Obsah (7)

§ 248§ 15§ 120§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1224 Määruse kuupäev 29. aprill 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X ja TÄISÜHINGU Ytaotlus rahatrahvi määramiseks ja X kaebus kahju hüvitamiseks RES

) § 248 alusel nende trahvimist 32 000 euroga. Lisaks nõuab X isiklikult mõista neilt välja 4 000 000 eurot tema süstemaatilisest inimõigustest ilmajätmise eest vabadusele ja kompensatsioonile seonduvalt vanglaametnike poolt mõnitamisega tekitatud kahjuga, kuna nad võtsid samaaegselt ebaseaduslikult kaebaja perelt ära lapsed ilma kohtu ja uurimiseta, s.o kutsusid neid kohtusse võõrkeeles läbi „Riigiteataja“, mida kaebaja ja tema naine lugeda ei saanud.

1. Kohus võtab esmalt seisukoha rahatrahvi määramise taotluse osas (I) ning seejärel annab hinnangu X kaebusele (II). I
2. X ja TÄISÜHING Y on kohtule esitanud taotluse määrata Riigikohtu kohtunikele N. Siitamile, J. Laffranquele ja I. Pilvingule rahatrahv Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsuse nr x-x-x-xx-xx täitmata jätmise eest. 4.

§ 248

lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 00 eurot. Vastavalt

§ 248

lg-le 2 võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. 5. Kohus selgitab, et

§ 248

lg 1 võimaldab rahatrahvi määrata üksnes haldusasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest. Samuti on viidatud sätte kohaselt võimalik määrata rahatrahvi vaid menetlusosalisele. Halduskohtumenetluses on menetlusosalised pooled (kaebaja ja vastustaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan (vt

§ 15lg 1).

6. Kuna X ja TÄISÜHINGU Y poolt viidatud asi nr x-x-x-x-x pole haldusasi, vaid kriminaalasi, samuti ei ole Riigikohus ega Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed N. Siitam, J. Laffranque ja I. Pilving selles asjas menetlusosalisteks, siis ei ole

§ 248lg-s 1 sätestatud eeltingimused rahatrahvi määramiseks täidetud.

7. Kohus rõhutab, et

§ 248

lg-s 1 sätestatud rahatrahvi määramiseks ei anna alust see, et taotleja hinnangul on kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Rahatrahvi määramise taotlemine

§ 248

lg 1 alusel ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks kohtu poolt tehtud lahenditega mittenõustumisel.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X ja TÄISÜHINGU Y taotluse rahatrahvi määramiseks rahuldamata. II
2. Kuivõrd esitatud kaebuses märkis X, et nõuab isiklikult endale välja mõista 4 000 000 eurot, saab kohus aru, et praeguses asjas on kaebuse esitanud üksnes X. Kohtule esitatud kaebusest võib mõista, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses kohtulahenditega, millega kaebajalt võeti ära vabadus ja vanemaõigused ning jäeti välja mõistmata kahjuhüvitised seoses vanglaametnike poolt kaebaja mõnitamisega. 10.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebajalt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine 11. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud ebaseaduslikult ja alusetult vanglas, kuna kaebaja hinnangul on tema kriminaalasja süüdimõistev otsus tühistatud Riigikohtu lahendiga asjas nr x-x-x-xx-xx. 12.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 2

1. Kohus leiab, et alusetult vanglas viibimise eest kahju hüvitise nõudmisel taotleb kaebaja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–
3. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9).
4. Et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses, tuleb kaebajal esitada hüvitistaotlus kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4).
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohus pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ning X hüvitamiskaebus seoses vabaduse äravõtmisega tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

1. Seejuures peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et Riigikohus ei mõistnud Xit
2. mai
3. a otsusega nr x-x-x-xx-xx õigeks, vaid tühistas Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning saatis kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetlus X suhtes jätkus uues kohtukoosseisus ning varasemalt valitud tõkend vahistamine jäi kehtima. Süüdimõistev kohtuotsus X suhtes kriminaalasjas 1-xx-xxxxx jõustus
4. juunil
5. Kahjuhüvitiste välja mõistmata jätmisega ja kaebajalt vanemaõiguste äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamine
6. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus ülejäänud osas tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kõigepealt toob kohus esile, et kaebaja ei ole hüvitamiskaebuse esitamisel üheselt arusaadavalt välja toonud, kes talle väidetava kahju tekitasid. Kaebaja on vastustaja märkimisel kasutanud üksnes sõna „nemad“.
2. Kuna kaebaja on koos kaebusega esitanud taotluse rahatrahvi määramiseks seoses Riigikohtu halduskolleegiumi määrustega asjades nr x-xx-xx ja x-xx-xxxx ning viidatud kahes asjas esitas kaebaja kaebused Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Riigikohtu tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks, mis seisneb selles, et Riigikohus ei mõistnud haldusasjades nr x-xx-xx ja x-xx-xxxx kaebaja kasuks välja hüvitist. 3
3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt võeti kaebajalt tema vanemaõigused ära Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega asjas nr 2-ww-wwww. Kohtule ei nähtu, et viidatud tsiviilasjaga seoses oleks Riigikohus kutsunud Riigi Teataja või väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kaebajat ega tema naist asja arutamisele ega teinud nende teadmata ühtegi menetlustoimingut. Et kaebaja heitis ette seda, et kaebaja ei saanud asja arutamisest osa võtta, siis mõistab kohus, et kaebaja vaidlustab praegusel juhul Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a määruse teinud kohtuniku tegevust, kuivõrd selles on välja toodud, et kohtukutset ei saanud kaebajale ega tema naisele kätte toimetada isiklikult, vaid avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
8. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 (Riigikohtu
9. märtsi
10. a otsus asjas nr 3-f-f-ff-ff, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a määrus asjas nr 3-x-xxxx, p 10), milles sätestatud eeldused peavad kaebuse rahuldamiseks olema täidetud.
13. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning lg 31 kohaselt lisaks lg-s 1 sätestatule võib isik nõuda § 15 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Seega on kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 järgi see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s.
14. Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Maakohtu
15. aprilli
16. a määruse teinud kohtuniku ega Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunike N. Siitami, J. Laffranque ja I. Pilvingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit. Seega ei ole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud nõuded ilmselgelt täidetud. Kaebuse asjaoludel ei saa RVastS §-s 15 sätestatud piiranguid pidada kaebaja õigusi ka ebaproportsionaalselt piiravaks. Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed.
17. Kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline ka siis, kui möönda võimalust, et kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamine on võimalik ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja suhtes tehtud EIK lahendita. Riigikohus leidis lahendis 3-x-x-xx-xx p 20, et halduskohus saab kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise menetluses kohtulahendi õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks. Kui kaebaja jättis asjas nr 2-xx-xxxx edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Ka on kaebuse tagastamisel kaebajal õigus pöörduda uue kaebusega halduskohtu poole. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks seda võimalust kasutanud.
18. Lisaks ei ole kohtule äratuntav, et kohtuasjades nr 2-xx-xxxx, 3-xx-xx ja 3-xx-xxxx oleks riivatud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Asjades nr 2-xx-xxxx ja 3-xx-xx tehtud lahendid olid kaebaja tegevusetuse tagajärg. Seejuures tagastati asjas nr 3-xx-xxxx kaebaja kaebus

-s sätestatud alusel. Kuna kaebaja kaebusi ei võetud asjades nr 3-xx-xx ja 3-xx-xxxx menetlusse, ei saanudki Riigikohus lõpplahendina asja sisuliselt läbi vaadata ega kahjuhüvitist välja mõista. Ka võib Riigikohtu lahendite peale esitatud kaebuse osas kaebaja 4 õiguste riive seisukohast olla määravam pigem Tartu Vangla tegevus, mitte kohtute tegevus haldusasjade lahendamisel. Tsiviilasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebuse osas viitab riive väheintensiivsusele ka kaebuse esitamise ajahetk. Kaebaja esitas praeguses asjas kaebuse 14 aastat hiljem vaidlusaluse kohtumääruse tegemisest. 27. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xxhüvitamiskaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

28. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 29.

§ 175

lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis X ja TÄISÜHINGU Y nimed ja määruses välja toodud kohtuasjade numbrid tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5