Obsah (6)

§ 72§ 62§ 65§ 70§ 64§ 5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-2706 Otsuse kuupäev 11. juuli 2024 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Agnes Joyeti kaebus Politsei- ja Piirivalveam

) § 62 p-le 3, mis sätestab, et keelatud on korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel.

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA Tartu politseijaoskonna Tartu piirkonnagrupi grupijuht S. Linnardi
3. novembri
4. a avaliku koosoleku mittelubamise otsuse peale (dtl 2-6).
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. detsembri
7. a määrusega kaebaja kaebuse (dtl 31-32). Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi. Kui kohus peaks tuvastama
8. novembri
9. a avaliku koosoleku mittelubamise otsuse tühisuse või õigusvastasuse, ei kohusta see PPA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Samuti ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. PPA on võimaldanud pärast
10. novembri
11. a keeldumist kaebajal avaliku koosoleku pidamise
12. detsembril
13. Üksnes abstraktne oht, et PPA võib tulevikus avaliku koosoleku pidamise taaskord ära keelata, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
14. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
15. jaanuari
16. a määrusega A. Joyeti määruskaebuse (dtl 78-85), tühistas Tartu Halduskohtu
17. detsembri
18. a määruse ja saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (dtl 87-91). Kaebajal on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 45 ja 47 tulenevate õiguste riivena väljenduv puutumus vaidlustatud keeluga ja mis tähendaks
19. novembri
20. a otsuse tühisuse või õigusvastasuse korral kaebaja õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu arvates oli kaebajal võimatu kasutada muid õiguskaitsevahendeid koosoleku keelamise vaidlustamiseks, sest laupäeval (
21. novembril) kell 2 3-23-2706 12 toimuma pidanud koosolek keelati vahetult enne koosoleku toimumist reede (
22. novembri) pärastlõunal. Nõustuda ei saa ka selle halduskohtu seisukohaga, et esitatav tuvastamisnõue ei kaitse kaebaja õigusi. Kaebaja selgitas kaebuses, et kuna sõda jätkub, siis peab ta tõenäoliseks tulevikus uute sama teemat puudutavate avalike koosolekute korraldamist. Samuti on suur tõenäosus sellel, et juhul, kui käesolevas asjas vaidlustatud keelduv otsus osutubki kaebuses toodud põhjendustest lähtuvalt tühiseks või õigusvastaseks, siis PPA tulevikus ikkagi muudab seadusega kooskõlas olevaks selle, kuidas ja millisel ametiisikul on võimalik sellist keelduvat otsust teha. Põhjendatud huvina on käsitatav ka kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.
23. Tartu Halduskohus võttis
24. veebruari
25. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 43-44).
26. PPA esitas
27. märtsil 2024 vastuse kaebusele (dtl 61-66).
28. Arvestades kaebaja ja vastustaja seisukohti, millest tulenevalt ei ole välistatud kompromissi sõlmimine, andis Tartu Halduskohus
29. aprilli
30. a määrusega kaebajale ja vastustajale tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni
31. maini 2024 (dtl 68-69). Pooled kompromissi ei saavutanud.
32. Kaebaja esitas
33. juunil 2024 täiendavad seisukohad (dtl 102-106). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
34. Kaebaja taotleb PPA
35. novembri
36. a otsuse tühisuse või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist, väites järgmist: 12.
37. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. HMS § 8 lg 1 järgi on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Avaliku koosoleku keelamist reguleerib

§ 72

, mille järgi vastav pädevus on prefektil, mitme prefektuuri tööpiirkonnas peetava koosoleku puhul aga PPA peadirektoril. Seega üldjuhul on prefekt seadusega avaliku koosoleku keelamist kui avaliku halduse ülesannet täitma volitatud isik ehk haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses. 12.2.Käesoleval juhul pidi koosolek toimuma üksnes Tartus, seega oli selle keelamise pädevus Lõuna prefektil. Lõuna prefekt on Vallo Koppel. Koosoleku keelamise otsuse on aga teinud hoopis Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu piirkonnagrupi grupijuht S. Linnard. Eeltoodust tulenevalt on koosoleku keelamise teinud selleks pädevust mitte omav haldusorgan ning otsus on tühine vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 3. 12.3.Tegemist ei olnud keelatud koosolekuga

§ 62p 3 tähenduses.

Ainus õigusnorm, millele koosoleku keelamises viidatakse, on

§ 62

p 3, mille järgi on keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel. Tegemist on ilmselgelt alusetu viitega. Avalik koosolek eesmärgiga toetada palestiinlaste inimõigusi, eelkõige nende õigust elule, õigust humanitaarabile ja õigust tulevikule ei õhuta vihkamist, vägivalda ega diskrimineerimist, vaid on kooskõlas ÜRO ekspertide ametlikus 3 3-23-2706 ühisavalduses välja öeldud seisukohaga, mille järgi alates 7. oktoobrist eelkõige Gazas elavate palestiinlaste suhtes toimepandu viitab genotsiidi riskile. 12.4.Tegelikult koosoleku keelamises ei väidetagi, et kavandataval koosolekul ja/või politseile kooskõlastuseks esitatud plakatitel oleks

§ 62p 3 nimetatud tunnused.

Selle asemel viidatakse keeldumise ainsa põhjendusena hoopis asjaolule, et „Teie korraldatud koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist.“ Sellise põhjendusega ei ole võimalik põhistada koosoleku keelatud iseloomu

§ 62

p 3 tähenduses ega üldse mitte ühegi avaliku koosoleku keelamist, sest ükskõik millisele koosolekule võivad ilmuda koosoleku korraldajatega mitte seotud kodanikud, kes kannavad agressiooni õigustavaid plakateid. Selline koosoleku korraldajatest mitte sõltuv tulevikus toimuda võiv asjaolu ei muuda ühelgi juhul korraldatavat koosolekut keelatud koosolekuks

§ 62p 3 tähenduses.

12.5.Puudus alus arvata kõrgendatud vahetu ohu tekkimist ning eeldada võimalust seda muul viisil kui koosoleku keelamisega tõrjuda. 12.6.Käesoleval juhul ei pandud kaebajale kui koosoleku korraldajale ühtegi piirangut, millega ta ei oleks nõustunud või mida ta ei oleks järginud ning ka koosoleku keelamises ei väideta midagi muud. Seega ei saanud keelamise aluseks olla

§ 72lg 1 p 1.

12.7.Kaebaja poolt korraldatav koosolek ei oleks tekitanud vahetut ohtu isikute elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele. Samuti ei oleks see tekitanud vahetut suure keskkonnakahju tekkimise ohtu või vahetut ohtu selleks, et keegi paneb toime karistusseadustiku (KarS)

1. peatükis sätestatud I astme kuriteo (riigivastased süüteod) või
2. peatükis sätestatud kuriteo (üldohtlikud süüteod). Ka koosoleku keelamises ei väideta midagi teistsugust. Juhul, kui koosoleku keelamises peeti „agressiooni õigustamist“ sisaldava plakati all silmas võimalust, et ka kaebaja poolt korraldataval koosolekul kasutavad mõned isikud korraldajaga kooskõlastamatult vastuolulist plakatit „From the river to the sea, Palestine will be free“, siis isegi kui sellise plakati kasutamine kujutaks endast KarS
3. peatükis sätestatud riigivastast süütegu, siis muuhulgas politsei enda hinnangust nähtuvalt ei ole tegemist esimese astme kuriteoga, vaid väärteoga. Isegi vahetu oht sellise väidetava väärteo toimpanemiseks ei oleks saanud olla aluseks koosoleku keelamisele. Seega ei saanud keelamise aluseks olla

§ 72lg 1 p 2.

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades, et: 13.1.Kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. 13.2.Puudub reaalne oht, et PPA käitub kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt. 13.3.Koosoleku turvalise läbiviimise tagamine on koosoleku korraldaja kõige tähtsam kohustus, sest juba põhiseadusest tulenevalt on koosoleku rahumeelsus koosolekuvabaduse kaitsmise eelduseks. Juba enne koosoleku algust selle toimumist planeerides, peab korraldaja tegema koosoleku rahumeelse pidamise ja sellest osavõtjate ohutuse tagamiseks kõik endast oleneva. See tähendab koosoleku aja, koha ja vormi valimisel turvariskide hindamist, koosoleku käigu läbimõtlemist, korrapidajate määramist koos neile vajaliku teabe ja korralduste andmisega (

§ 65lg 1).

Samuti tähendab see, et korraldaja peab olema korrakaitseorganitele ja muudele pädevatele organitele kättesaadav ning täitma koostöökohustust, täites nende antud suuniseid ja korraldusi kiirelt, heauskselt ja vastuvaidlematult. 13.4.Vastavalt

§ 70

lg-le 1 võib politsei turvalisuse tagamiseks koosolekul kohustada koosoleku korraldajat suurendama korrapidajate arvu koosolekul või asendama määratud korrapidaja teise isikuga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib prefekt kohustada koosoleku 4 3-23-2706 korraldajat täitma lõikes 1 nimetamata kohustusi, kui see on vältimatu kõrgendatud ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. 13.5.Kaebaja esitas koosolekuteate

1. novembril
2. Teate saamise järel proovis S. Linnard kaebajat koosolekuteates märgitud telefoninumbril korduvalt kätte saada, et kõik koosoleku turvalisusega seotud küsimused läbi arutada, kuid kaebajat ei olnud võimalik kätte saada. Seda kinnitab ka kaebaja ise
3. novembri
4. a e-kirjas, mis on pea nädal aega hiljem. 13.6.Koosoleku keelamise tingis asjaolu, et korraldaja ei olnud koosolekuteates märgitud telefonil kättesaadav ning arvestades asja ajakriitilisust vastas PPA e-kirjale suure viivitusega. Järelejäänud aja jooksul ei tekkinud PPA-l veendumust, et korraldaja on piisavalt läbi mõelnud
5. novembri
6. a koosoleku turvalisusega seotud olulised aspektid, muuhulgas asjaolu, et Tartus kui ülikoolilinnas elab väga paljudest erinevatest rahvustest inimesi, kes kannavad erinevat maailmavaadet, veendumusi ja temperamenti. 13.7.Kahtlemata tuli politseil meeleavaldusega seotud ohtusid hinnates arvestada muuhulgas, et pärast
7. oktoobri 2023 Hamasi terrorirünnakut Iisraelile ning sellele vastuseks järgnenud Iisraeli sissetungi Gazasse, on Iisraeli-Palestiina konflikt pingestunud ning sellega on kaasnenud üle maailma, sh Euroopas meeleavaldused, mis ei ole kulgenud alati rahumeelselt. 13.8.PPA
8. novembri
9. a haldusakt avaliku koosoleku mittelubamise kohta ei ole tühine. 13.9.PPA hinnangul ei ole vaidlustatud haldusaktis ilmselgeid puudusi. Riigikohtu seisukohale (3-3-1-21-03) tuginedes viitab ilmselgete tühisuse aluste puudumisele muuhulgas asjaolu, et kaebaja aktsepteeris PPA haldusakti ehk jättis
10. novembril 2023 kavas olnud meelavalduse korraldamata. 13.
11. PPA
12. novembri 2023 haldusakt avaliku koosoleku mittelubamise kohta ei ole õigusvastane. PPA möönab, et vaidlustatud haldusakt on ebaõnnestunult formuleeritud, eelkõige on viidatud ebaõigele õiguslikule alusele. Kaebaja on õigesti märkinud, et avaliku koosoleku keelamise aluseid ei näe ette mitte

§ 62, vaid § 72 lg 1.

13.11. Vaidlustatud haldusakti õige õiguslik alus oli

§ 72

lg 1 p 2, mille järgi võib PPA koosoleku pidamise keelata, kui on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades. 13.12. Kaebusest nähtuvalt oli õige õiguslik alus ka kaebajale endale äratuntav. Erinevalt kaebajast oli vastustaja hinnangul koosoleku keelamine

§ 72lg 1 p 2 alusel ka sisuliselt põhjendatud.

13.13. Kuigi koosoleku korraldaja on kohustatud tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse (

§ 64

lg 3 p 1), on üldine avaliku korra kaitse politsei ülesanne (politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 3 lg 1 p 1). Seetõttu on politseile pandud õigus ja kohustus kohaldada avaliku koosoleku korraldaja ja sellel osalevate isikute suhtes riikliku järelevalve erimeetmeid. Sealjuures ei ole koosoleku turvalisuse tagamiseks rakendatavate meetmete loetelu lõplik (

§ 70lg 2).

13.14. Siiski ei soovinud politsei hakata koosoleku korraldamist ettekirjutustega reguleerima (koosolekuteate menetlemise ajakriitilisust ning eesmärki arvestades oleks see ka ebaefektiivne meede), vaid pidas otstarbekaks kõik koosoleku turvalisust puudutavad aspektid kaebaja kui korraldajaga läbi rääkida. Vaatamata kohustusele (ning olles sellest teadlik) olla koosolekuteates märgitud sidevahendi abil kättesaadav alates koosolekuteate esitamisest (

§ 64

lg 3 p 4), ei olnud kaebajat võimalik telefoni teel tabada ning ka ekirjale vastas ta mitu päeva hiljem. Olukorras, kus kaebaja sattus lapsega haiglasse, oleks olnud mõistlik nt meeleavalduse korraldaja asendada.

1. novembri
2. a keelav otsus oli tingitud üksnes koosolekul osalejate turvalisuse ja üldise avaliku korra tagamise kaalutlustest ning mitte mingil juhul soovist piirata Palestiina vabaduspüüdlusi toetavate 5 3-23-2706 isikute, sh kaebaja, kogunemis- või sõnavabadust. Kaebaja poolt
3. detsembril 2023 korraldatud meeleavaldus kinnitab seda. Kuigi kogunemis- ja sõnavabadus on ühed olulisemad põhiõigused, on võrreldavalt oluline isikute õigus turvalisusele, mille tagamise kohustus on politseil. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse PPA
5. novembri
6. a otsuse tühisuse või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et koosoleku keelamine oli tühine, kuna otsuse tegi selleks pädevust mitte omav haldusorgan. Kui see siiski ei ole tühine, on see igal juhul õigusvastane, sest tegemist ei olnud keelatud koosolekuga

§ 62p 3 tähenduses.

Vastustaja on seisukohal, et haldusakt avaliku koosoleku mittelubamise kohta ei ole tühine. Kaebaja aktsepteeris haldusakti ehk jättis

1. novembril 2023 kavas olnud meeleavalduse korraldamata. Haldusakt on vaatamata ebaõigele õiguslikule alusele, vastustaja hinnangul siiski õiguspärane.
2. Kohus leiab, et kaebaja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, kuid alternatiivne nõue tuleb rahuldada. See tähendab kokkuvõttes kaebuse täielikku rahuldamist (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus haldusasjas nr 3-16-245, p 34 ja
5. augusti
6. a otsus haldusasjas nr 3-18830, p 12).
7. Esmalt märgib kohus, et vastustaja
8. märtsi
9. a menetlusdokumendis esitatud seisukohad kaebaja preventiivse huvi puudumise kohta ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus on praeguses haldusasjas tehtud
10. jaanuari
11. a määruses jõudnud p-s 14.1 järeldusele, et kuna kaebeõiguse olemasolu tuleb hinnata kaebuse esitamise hetke seisuga, siis ei välista asjaolu, et
12. detsembril 2023 lubati kaebajal avalik koosolek korraldada, isegi kaebaja poolt kaebuses väidetud preventiivse huvi esinemist, kuna kohtupraktikas on selliseks kaitsmisväärseks huviks mh peetud ka huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ja leitud, et sellise tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustaks isiku õiguste kaitset tulevikus. Ringkonnakohus on juba aktsepteerinud kaebaja õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud ja nende seisukohtadega peab kohus arvestama.
13. HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse
14. novembri
15. a avaliku koosoleku mittelubamise otsuse allkirjastanud PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu piirkonna grupijuht politseikapten S. Linnard.

§ 72lg 1 kohaselt on koosoleku pidamise keelamise õigus prefektil.

Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, on

§ 72lg-s 1 nimetatud õigus PPA peadirektoril (§ 72 lg 2).

Seega üldjuhul on prefekt seadusega avaliku koosoleku keelamist kui avaliku halduse ülesannet täitma volitatud isik. Praegusel juhul pidi koosolek toimuma üksnes Tartus, seega oli selle keelamise pädevus Lõuna prefektil.

1. HMS § 63 lg 2 p-s 3 on haldusakti tühisuse alusena silmas peetud ebapädevat haldusorganit (nn välispädevus), mitte haldusorgani nimel tegutsevat ebapädevat isikut (nn sisepädevus). Küsimus sellest, kas ametnikule oli antud sisesuhtest tulenev volitus ettekirjutuse tegemiseks, ei ole haldusakti tühisuse, vaid õiguspärasuse küsimus. Sisepädevuse ületamine, s.o haldusakti allkirjastamine PPA ametniku poolt, kellel puudus selleks volitus, ei too kaasa haldusakti tühisust, vaid on menetlusviga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas see rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus nr 3-17-725, p 20). 6 3-23-2706
4. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa üksnes sellest, et haldusakt vastaks HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele, vaid korralduse tühisus peab olema ka ilmselge. Politseikapteni poolt antud otsus koosoleku mittelubamiseks on küll antud sisepädevust rikkudes, kuid see ei tähenda, et haldusakt oleks tühine ja kaebajal oleks õigus otsust mitte täita. Kuna koosoleku pidamise keelamiseks
5. novembril 2023 tehtud otsust andvaks haldusorganiks oli PPA, ei saanud olla ilmselge, et haldusorganil puudus pädevus haldusakti andmiseks HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Sisepädevuse võimalik ületamine ei mõjutanud ka asja õiget otsustamist, sest PPA on kohtumenetluses vaidlusalust otsust aktsepteerinud ja pidanud ennast sellega seotuks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja põhinõude PPA
6. novembri
7. a otsuse tühisuse tuvastamiseks.
8. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja on leidnud, et ilmselgete tühisuse aluste puudumisele viitab muuhulgas asjaolu, et kaebaja aktsepteeris PPA haldusakti ehk jättis
9. novembril
10. a kavas olnud meeleavalduse korraldamata (viidates seejuures Riigikohtu
11. märtsi
12. a määruse nr 3-3-1-21-03 p-le 13 ja
13. aprilli
14. a määruse nr 3-3-1-32-03 p-le 19). Kaebaja hinnangul oleks PS §-s 15 sätestatud kaebepõhiõigusega vastuolus olukord, kus haldusaktist tuleneva keelu selle adressaadi poolt järgimist arvestataks haldusakti tühisuse hindamisel olukorras, kus keelu eiramine tooks kaasa kriminaalkaristuse. Kohus nõustub kaebajaga. KarS § 265 lg 1 järgi karistatakse keelatud avaliku koosoleku korraldamise või sellisel koosoleku osalemise üleskutse eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites kirjeldatud olukorrad ei olnud praeguse asjaga sarnased. Ühel juhul oli esitatud kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
15. oktoobri
16. a protokollilise otsuse, mille kohaselt arutati taotlust tagastada ühistatud hooned, tühisuse kindlakstegemiseks (3-3-1-32-03). Teisel juhul oli tegemist kinnipeetava suhtes tehtud vaideotsusega, mis puudutas kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist (3-31-32-03). Kummalgi juhul ei tooks otsuse eiramine kaasa kriminaalvastutust.
17. Vastuses kaebusele on PPA leidnud, et koosoleku keelamise tingis asjaolu, et korraldaja ei olnud koosolekuteates märgitud telefonil kättesaadav ning arvestades asja ajakriitilisust vastas PPA e-kirjale suure viivitusega. Sellist põhjendust vaidlusalusest otsusest ei nähtu. PPA tugines keeldumisel

§ 62p-le 3.

See säte keelab korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist mh rahvuse alusel. PPA nägi eeskätt probleemi selles, et kaebaja korraldatud koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist. Seetõttu on paljasõnaline PPA väide, et

1. novembri
2. a meeleavalduse keelamine oli tingitud eelkõige kaebaja enda passiivsusest koosoleku korraldajana.
3. PPA möönis vastuses kaebusele, et vaidlustatud haldusakt on ebaõnnestunult formuleeritud, eelkõige on viidatud ebaõigele õiguslikule alusele. Vastustaja märkis, et vaidlustatud haldusakti õige õiguslik alus oli

§ 72

lg 1 p 2, mille järgi võib PPA koosoleku pidamise keelata, kui on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.

1. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-18-1740 p-s 18.4 selgitanud, et haldusaktis eksliku õigusliku aluse kasutamine ei pea kaasa tooma haldusakti tühistamist, kui samasisulise otsuse andmiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused (vt nt halduskolleegiumi otsus nr 3-16-1048/38, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Küll ei tohiks haldusakti õige õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse; mh oleks see vastuolus ka isiku õigusega tõhusale õiguskaitsele (vt halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-37 3-23-2706 1-54-11, p 12). Kohtu hinnangul on PPA selle viimase põhimõtte vastu eksinud. Kui keelamise otsuses oli selle ainsa sisulise põhjendusena toodud väide, et koosolekule võivad ilmuda ka vaenu õhutavate plakatitega isikud, siis selle põhjendusega ei haaku kohtumenetluses keelu peamiseks põhjenduseks esitatud väited kaebaja kättesaadavuse kohta.
4. PPA väitel oli keelamine

§ 72

lg 1 p 2 alusel sisuliselt põhjendatud ohuhinnangu alusel, mis lähtus muuhulgas PPA vastuse p-des 11.7 ja 11.8 nimetatud asjaoludest. Vastuse p 11.7 järgi tingis keelamise asjaolu, et kaebaja ei olnud koosolekuteates märgitud telefonil kättesaadav ning arvestades ajakriitilisust, vastas PPA-le suure viivitusega, mis ei olevat võimaldanud PPA-l tekkida veendumust, et kaebaja on korraldajana piisavalt läbi mõelnud

1. novembri 2023 koosoleku turvalisusega seotud olulised aspektid. Vastuse p 11.8 järgi tuli ohtusid hinnates arvestada muuhulgas sellega, et antud teemaga seotud meeleavaldused maailmas ei ole kulgenud alati rahumeelselt. Kaebaja leiab, et mõlemad viidatud põhjendused on ilmselgelt väärad ja/või asjakohatud.
2. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas koosolekuteates kontakttelefoni numbri (dtl 8), kuid selgitas
3. novembril 2023 koosolekuteadet saates „Olen pisikese lapse ema ja ei saa päris iga moment telefonile vastata, seega võib alati ka meili teel suhelda“ (dtl 10). Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud (dtl 103), et
4. novembril 2024 viibis kaebaja lapsega haiglas, sealt naastes avastas ta, et talle on sama päeva lõuna paiku tehtud politsei telefonilt paar vastamata kõnet ning pärast neid kõnesid saadetud elektronkiri, milles S. Linnard alustuseks kirjutas: „Seoses kavandatava avaliku koosolekuga proovisin teile helistada, kuid kätte saada ei õnnestunud, seega kirjutan.“ Kohus nõustub kaebajaga, et S. Linnardi e-kirjast ei nähtu, et sellele e-kirja teel vastamise asemel või kõrval oodataks ka tagasi helistamist. Samuti ei nähtu, et PPA ei lubaks kaebajal
5. novembril 2023 koosolekut korraldada. Nagu vastustaja on ise selgitanud, ei seadnud politsei koosoleku toimumiseks ühtegi tingimust (dtl 63). S. Linnard palus
6. novembri
7. a e-kirjas kaebajal esitada üritusel kasutatavate plakatite sõnumid, et PPA saaks need eelnevalt üle vaadata. Samuti paluti kaebajal mõelda alternatiivsele koosoleku kohale ning sooviti infot korraldusmeeskonna arvu kohta.
8. Kaebaja selgitas
9. novembri 2023 (kell 00.03) e-kirjas PPA-le, et koosolekul kasutatavatel plakatitel on kavas märkida järgmist: „Muhu saare suurusel alal elab 2.2 miljonit inimest, keda pommitab tuumariik!“, „Gazas on tapetud… inimest, sh... last,... naist,... vanurit (
10. nov seisuga)“, „Lõpp tsiviilisikute hukkamisele!“, „Ära ole genotsiidi/tuhandete tsiviilisikute tapmise/ vaikiv pealtvaataja“, „Palestiinlastel on õigus elule“, „Palestiina vabaks!“, „Iisrael takistab 2.2 miljoni inimese ligipääsu veele, elektrile, arstiabile (kuidas seda paremini sõnastada?)“, „Sõna on vaba.“, „See pole meie sõda aga need on meie inimõigused.“. Ning järgmised inglisekeelsed sõnumid „Free Palestine“, „Ceasefire now!“, „Stop killing babies!“, „No country is above international law!“, „Watermelon painting + Cease the fire!“, „Nakba 1948, Nakba 1967, Gaza Nakba 2023“ ja araabiakeelsed sõnumid „stop killing babies“, „free palestine!“. Samuti pakkus kaebaja välja koosoleku alternatiivse toimumiskoha ja selgitas, et korraldusmeeskonnaks saab lugeda viit inimest.
11. Kohtule on mõistetav, et S. Linnardi
12. novembri
13. a e-kirjale vastamine võttis kaebajal aega, eeldades kõigi korraldusega seotud inimestega suhtlemist ja neilt kavandatavate plakatite kohta vastuste saamisest. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja koosoleku korraldajana passiivne ning ei rikkunud koostöökohustust, kui vastas PPA-le järgmise päeva lõppedes vahetult pärast kesköö saabumist. 8 3-23-2706
14. Järgneva kahe ja poole päeva jooksul PPA-lt vastust ei saabunud. Kaebaja selgitas, et
15. novembril 2023 viibis kaebaja pärastlõunal töökoosolekul, selle lõppedes avastas ta, et talle on tehtud PPA telefonilt kaks vastamata kõnet ning vahetult teise kõne järel on saadetud epostiga koosoleku keelamise teade. Kohus nõustub kaebajaga, et ka see ei kinnita asjaolu, et kaebaja ei oleks olnud PPA-le kättesaadav ja/või mingi oluline koosoleku korraldamisega seotud teave oleks jäänud PPA-l saamata.
16. Kohus nõustub kaebajaga, et isegi juhul, kui kaebaja poolt PPA telefonikõne kohene mittevastuvõtmine ja selle asemel kõnele järgnenud elektronkirjale vastamine, kujutaks endast formaalselt

§ 64

lg 3 p-s 4 sätestatud kohustuse rikkumist, ei oleks see käsitletav

§ 72

lg 1 p-s 2 sätestatud keelamise alusena.

§ 64

lg 3 p 4 sätestab, et koosoleku korraldaja on kohustatud olema koosolekuteates nimetatud sidevahendi abil kättesaadav koosolekuteate esitamisest kuni ühe päeva möödumiseni koosoleku lõppemisest. Nagu kohus eelnevalt märkis, võib

§ 72

lg 1 p 2 järgi koosoleku pidamise keelata, kui on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades. Vastustaja on viidanud

§ 5

lg-le 4, mille kohaselt on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või KarS 15. ptk-s sätestatud I astme kuriteo või 22. ptk-s sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive

-i tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Viivitused koosoleku korraldajalt enne koosolekut info saamisel, ei anna alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu. 30. Kaebaja on seisukohal, et veelgi vähem saab

§ 72

lg 1 p-s 2 sätestatud keelamise aluseks olla asjaolu, et antud teemaga seotud meeleavaldused maailmas ei ole kulgenud alati rahumeelselt. Ei keelu põhjendustest ega kaebusele antud vastusest ei nähtu, et PPA oleks hinnangu kujundanud ning jõudnud järeldusele, et koosolek võib sellise ohu tekitada. PPA oleks pidanud põhjendama ka seda, miks see oht oma iseloomult tulenevalt on selline, et seda ei tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades. Kohus nõustub kaebajaga, et ka selliseid põhjendusi ega kaalutlusi ei keelamise otsusest ega kaebusele antud vastusest ei nähtu.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja alternatiivse kaebuse PPA
2. novembri
3. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
4. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel kannab kaebaja menetluskulud vastustaja.
5. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud PPA kanda (dtl 2). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kohtule on esitatud vaid maksekorraldus riigilõivu 20 eurot tasumise kohta (dtl 17), mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 euro ulatuses. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm 9