saab vanglaga selles, et peamiseks J. Tarvise kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning seda hõlptulu näol. Meditsiiniosakonna andmetel J. Tarvisel sõltuvusdiagnoosi ei ole.
  6. aastal on teda karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning
  7. aastal karistatud alkohoolse aine tarvitamise eest vangistuses.
  8. aastal toime pandud vägivaldsete kuritegude ajal oli J. Tarvis alkoholijoobes. J. Tarvise ise tunnistab oma kuritegusid, mis ta on alkoholijoobes toime pannud. Isik on tarvitanud alkoholi isegi vanglas olles. Kõik see viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Majandusliku kasu saamise eesmärgi osas tuleb mainida seda, et J. Tarvise enda sõnul võttis ta endale liialt rahalisi kohustusi, mida ei suutnud täita ning mis oli ajendiks kuritegude toimepanemisele. Analüüsides isiku elukäiku tuleb tõdeda, et enda probleeme on ta harjunud lahendama ebaseaduslikul viisil. Arvestades asjakohast kohtupraktikat, esineb seega suur tõenäosus, et J. Tarvis jätkab vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, olles teadlik narkoainete hankimise viisidest ning olles harjunud hõlptulu saamisega. Seega kohtu hinnangul ei ole ära langenud oht, et sattudes majanduslikult raskesse olukorda ning omades harjumust keskenduda enda heaolule, alustab J. Tarvis lisasissetulekute otsimist 9
(11)1-16-7572 ning üldteada olevalt on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega võimalik teenida kiirelt hõlptulu enda heaolu kindlustamiseks rahvatervise arvelt.
  1. Kohus peab positiivseks seda, et vaatamata pikaajalisele vangistusele on J. Tarvisel säilinud sidemed oma lähisugulastega. Isiku lähedasteks on poeg S T (alaealine), isa P T, ema P M ja õde, A T. Suhtleb lähedastega peamiselt telefoni teel, toimuvad ka kokkusaamised (viimati toimus pikaajaline kokkusaamine isa ja pojaga
  2. a märtsi kuus). Ema, isa ja õde toetavad J. Tarvist nii vangistuses kui ka võimalikul ennetähtaegse vabanemise korral. Kuigi lapse emaga enam kooselulisi suhteid ei ole, on suhtlus poja kasvatamise osas olemas, mida kinnitab ka kohtusse saabunud K. L kirjalik seisukoht 05.06.
  3. Kokkusaamiste vähesus on olnud tingitud pikast vahemaast. Iseloomustusest nähtuvalt J. Tarvis ise on kindel, et tulevikus suudab seaduskuulekalt elada ning peamiseks motivaatoriks on poeg, kelle elus soovib aktiivselt osaleda. Kohus ei kahtle selles, et süüdimõistetu soov osaleda enda lapse kasvatamises on siiras ning lähedased ootavad tema vabanemist. Paraku ei olnud lähedaste isikute olemasolu varem J. Tarvise õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu puudub kohtul veendumus, et ka käesoleval ajal tema edasist seaduskuulekust suudavad jäädavalt mõjutada eeltoodud isikud.
  4. Põhjendatud on välja tuua ka see, et J. Tarvis on vanglas olles jätkanud ka suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu hinnangul viitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine sellele, et J. Tarvis ei pruugi olla piisavalt siiras kõikide enda avalduste osas, mh selle osas, et kavatseb elada seaduskuulekalt. Käesoleva kuriteo korraldajaks oli kinnipeetav ise, mis näitab, et isik võib sooritada oma kuritegusid etteplaneeritult ja läbimõeldult. Arvestades isiku teadlikkust narkootiliste ainete hankimise kanalitest, ei saa välistada, et J. Tarvis on suuteline endale leidma mõttekaaslasi vabaduses majanduslikesse raskustesse sattudes, kes on huvitatud lihtsa sissetuleku saamisest.
  5. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu seega kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja töökoha olemasolu, läbitud sotsiaalprogramm, vestlused ja lähedaste toetus, aktiivne enesetäiendamine) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristused, täitmata individuaalne täitmiskava, kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev jätkuvalt aktiivselt toimiv suhtlusvõrk, isiku hoiakud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus, et J. Tarvise vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni veel oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks J. Tarvisele mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 4 aasta pärast. Need aastad võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi, tõendamaks, et ta on suuteline eesmärke saavutama ning suudab hoiduda õigusrikkumistest. Seda tegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus pole juurdepääsu üldjuhul hõlptulu teenimise võimalusele ning võimalik on ka tegeleda edasi aktiivselt enda täiendamisega, mis suurendab tõenäosust, et vabaduses olles on ta edaspidi õiguskuulekusele orienteeritud ning on ka enda pojale heaks eeskujuks õiguskorrast kinnipidamisel. Kohtu hinnangul ei maandaks käesoleval juhul kriminaalhooldusametniku poolt pakutud käitumiskontroll ning lisakohustuste määramine uue kuriteo, sh rahvatervise vastase kuriteo, toimepanemise riski, sest varasemalt on paraku korduvalt kriminaalhooldused ebaõnnestunud ning seni kinnipidamisasutuses avaldunud käitumine ei anna kohtule kindlustunnet, et seekord kulgeb kriminaalhooldus edukalt. Seega jätab kohus süüdimõistetu J. Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. 37. KrMS § 4081 lg 3 sätestab, et kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et 10

(11)1-16-7572 nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Kuna käesolev kohtumäärus ei sisalda eeltoodud andmeid jätab kohus J. Tarvise taotluse kohtulahendi avalikustamise piiramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.